Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Eesti teadus ja ühiskond vajavad kooskõla - sarnased materjalid

rakendusteadus, innovatsioon, teaduses, economic, ettevõtlus, maruste, laari, innovatsiooni, strategies, erineval, temaatikat, president, leidsid, teadlaste, tulema, oecd, uuringuid, telli, hindama, kriitilises, teadusemehed, nooremad, edasiste, autorite, jääks, avalikkus, teadnud, eelarvet, ammu, tanner, teadusega, sunnitakse, uurimisasutus, pannud
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

NÜÜDISÜHISKOND. On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest, et huvid tur

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
62
docx

Ühiskonnaõpetuse riigieksam 2012

1. Nüüdisühiskond Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on suurte inimhulkade kooselu korrastatud viis. Ühiskonna struktuuri moodustavad kolm peamist sektorit ­ esimene e avalik sektor (riigi- ja omavalitsused), teine ehk erasektor (eraettevõtted) ja kolmas ehk mittetulundussektor (kodanikuorganisatsioonid ja ­ühendused). Ühiskonda mitmekesistavad erinevad inimesed ­ mitmekesisus ehk pluralism on ühiskonnale loomulik. Erinevused inimhulkade vahel tingivad kihistatuse ehk sotsiaalse struktuuri. Ühiskonnaelu tasandid - perekond, küla, linn või riik, riikide ühendus, maailm. Ühiskonnaelu valdkonnad - majandus, kultuur, haridus, tervishoid, valitsemine. o Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond) - nüüdisühiskond vormus koos rahvusühiskondade/rahvusriikidega 19. sajandil. Nüüdisühiskond ­ TÄNAPÄEVA ARENENUD ÜHISKOND, MIDA ISELOOMUSTAVAD AVALIKU SEKTORI

Ühiskonnaõpetus
194 allalaadimist
thumbnail
544
pdf

Mitmekeelne oskussuhtlus

ARVI TAVAST MARJU TAUKAR Mitmekeelne oskussuhtlus Tallinn 2013 Raamatu valmimist on finantseeritud riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurimälu 2010” projektist EKKM09-134 „Eesti kirjakeel üld- ja erialasuhtluses” ja Euroopa Liidu Sotsiaalfondist. Kaane kujundanud Kersti Tormis Kõik õigused kaitstud Autoriõigus: Arvi Tavast, Marju Taukar, 2013 Trükitud raamatu ISBN 978-9985-68-287-6 E-raamatu ISBN 978-9949-33-510-7 (pdf) URL: tavast.ee/opik Trükitud trükikojas Pakett Sisukord 1 Sissejuhatus 8 1.1 Raamatu struktuur . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 10 1.2 Sihtrühm ja eesmärk . . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 I Eeldused

Inimeseõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
54
doc

Kodanikuõpetuse kursus

Kodanikuõpetus II kursusele RIIK Riik on avalik-õiguslik organisatsioon, mis oma õiguskorra loomisel ja sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Riigi mõiste (status ­ ladina k `seisukord, seisund, olukord' inglise state, saksa der Staat ) Euroopas kasutusele keskaja lõpul ja uusaja alguses. Antiikajal kasutati mõisteid politeia (kreeka `kodanikkond', `kodanikkonna osavõtt linnriigi elust' poliitika) , civitas (ladina `linn', `kodanikkond') ning res publica (ladina `avalikud asjad', `poliitika'). Mõiste status väljendab sotsiaalset süsteemi, organisatsiooni. Keskseks muutus võim ja selle teostamine. Riik peab kindlustama ja arendama seda korda, mis parasjagu kehtib, kaitsma oma huve teiste riikide ees. Peab olema kolm põhitunnust: 1) maa-ala ehk territoorium 2) rahvas e elanikkond Jaguneb: riigi kodanikud (enamik)

Ühiskonnaõpetus
127 allalaadimist
thumbnail
24
doc

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid.

Riik. Riigimõiste. Riigi tunnused ja liigid. Riik on ühiskondlik institutsioon, mille eesmärgiks on ühiskonnas olemas oleva korra kaitsmine, alalhoidmine ja ühiskonna üldine juhtimine. Ühiskonna üldiste probleemide lahendamine. Institutsioon-moodustis, asutus, mehhanism millegi reguleerimiseks.(kirik, kool) Riigi funktsioonid: a)olemas oleva ühiskonna kaitsmine.(stabiilsuse tagamine) b) Montevideo konvensioon (1933) Montovideo on Uruguay pealinn. Konvensioon-leping (rahvusvaheline leping) Tunnused: 1)Territoorium-Eesti maismaa piir on määratud Tartu rahuga (2.02.1920). Hetkel Tartu Rahu järgi maismaa piir ei kulge. VenemaaGA ON PIIRILEPING SÕLMIMATA TÄNASENI. 2)Territoriaal veed-12 meremiili on territoriaal vete suurus rannikust. 1 meremiil=1km. Kus pole võimalik seal rakendatakse riikide vahelised kokkulepped. 3)Õhuruum antud ter. kohal 4)Antud riigilipu all sõitvad laevad ja lennukid-Reisilennukid ja reisilaevad, ka

