Eestlane olla on uhke ja hää (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

51

doc

Eesti ajalugu - konspekt

loodusel. Seetõttu suhtuti kõigesse kui elavasse. Usuti, et hing lahkub kehast nii magamise ajal kui pärast surma. Esivanemate hingede eest hoolitsemist peeti väga oluliseks, eriti oktoobris-novembris kestnud hingedeajal. Hingedele tuli viia sööki-jooki ja võimalusel kütta neile aeg-ajalt sauna. Teine oluline mõiste oli vägi. Väge esines nii elusolenditel kui nähtustel (nt äike), aga ka sõnades võis väge olla. Suure väega inimesi nim tarkadeks ja neilt loodeti abi hädade ja õnnetuste korral. Väe juurdesaamiseks kanti loomaküüntest ja ­hammastest amulette ning püüti võimaluse korral süüa teatud organeid (süda, maks jne) Looduses usuti elavat hulgaliselt vaime ja haldjaid, kellega püüti hästi läbi saada. Selleks tuli neile ohverdada. Valdavalt olid ohvriannid rahumeelse iseloomuga (söök, jook, riideribad jne), kuid on teada, et ära ei põlatud ka inimohvreid

Ajalugu

23

docx

TÄHTSAMAD SÜNDMUSED AJALOOST JA AJALOOKÄIK

aastal kehtestati vallakogukonnaseadus ­ vabastas kogukonnad mõisa ülemvõimu alt; 1868. aastal keelati teoorjus. Hoogsalt arenesid linnad, tööstus, kaubandus: Eesti oli asunud kapitalistliku arengu teele. Jätkus tööstuslik pööre: manufaktuur asendus vabrikuga. Algas massiline talude päriseksostmine, mis kujunes rahvuslikuks ürituseks, Lõuna-Eestis osteti talud linade müügist, Põhja-Eestis kartulite müügist saadud rahaga. Eesti talumehele oli nüüdseks tehtud võimalikuks olla ise talu omanik ­ tagasi osta maa, mis talt oli tule ja mõõgaga ära võetud. Kultuurinähtustest levisid Baltimaile valgustusideed, mistõttu mistõttu baltisaksa literaatide seas tekkis huvi eesti keel ja rahvakultuuri vastu. Anti välja rahva tarbeks emakeelset kirjasõna. 1806. aastal ilmus Tartus "Tarto maarahwa Näddali-Leht".1821-1823 ja 1825. aastal Otto Wilhelm Masingu toimetusel "Maarahwa Näddala-Leht".

Eesti ajalugu

25

docx

Taasiseseisvunud Eesti presidendi

Meri on rõhutanud, et eestlased säilitasid läbi aastakümnete lääneliku mõtteviisi, mis aitas neil kujundada selge pildi nõukogude tegelikkusest. President on võrrelnud eestlasi Piibli Joonaga, kes valaskala seestpoolt tundis. Noorte mõjukate inimeste meelest vajas Eesti juhti, kellel ei olnud kommunistlikku minevikku. Indrek Kanniku sõnul analüüsisid Isamaa valimisliidu tuumiku moodustanud noored olukorda ja arutasid, kes võiks olla kõige sobivam kandidaat. Lk 12 Suurem osa noori tundis Merit välisministeeriumi alguspäevilt. "Arutasime kaua ja olime kahevahel, kas meie kandidaat on Lennart Meri või Jaan Kross. Mõlemad esindasid kultuuriintelligentsi, kes nõukogude ajal oli olnud rahva südametunnistus. Mõlemal oli ka visioon ühiskonnast ja maailmast. Lõpuks jäime Meri juurde, sest Kross oli oma kandidatuuri suhtes ebakindel. Peale selle kallutas kaalukaussi Meri kasuks tema kogemus, ta oli kaks

Ühiskonnaõpetus

83

doc

Eesti ajalugu

europiidid, tulid lõunapool balti rahvaste esivanemad (lätlesed, leedulased, väljasurnud preislased) Eesti rahva etnogenees 1950ndatel kolme laine teooria Kolm erinevat sisseränelainet: Kunda kultuuriga lõunast europiidid: idast mongolliidid kammkeraamike kultuur; lõunast noorkeraamika kultuuriga europiidid. 1990ndatel soomlane Kalevi Wiik ja eestlane Ago Künnap üks laine üle kogu Euroopa ­ soome-ugrilased, algkod tänane Lõuna-Venemaa pidevalt välja tõrjutud ning põhja poole liikunud ­ mööda Dnepri jõge pidi (1600km, Volga jõgi aga 3500km) Daugava lõe läheteni, millest edasi sattuski Liivi laheni geneetik Richard Villemsi uuringu kohasel lätlesed, leedulased ja eestlased on sama rahvas sugulaskeelte levik on olnud läänest itta kuni Kesk-Siberini

