lugemisoskus märkimisväärselt kõrgel tasemel. Balti aadlike elu oli Eestimaal ja Liivimaal erinev. Kuna Eestimaa ja Tallinna aadel tuli Rootsi riigi võimu alla vabatahtlikult, siis säilitati aadli ja linnade eesõigused. Liivimaa aadlit nimetatati aga vallutatud provintsiks ja neile sellised õigused esialgu ei kehtinud. 17. saj keskpaigaks saavutasid ka Liivimaa aadel ja linnad samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Kuna aadlikel oli vaatamata perioodile võrreldes talurahvaga üsna hea elu, siis julgen väita, et nendegi jaoks oli Rootsi aeg hea. Maa oli jagatud põhimõtteliselt kaheks - Põhja-Eesti ehk Eestimaa kubermang ning Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti kubermang. Saaremaa ei kuulunud neist kummalegi - see oli vormiliselt hoopis Liivimaa valdustes. Põhja-Eesti jagati neljaks: Lääne-, Harju-, Järva- ja Virumaa; Lõuna-Eesti aga kaheks: Pärnu ja Tartu maakond.
otsustav. Rootsi riigvõim ja Balti aadel: Kuna Eestimaa aadel ja Tallinna linn olid Rootsi võimu all vabal tahtel, siis säilitati siinse aadli ja linnade eesõigus. Liivmaad loeti vallutatud provintsiks. 1629. astus Riias ametisse kindralkuberner Johan Skytte, kelle ülesandeks oli Liivimaa kiire rootsistamine. Gustav II Adolfi surmaga rootsistamine lõppes ning taastati üksmeel Liivi aadliga. Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskel samasudused õigused nagu eestimaalasedki. Rahvastik: 1620. aastatel hinnati talurahva arvui vähem kui 100 000-le. Sõdades oli hävinenud üle poole rahvast. Paljud talud seisid tühjana. Osa sõja eest Venemaale põgenenud talupoegi oli rajanud eesti külasid Peipsi idarannikul. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Et kiiremini tööjõudu saada, võtsid mõisnikud küladesse uut rahvast, vabastades ümberasujad tavaliselt kolmeks aastaks maksudest. Saaremaa elanikkond moodustas 1630
Liivimaa kiire rootsistamise. See nägi ette Rootsi võimu- ja kohtukorralduse sisseseadmist. Siis aga suri Gustav II Adolf (1632.a) ning Rootsis võimule tulnud aristokraatia saavutas üksmeele Liivimaa aadliga. 1934.a kutsuti Skytte Riiast tagasi. Rootsi kõrgaadel, kes omas nii Eesti- kui ka Liivimaal palju maid oli ühes sakslastega huvitatud balti privileegide säilimisest ja suurendamisest. Niimoodi saidki 17. sajani keskpaigaks Liivimaa aadel ja linnad omale samasugused õigused nagu eestimaalasedki. Aadli omavalitsust hakati kutsuma Landestaatiks, maariigiks, mis iseloomustas rüütelkonna kätte võidetud vabadusi ning õigusi. Rahvastik: Peale Poola-Rootsi sõda oli Eestimaa elanike arv katastroofiliselt vähenenud. Suur osa põllumaast oli harimata või võsastunud, osa linnu, mõisaid, linnuseid ja aleveid oli ahervaremetes. 1620-datel hinnati talurahva arvuks vähem kui 100 000. Kõige enam
Setumaa jäigi Venemaa alla. Eesti- ja Liivimaa kubermangu kõrgeim valitsusametnik oli kuningale alluv kindralkuberner.[1630-ndatel kujunes Eestimaa rüütelkonna kõrvale Liivimaa rüütelkond. Eraldi rüütelkond ka Saaremaal. [Rootsi valitsusajal loodud kohtukorraldus jäi püsima XIX sajandi lõpuni (pikemalt ülalpool kohtu astmete mõiste all). [ Eestimaa aadlile ja linnale säilitati eesõigused. Liivimaa aadel ja linnad saavutasid XVII sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestimaalasedki. [ Rahvaarv oli katastroofiliselt vähenenud (1620. aastatel hinnati siinmail talurhva arvu vähem kui 100 000-le). Üle poole rahvast hävis sõjas. 1630. aastatel hakati maad uuesti kasutusele võtma. Umbes veernadi rahvast moodustasid saarlasest- hakkasid kolima mandrile. XVII sajandi teisel veerandil tuli ka võõramaalasi Eestisse, kõige rohkem venelasi. Suurt osa Eesti ,,uusasustamisel" mängisid soomlased. Kolmanda suure uustulnukate grupi moodustasid lätlased
a (sest Rootsis võimule tulnud aristokraatia saavutas kiiresti üksmeele Liivimaa aadliga), algas aadlivõimu periood 2) aadlivõimu periood / nõrk keskvõim (16321672) Rootsi kõrgaadel, kes omandas järgnevatel aastakümnetel nii Eesti kui Liivimaal rohkesti maid (toimus laialdane läänistamine), oli samavõrd sakslastega huvitatud balti privileegide säilitamisest ja suurendamisest, seetõttu saavutasid Liivimaa aadel ja linnad 17. sajandi keskpaigaks samasugused õigused nagu eestimaalasedki aadli omavalitsust hakati kutsuma Landesstaatiks, maariigiks, mis iseloomustab kujukalt siinsete rüütelkondade poolt endile kätte võetud õigusi ja vabadusi, taoline olukord kestis kuni kuningas Karl XI valitsema asumiseni 1672. a perioodile iseloomulik kohtuvõimu kuulumine aadlile, laialdane aadli maavaldus 3) tugeva kuningavõimu periood (1672) 1672. a sai täisealiseks Karl XI (kardiinide absolutism) ja alustas iseseisvat valitsemist, tuues kaasa
1629 aastal seati Riiga kindralkuberneriks Johan Skytte, kes sai ülesandeks liivialade kiire rootsistamise- rootsivõimu ja kohtukorralduse sissesadmine. o Johan Skytte kutsuti aga 1634a tagasi tänu Gustav II Adolfi surmaga seoses. o Rootsi kõrgaadel ja sakslased oli huvitatud balti privileegide säilitamisega. o Liivimaa aadel ja linnad saavutasid 17saj keskpaigani samasugused eesõiguses nagu eestimaalasedki. o Aadli omavalitsust hakati kutsuma landesstaatiks, maariigiks, mida iseloomustas: siinsete rüütelkondade poolt endi kätte võetus õigused ja vabadused. o Selline kord kehtis kunii Karl XI valitsema asumiseni. RAHVASTIK o 1629a sõlmiti Poola ja Rootsi vahel lõpuks pikemaks ajaks vaherahu. o Rahvaarv oli katastroofiliselt kahanenud, 1629a oli talurahva arv vähem kui 100 00.
annaabi.ee 