Ühiskonnaõpetus
239 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Ühiskonna õpetus : täielik konspekt 10-12 klass

11ÜHISKONNA ÕPETUS 1.1. Nüüdisühiskond -on kujunenud suurriikide moodustumisega (19.saj). nt. Saksamaa- Pr. Preisi sõda 1870-1871 Otto van Bismarck ühendas Saksamaa suurriigiks mõisted-turumajandus,avalik –ehk valitsussektor,kodanikuühiskond,heaoluriik(sotsiaalne võrdsus ja õiglus) diktatuur jaguneb – autoritaarne totalitaarne- nt Valge-Vene,1924 NSVL,Saksamaa (1933), 1922 Itaalia (Mussolini) tööstusühiskond e. industriaalühiskond 1760-80ndad Inglismaal, kivisöe kasutusele võtt, tekstiilivabrikud industriaalühiskond, postindustriaalühiskond, info ühiskond, teadmusühiskond 1) kaidi leht+ 14h töö,põhilised leibkonna mudelid?(vt lk 7),manufaktuur – suur ettevõte, kus on tööjaotus (tea ka konveiertootmise plusse ja miinuseid) esimene konveierlint võeti kasutusele Fordi autotehases; „Aeg on raha!“ range arvestus, bürokraatia tugevnes, ametnikud haarasid ohjad; ratsionaalsus, Too välja 2 põhjust mi

Ühiskonnaõpetus
31 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Rassid, rahvad ja usundid

Rassid, rahvad ja usundid Inimesed on erinevad. Antropoloogia - [kreeka keelst - inimeseteadus] Eristatakse kahte külge. · Füüsiline antropoloogia - uurib inimese väliseid tunnuseid. · Kultuurikline antropoloogia - uurib inimeste ühtekuuluvust keele kasutuse, käitumise, usundi ja muu sarnase järgi. Rassid - nimetatakse väliste tunnuste poolest sarnaste inimeste piirkondlikke rühmi. Rassism ehk rassiteooria - tõekspidamine, mille kohaselt inimkond jaguneb selgelt piiritletud rassideks, mis on ebavõrdsed. Selle järgi on kõrgemal rassil õigus valitseda alamate rasside üle, neid alavääristada, ekspluateerida või isegi hävitada. Tänapäevase rasismi tekket seostatakse Prantsuse kirjaniku ja diplomaadi Joseph Arthur de Gobineau'ga. Rahvas, rahvus ja rahvuslus Rahvas - sageli mõistetakse selle all lihtsalt riigi või maa-ala elanikke. Rahvuse ühtkuuluvus, mis võib põhineda keelel, ühisel kodumaal, ajalool, religioonil ja tavadel nõuab lisaksneilie tingimat

Ühiskonnaõpetus
477 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
161
pdf

Juhtimise alused

8 Ettevõtete liigid 130 8.1 Tootmine (tööstus) ja tootmisettevõtted 130 8.1.1 Põhimõisted 130 8.1.2 Ringlusprotsess tööjaotusega majanduses 130 8.1.3 Ressursid ehk tootmistegurid 130 8.1.4 Ettevõtlus 130 8.1.5 Tootmisstruktuur 131 8.1.6 Spetsialiseerimine ja koopereerimine 131 8.1.7 Tootmisprotsessi juhtimine 131 8.2. Teenindus ja teenindusettevõtted 131 8

Juhtimine
299 allalaadimist
thumbnail
78
docx

Euroopa Liidu eksamikonspekt

Võib puudutada ka EL väliseid riike: 1. Teadlikult EL reeglite eeskujuks võtmine 2. Läbi EEA (Euroopa Majanduspiirkond) 3. Läbi EL naabruspoliitika Eelkõige uuritakse euroopastumist just ajalooliselt, kultuuriliselt, institutsioonide kohandumise ja poliitikate ning poliitikaprotsesside kohandumise järgi. Probleemiks on aga euroopastumise nö astme määramatus, ehk seda ei ole võimalik määrata. EL dimensiooniga arvestamine pea kõigis poliitikavaldkondades, erineval määral. Euroopastumise kolm mehhanismi (Knill) 1. Positiivne integratsioon 2. Negatiivne integratsioon 3. Piiritlev integratsioon Avatud koordinatsioonimeetod (open method of coordination). Poliitikate ülevõtmine (üles-, ja allalaadimine, horisontaalne ülevõtmine). Mõju nii läbi poliitika sisu, institutsionaalse korralduse kui ka osapoolte rolli. 13. EL&EV: pingest põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse ja supranatsionaalse õiguse vahel ESM näitelKursuse materjal