Ajalugu

20

doc

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Tulnukad võivad muidugi keelduda isegi integratsioonist ja getostuda, suheldes vaid omavahel ja moodustades tulnukrahvastikuga asumeid, kuhu põliselanikel asja pole. Ükski maa pole isoleeritud, kõigisse asub aegajalt võõraid ja kõikjal toimub nende võõraste põlistumine, olgu assimileerumise, integreerumisena või, halvemal juhul, getostumisena. See on täiesti normaalne rahvastikuprotsess. Kuid paljudel, eelkõige endistel koloniaalmaadel võib põlistumisprotsess olla tõsiselt häiritud, kulgeda üliaeglaselt või moonutatud kujul. Protsess võib pöörduda isegi vastassuunaliseks, nii et põlisrahvastikku assimileeritakse või integreeritakse hoopis tulnukrahvastiku koosseisu. Põlistumishäired tekivad kindlasti, kui tulnukad haaravad asukohamaal võimu ning seda kasutades loovad endale ja oma rahvuskaaslastele mitmesuguseid privileege. Põlistumine tähendaks seljuhul neist

Ühiskonnageograafia

0

docx

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

meelita; uusi olusid, kuigi mitte kõigiti paremaid, on lugemata arvul tekkinud. Üldse on maailma muutlik nägu nooremaks, lahkemaks läinud; kuuesaja aasta eest oli ta, meie ajaga võrreldes, vana ja mõru. Iseäranis meie maal. Luba, lugeja, et ma sulle seda tagasitõukavat nägu paari kerge kriipsuga mõtte ette maalin. On pildil valitsev põhivärv, siis on kergem pildi kujudele karva ja seisuviisi anda. Kolmeteistkümnenda aastasaja hakatusel sattus eestlane isevärki naabrite keskele. Öeldakse, et naabritega üldse olevat raske rahus ja sõpruses elada. Aga eestlase tolleaegsed naabrid olid koguni hullud, üks hullem kui teine. Nad riisusid ta, vaese patuse pagana, puupaljaks, et Rooma päike otsekohesemalt tema pimedat hinge valgustaks, peksid ta armetuks, et ta kristlikku armu saaks maitsta, tegid ta teoloomaks, et ta ristiusu 7 õnne ja õnnistust ning keskaja haridust suudaks kanda, ja saatsid ta tööle Issanda viinamäele,

Kirjandus

55

docx

Eesti Lähiajalugu

Jõhvi maakond ja Jõgeva maakond. Loodi linnarajoonid: Kesklinna Mererajoon, Kopli (1946- Kalinini) ja Nõmme. Linnarajoonide juhid olid kõrgetel positsioonidel. Hakati valdade koosseisus olevaid asulaid ümber nimetama aleviteks. Kehtestati NSV Liidus kehtiv alevite kolmikjaotus: töölisalev, linnatüüpi alev ja kuurortalev.Detsember 1944- Eesti NSV juhtkonna ettepanek 1250 külanõukogu loomiseks. NSVL ei nõustunud 1250 külanõukogude arvuga, et neid võiks olla vähem. 4. mai 1945- Eesti NSV ÜP saadus külanõukogude loomise kohta.August- september 1945- 637 külanõukogu loomine. Külanõukogud tõid ainult segaduse, väiksemad haldusjaotused tekitasid rohkem probleeme kui kasu, see oli takistuseks. Tol ajal oli raske leida pädevaid külanõukogude juhte. Sellega käivitus haldusjaotuse sovetiseerimisprotsess. 1950. aasta haldusreform: Reformi ettevalmistamine (1946- A. Aru ettepanek oblastite ja rajoonide loomiseks, Karotamm jt. vastu)

Eesti Lähiajalugu

57

doc

UUDISTE GEOGRAAFIA

Eelkõige on oluline lähedus. Kuid ostetakse ka tuntud nime pärast. Samuti on tugevaks mõjuteguriks ebatavalisus, midagi sellist, mida just iga päev ei kuule ja see paneb inimestel silmad särama, kui keegi on midagi erakordset korda saatnud ning enamik tahab sellest osa saada. Uudiste valiku puhul on oluline seegi, et sarnast kirjutist poleks konkureerivas ajalehes. Siis võidakse teha valik ja otsustada teise väljaande kasuks, kardetakse. Uudis võiks olla hariv. Harib see, mis ühiskonnas toimub. Ent olulisim on siiski selle edastamisviis. 7 Meedias domineerivad olulised pseudokriteeriumid on raha ja võim. Ajalehte võivad sattuda vähemolulised uudised omanike survel, reklaamiandjate survel, allikate survel (Aava: 159-160). Tahetakse propageerida oma vaateid. Inimesed, kellel on kõrge positsioon, peavad oluliseks, et neist kirjutatakse prestiizikates allikates

Eesti keel

Kommentaarid (0)