seda vara valitseda.Võib asendada ka kohtulahendiga erieestkostjat määramata. Kui erieestkostja on määratud ühekordse toimingu tegemiseks, lõpeb erieestkoste selle toimingu tegemisega. Muul juhul lõpetab kohus erieestkoste, kui selle määramise alus on ära langenud. Eestkostja määramisel arvestatakse isikuomadusi, varalist seisundit, võimet eestkostja kohustusi täita, vanemate eeldatavat tahet, läbisaamist eestkostetavaga (sh. täiskasvanud eestkostetava taotlused eestkostja isiku osas), lapse üleskasvatamise järjepidevust, lapse rahvuslikku, usulist, kultuurilist ja keelelist päritolu. Kohtul ja valla- või linnavalitsusel on eestkostjat valides õigus nõuda eestkostjaks määratavalt isikult dokumente ja informatsiooni tema sobivuse hindamiseks. Isiku võib eestkostjaks määrata tema nõusolekul. Juriidiline isik eestkostjana- kui ei leita sobivat füüsilist isikut või kui vanem on testamendiga või
6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3
6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. (3) Eestkostja ei või esindada eestkostetavat vaidlustes iseenda ja käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud isikutega. Sel juhul esindab eestkostetavat eestkosteasutus. (4) Eestkostja ja eestkostetava kohta käesoleva paragrahvi 1.-3
· eestkostetava kinnisasja võõrandamine koormamine; · eestkostetava vallasasja võõrandamine, kui asjal on eestkostetava jaoks eriline väärtus; kinkimine, kui see pole tavapärane kingitus pantimine · eestkostetava nimel laenu võtmine ja võla sissenõudmisest loobumine · eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest loobumine Keelatud tehingud/toimingud (PKS § 100) · eestkostja tehing eestkostetavaga, millest tekib eestkostetavale tsiviilkohustusi · eestkostetava esindamine tehingu tegemisel oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga · eestkostetava esindamine kohtus vaidluses iseenda või oma abikaasa, ülaneja/alaneja sugulase või õe/vennaga NB! Kehtib ka vanema ja lapse suhtes Eestkostesuhte lõppemine ja lõpetamine · eestkostja volitused lõpetatakse tema süülise käitumise tõttu (PKS § 102; TsMS § 530)
5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki tsiviilkohustusi,siis on see lubatud (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. jäetud lisamata see,et välja arvatud juhul,kui eestkostetavale ei teki tsiviilkohustusi.Kui
5) võtta eestkostetava nimel laenu ja loobuda võla sissenõudmisest; 6) loobuda eestkostetava nimel pärandi vastuvõtmisest. (2) Käesoleva paragrahvi 1. lõikes nimetatud tehingute tegemiseks ei või piiratud teovõimega isiku eestkostja anda nõusolekut eestkosteasutuse eelneva nõusolekuta. (3) Eestkostja kohta käesoleva paragrahvi 1. ja 2. lõikes sätestatut kohaldatakse ka vanema ja lapse suhtes. Perekonnaseadus § 100. Keelatud tehingud (1) Eestkostja ei või teha tehingut eestkostetavaga, välja arvatud juhul, kui tehingust ei teki eestkostetavale tsiviilkohustusi. – kui kolmandaks isikuks vanem ise ja ta kingib midagi eestkostetavale ja kui ei teki tsiviilkohustusi,siis on see lubatud (2) Eestkostja ei või eestkostetava nimel teha tehingut oma abikaasa, alanejate ja ülenejate sugulaste ja õdede ja vendadega. – jäetud lisamata see,et välja arvatud juhul,kui eestkostetavale ei teki tsiviilkohustusi.Kui lähisugulased