nad ei suuda iseseisvalt mõtelda, kas siis ei viitsi või ei julge. Valgustatud inimesed mõtlevad iseseisvalt, on targemad ja tajuvad ümbritsevat paremini. Seega on valgustust oluline soodustada, sest seeläbi jõuavad inimesed parema eluni ning ka riigile on see kasulik. Sisukokkuvõte: Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime. Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid. Eestkostjate huvides on see, et inimesed ei väljuks alaealisuse staatusest. Selleks on nad oma hooldatavad rumalaks teinud ja hirmutavad neid. Alaealisusest välja tulla on raske, sest mingil määral see meeldib inimestele. Samuti on
juurde. 5.3. Vanemate ja laste suhted 5.3.1. Seadusjärgsed lapsed - 1. olid oma vanemate pärijteks. 2. vanemad pidid seadusjärgsete laste eest hoolitsema kuni nad said täisealisteks ( naiste eest siis kauem ) 5.3.1. Vanemate õigused laste üle - 1. kui keegi sureb ilma sugulasteta ja ei määra oma lastele eestkostjat, siis on see õigus linnal. 2. vanematel olid laste üle õigused, nad olid nende eestkostjateks. Mehed sai täisealiseks 18 aastaselt ja naised 12 aastaselt, aga naiste puhul oli see, et nad olid täieõiguslikud ikka oma eestkostja kaudu, muidu ei olnud neil voli oma varanduse üle. Tütarlapsed jäid eestkoste alusteks abiellumiseni. 3. lapsed olid kõik omavahel võrdsed. 6. Pärimisõiguse normid Lüübeki õiguses 6.1 Testamendijärgne pärimine - §160 - sarnanes rohkem notariaalse kinnitusega. See mida oled pärinud testamendiga ei saa edasi pärandada
Kui vanemad on nimetanud erinevad isikud, määratakse lapse eestkostjaks sobivaim. Ei tohi määrata isikut, kelle vanem on välistanud eestkostjana. Kui vanemad on andnud teineteisele vasturääkivaid korraldusi, kehtib viimasena surnud vanema korraldus. Vanemad ei saa valla- või linnavalitsust eestkostjaks määrata ega teda kui eestkostjat välistada. Eestkostjaid võib olla ka mitu. Ühisteks eestkostjateks võib nimetada abikaasad.Võimaluse korral nimetatakse sama eestkostja ka abivajavatele õdedele ja vendadele. Kohus võib nimetada mitu eestkostjat, kui eeldatakse, et on ühine esindusõigus, kohus võib kindlaks määrata iga eestkostja ülesanded ja esindusõiguse ulatuse. Eestkostja ülesanded ja vastutus Õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest oma ülesannete piires; Kohustus hoolitseda isiku eest (sh. ravi- ja sotsiaalteenused);
Vanemate nimetamisõigus (PKS § 177) Eestkostjaks määratakse sobivuse korral isik, kelle vanem on lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus nimetanud. Eestkostjaks ei või nimetada isikut, kelle eestkostjaks oleku on vanem lapse seadusliku esindajana oma testamendis või pärimislepingus välistanud. Mitme eestkostja nimetamine (PKS § 178) Kohus nimetab lapsele ühe eestkostja, ühisteks eestkostjateks võib nimetada ka abikaasad. Võimaluse korral nimetatakse üks eestkostja ka eestkostet vajavatele õdedele ja vendadele. Kui see on konkreetse juhtumi asjaolude kohaselt mõistlik, võib kohus nimetada ka mitu eestkostjat. Sel juhul eeldatakse, et eestkostjatel on ühine esindusõigus. Eestkosteõigussuhte sisu · Eestkoste lapse üle (PKS § 172): · Täielik hooldusõigus, sh otsustus- ja esindusõigus
Mittevaralised nt abielu sõlmimine, sugulus, põlvnemine, vanema õigused ja kohustused. Lapsendada on lubatud, kui see on lapse huvides vajalik ning on alust arvata, et lapsendaja ja lapse vahel tekib vanema ja lapse suhe (PKS § 147 lg 1). Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (PKS § 116 lg 2). Kui esindusõigust ei ole alaealise lapse kummalgi vanemal või kui lapse päritolu ei ole võimalik kindlaks teha, määratakse talle eestkostja (PKS §171 lg 1). Eestkostjateks võivad olla füüsiline isik, juriidiline isik, eestkostja määramiseni täidab eestkostja ülesandeid valla- või linnavalitsus. 1 Lapsendaja võib olla vähemalt 25-aastane piiramata teovõimega isik. Kohus võib erandina lubada lapsendada ka vähemalt 18-aastasel isikul, kui ta lapsendab oma abikaasa lapse või kui lapsendamiseks on muu mõjuv põhjus.(PKS § 150) 380. Millised on abielu üldised õiguslikud tagajärjed?
annaabi.ee 