Ühiskond
35 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Kõik vajalik ühiskonnaõpetuse riigieksam iks

1 I NÜÜDISÜHISKOND Ühiskonna mõiste. Nüüdisühiskonna kujunemine (industriaalühiskond, postindustriaalne ühiskond, teadmusühiskond, siirdeühiskond). Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes. Võimu tunnused ja teostamise meetodid. Demokraatia põhiprintsiibid ja ­väärtused. Seadused ja õigusnormid. Riigi mõiste. Riigivõimu tunnused. Õigusriik. Avalik ja erasektor. Kodanikuühiskond. Ühiskonna sotsiaalne struktuur. Huvid. Pluralismi olemus ja tähtsus. Sotsiaalsed probleemid (tööpuudus, vaesus, kuritegevus jm). Heaoluriik. Infoühiskond. Ühiskonna jätkusuutlikkus ja ühiskonnaelu valdkondade seotus. 1. Ühiskonna mõiste ­ ühiskond on inimeste olemasolul viis. Ühiskond koosneb inimestest, samas ei saa olla inimest ilma ühiskonnata. (Aristoteles ­ inimene on poliitiline loom.) Nüüdisühiskonda iseloomustavad ühiskonnasektorite eristatavus ja vastastikune seotus, tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemin

Ühiskonnaõpetus
1235 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Keskerakond

EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodanikuühiskonna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. Meie peamised eesmärgid demokraatliku Eesti arendamisel 1. Eesti Keskerakond peab Euroopa Liitu ja NATO-sse kuuluva Eesti välis- ja julge- olekupoliitika sisuks ja peaeesmärgiks riigi iseseisvuse ja s

Ühiskonnaõpetus
57 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
56
doc

ÜHISKONNAÕPETUSE RAUDVARA

Piiramatu sõja puhul ei ole enam vahet, mis on ja mis ei ole lahinguväli ja seal kehtib reegel, et selles ei ole mingeid reegleid. Infosõjas ei ole mitte peamine kombineerimine, vaid mida, millal, kus ja kuidas kombineerida. Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes. http://bhr.balanss.ee/images/stories/yksikkasutus/hacker1.jpgIsamaa ja Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas aastal 2009 Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus. Tähelepanu tuleb pöörata ka vene infoväljas elava Eesti

Ühiskond
52 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Kodanikuõpetus III kursusele

Konventsioon keelab piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; surmanuhtluse; konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta

Ühiskond
105 allalaadimist
thumbnail
42
rtf

Narko

NARKOMAANIA ENNETAMISE RIIKLIK STRATEEGIA AASTANI 2012 SISSEJUHATUS Eestis on narkootikumide kuritarvitamisega seonduv problemaatika suhteliselt uus nähtus, kasvades 20 sajandi lõpuaastail Eesti ühiskonnas kiiret lahendust vajavaks probleemiks. 1990-ndate aastate jooksul, eriti antud kümnendi teisel poolel, hakkas laialdaselt levima soosiv suhtumine nii narkootiliste ja psühhotroopsete ainete tarbimisse kui ka nende ainete käitlemisse, seades ohtu nii inimeste tervise kui turvalise elukeskkonna. Meditsiini- ning politseistatistika andmetest selgub, et viimastel aastatel on Eestis narkootikumide tarvitamine järsult kasvanud ennekõike laste ja noorte seas. Heroiini, amfetamiini ning teiste uimastite tarvitamise tagajärjeks pole ainult nende ainete tarbimise käigus isikule tekitatud tervislikud ja sotsiaalsed kahjud, vaid ka kasvav kriminaalsuse tase ning B-, C-hepatiidi ja HI-viiruse levik ühiskonnas, mis on otseses seoses nark

Ühiskonnaõpetus
22 allalaadimist
thumbnail
29
odt

III kursuse materjal

Konventsioon keelab · piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise; · surmanuhtluse; · konventsiooniga tagatud õiguste ja vabaduste kasutamise diskrimineerimise; · oma riigi kodanike väljasaatmise riigist või nende riiki sisenemise mittelubamise; · välismaalaste kollektiivse väljasaatmise. Euroopa Inimõiguste Kohus on konventsiooni järelevalveorgan. Asub Strasbourgis, kohtunikke 47, st üks igast EN liikmesriigist. Eestit esindab praegu Rait Maruste. Nagu kohtutel tavaks, ei võta inimõiguste kohus midagi ise, omal algatusel menetlusse ja lahendab üksnes kaebusi, mis on talle esitatud. Kaebusi võetakse igalt isikult, isikute grupilt ja valitsusväliselt organisatsioonilt, kes väidab, et ta on konventsioonis ja selle lisaprotokollides sätestatud õiguste rikkumise ohver lepinguosalise riigi süül. Kohtu lõplikud otsused on asja pooleks olnud riigile täitmiseks kohustuslikud. Konventsiooni mittepuutuvaid kaebusi arutlusele ei võeta

