Reinhold Gristile ning hiljem Tallinna linnakoolile ja raeraamatukogule kuulusid. 16. sajandil trükitud raamatud kuulusid juba lahutamatult Liivimaa kultuuriellu nii vaimulikus kui ilmalikus mõttes. Eestikeelse trükitud raamatu ajalugu algab ikkagi reformatsiooniga. 7. novembril 1525 pandi tollal veel katoliiklikus Lüübekis aretsi alla üks vaat luterlike raamatutega, sealhulgas ka eestikeelsetega, mis olevat olnud teel Riiga. Raske on öelda, mis keeles või millise sisuga need raamatud olid. Saksa ja mittesaksa missade koostaja, trükkitoimetaja ja trükkimiskoha üle võib vaid oletusi teha. Tegemist oli esimese sihikindla üritusega luterliku kirjavara muretsemiseks Liivimaa rahvastele, nii sakslastele kui ka mittesakslastele. 1535. a. Wittenbergis Hans Luffi juures trükitud alamsaksa- eestikeelse katekismuse katked, mida oli kasutatud ühe 16
sisse kirjutada ning rõõmustada selle üle, et need ka salvestuvad. Taas mõningased täiendused lähtekoodis asendades inglisekeelseid sõnu eestikeelsetega ning juba näebki leht ilusam välja. Et aga FormView satub generaator põhjalikumalt lahti kirjutama kui GridView, siis tuleb muutusi teha ka rohkem kui ühes kohas. Sellest aga varsti allpool. Lähtekood Mitmelgi moel on siinne leht koeralehega sarnane. Märkimist väärivad aga lisandused/muutused. Kuna andmeallika loomisel palusime, et loodaks laused ka muutmise ja kustutamise tarbeks, siis on nad nüüd olemas
annaabi.ee 
