Muusikaajalugu
I. Laulupeol esitas J.Hurt ka oma kõne, mis tõstis kõvasti tema mainet.
Peole tulekut takistasid mitmed asjaolud (ei saanud peo korraldus luba kätte ja jalgsi
või vanksiga oleks liiga palju väärtuslikku tööaega raisku), aga hiljem olid emo.
Tugevad ja see pidu oli innustuseks heliloojatele veel eestikeelseid teoseid kirjutama.
II: üldlaulupidu toimus 1879. Tartus ja III. kohe 1880 a. Tallinnas. Ka siis oli peo loa
kättesaamisega raskusi. Aastatega kooride ja pillimängijate ja eestrikeelsete lugude
arv kasvas. Usk ja lootus vabadusele aina kasvas. Kokkuvõttes 19. saj lõpul kujunes
välja üks omapärasemaid rahvuslikke traditsioone laulupidude korraldamine.
Esimesed eesti h.-asjaarmastajad olid Cimze seminari kasvandikud:
Aleksander Saebelmann Kunileid paljutõotav muusik, kelle palasid esitati esimesel
laulupeol. Peale seminari lahkus riigist Venemaale ja Ukrainasse, kus ta töötas
pedagoogina.
Aleksander Eduard Thomsonit huvitasid peale muusika ka veel nt. Matemaatika,
annaabi.ee 
