Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Läbi aegade on eestlased pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib lugeda 1208.-1227. aastatel aset leidnud muistset vabadusvõitlust, mille lõpus kaotasid eestlased ka oma viimase allesjäänud valduse Saaremaa. Nõnda jäidki eestlased sajanditeks võõra võimu alla ning algas endise iseseisva riigi omanike ränk ja keeruline orjusperiood. Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses oli eestlastele pöördepunktiks, sest sellega kaasnesid paljud muutused, mis puudutasid nii igapäevaelu, seisust ühiskonnas, usku ja mis peamine vabadust.
Lüüasaamine muistses vabadusvõitluses kui pöördepunkt eestlaste ajaloos Eestlased on läbi ajaloo pidanud üle elama mitmeid raskeid perioode. Üheks neist võib kindlalt lugeda Balti ristisõdade ühte osa, muistset vabadusvõitlust, mis leidis aset 1208-1227. aastatel. Selle käigus alistati eestlased jõuga ning sunniti vastu võtma ristiusku. Vabadusvõitluses lüüasaamine on aga eestlaste ajaloos saanud suureks pöördepunktiks. Sõja lõpuperioodil kaotasid eestlased enda viimase allesjäänud maalapi- Saaremaa. Sellega oli eesti iseseisvus hävitatud ning rahvas jäi sajanditeks võõra võimu alla. Edasi ootas endiseid iseseisva riigi omanikke ränk ja keeruline orjusperiood. Eestlasi hakati pidama alamklassiks, kelle majanduslikke, poliitilisi ja kultuurilisi võimalusi kitsendati märgatavalt
Alesja Zuk Keila Kool, 10B 13. saj Liivimaa haldusjaotuse kujunemine ehk feodaalriikide kujunemine pärast muistset vabadusvõitlust Läti Henrik räägib, kuidas ugalased olid enne Riia asutamist röövinud sealtkaudu Pihkvasse suunduvatelt saksa kaupmeestelt nende vara, kallihinnalise voori, mille väärtust Henrik hindab 900 margale. Igatahes on tõenäoline, et just kaupmehed "avastasid" Liivimaa, kellele siis järgnesid misjonärid ja ristisõdijad, esimesed teated saksa kaupmeestest Novgorodis pärinevad pealegi juba 1165. aastast. Kui alguses suheldi Liivimaal pigem Väina suudmealal,
tavaks rõhutada kõigi eestlaste tugevat vastuseisu ristiusule. Sellise arvamuse taga heiastub ühtlasi ka ettekujutus siinsest suhteliselt egalitaarsest ühiskonnast 13. sajandi alguses. Viimastel aastatel on mitmed uurijad jõudnud siiski seisukohale, et tegemist on mõneti ebaõige üldistusega. Kuna kristianiseerimises on üldiselt kandev roll eliidi suhtumisel, tuleb kindlasti arvestada kujunenud poliitilise olukorraga Eesti eri osades. Muistses vabadusvõitluses kannatas enim Lõuna-Eesti, kus toimus suurem osa lahinguid ning mida sõja käigus pidevalt rüüstati. Suurem osa siinsest eliidist kas tapeti või tõrjuti võimult kõrvale ning maad asusid vallutuse järel haldama peamiselt saksa päritolu vasallid. Ilmselt just kohaliku eliidi hävingust tingituna juurdus ristiusk siin visalt. Parem oli olukord Põhja- ja Lääne- Eestis, kus suur osa kohalikust eliidist säilitas vähemalt esialgu oma vara ja võimu ning kujunes