Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses.
Eesti on riikluseeelses perioodis. Eesti rahvust ei olnud, olid eri hõimud, kes sõdisid omavahel. Muinasajal kujunevad välja kihelkonnad ja kihelkondade ühendused MAAKONNAD. · Teatu piirkonna külad moodustavad kihelkonna, mis oli MuinasEesti tähtsaimaks haldusüksuseks. 13.saj alguses on Eestis u. 45 kihelkonda. Põhiliselt välisohu tõttu liitusid kihelkonnad suuremateks maakondadeks.Eestis oli 8 maakond: Virumaa, (põhja eestirakverest), Rävala, (tallinna ümbrus), Järvamaa, Harjumaa, (vasakul üleval) , Läänemaa, (haapsalu), Saaremaa, Ugandi, (otepää, tartu alla lõunasse), Sakala. (viljandipärnu all. Peale selle olid KeskEestis neli väikemaakonda: Alempois, Nurmekunda, Mõhu, Vaiga. Muinasaja lõpul oli märgata mõningaid maakondade ühistegevuse tundemärke, mis viitasid riikluse kujunemise algetele. Eesti rahva loomulikule arengule tegi aga lõpu ristisõdalaste sissetung XIII sajandi alguses