Ühiskond
109 allalaadimist
thumbnail
44
doc

Euroopa Liidu alused

alla juba 1951. aastal. Viimase tekitamisel võeti aluseks 1950.aasta Pariisi kokkulepped. Siit edasi aga arenes Euroopa integratsioon mitmete etappide kaupa erinevais vormides. Olulisim sündmus viimaste hulgas oli Lääne-Euroopa tööstuslikult arenenud riikide kinnise rühmitise ­ nn Euroopa Ühisturu moodustamine 1957.aastal Roomas sõlmitud vastava kokkuleppe alusel. 1958.aastal alustas see rühmitus 12 liikmesriigiga praktilist tööd Euroopa Majandusühenduse (European Economic Community) (eesti keeles lühidalt EMÜ) nime all. Rühmituse peakorter loodi Brüsselisse. Vastavalt Ühisturu Rooma kokkuleppeile hakati järk- järgult kaotama liikmesriikide vahelisi tollimakse ja kaubavahetuse kvootkitsendusi. Kehtestati ka EMÜ-riikide väliste maadega kauplemiseks ühtsed tollitariifid ja ühtne kaubanduspoliitika. Tähsaim oli aga asjaolu, et tagati EMÜ maade vaheline inimeste, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Samas hakati ühtlustama EMÜ riikide vahel

Ühiskond
14 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Erakonna õpimapp; KESKERAKOND

Tartu Kommertsgümnaasium KESKERAKOND õpimapp Alice Poljakova 9.C Tartu 2009 EESTI KESKERAKOND Eesti Keskerakond on kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus. Suur osa meist tuli poliitikasse Eestimaa Rahvarinde kaudu. Me koondusime ühtseks erakonnaks 1991. aastal. Oleme kaitsnud ja ellu viinud oma seisukohti, otsinud ja leidnud selliseid poliitilisi lahendusi, mis on aidanud Eesti ühiskonnal astuda demokraatlike riikide perre inimkaotusteta ja verd valamata. Oleme humanistlike eesmärkidega ühendus ja tahame kindlustada poliitiliste otsuste ning demokraatlike reformide kaudu eesti rahvale turvalise elu Eestis ja maailma rahvaste hulgas. Eesti omariikluse taastamisega 20. augustil 1991. a loodi eeldused kodaniku ühis konna ja demokraatliku õigusriigi rajamiseks. Uued alused Eesti arenguks andis meie riigi astumine Euroopa Liidu liikmeks 2004. aastal. KESKERAKONNA PEAMISED EESMÄRGID D

Ühiskonnaõpetus
36 allalaadimist
thumbnail
39
docx

Tänapäeva sotsiaalprobleemid

TALLINNA ÜLIKOOLI HAAPSALU KOLLED Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt Saskia Püümann 2016 Tänapäeva sotsiaalprobleemid konspekt 2016 Haapsalu Kolledz Tänapäeva sotsiaalprobleemid:...............................................................................................................5 Erinevad probleemid:.......................................................................................... 5 Eesti institutsioonide poolt kasutatavad definitsioonid:......................................6 SOTSIAALSED VAJADUSED (needs) (I)..................................................................6 SOTSIAALPROBLEEM........................................................................................... 7 DEFINITSIOONID:................................................................................................. 8 Norm, normaalsus ja väärtused.........................................................

Ühiskond
76 allalaadimist
thumbnail
20
rtf

Ühiskonnaõpetuse gümnaasiumi konspekt

luua neile infrastruktuuri ja tugivõrgustikke. Aktiivsetest kodanikest saab riik omale poliitikasse järelkasvu. Kodanikuühendused pakuvad inimestele tööd. 2.1 Riik Täidesaatevvõim - valitusus Seadusandlik võim - parlament(Eestis Riigikogu) Kohtuvõim - riigikohus 2.2 Ärisektor Primaarne - Hankiv sektor(tooraine, kaubavahetus) Sekundaarne - Tootmine Tertsiaalne - Teenindamine 2.3 Ettevõtluse roll riigis 1. Sotsiaalne vastutus <- ettevõtjal on (sotsiaalne heaolu) 2. Raha toodab ettevõtlus 3. Ettevõtlus peaks mõjutama ka hariduspoliitikat -Ühiskonna sidusus - Sidusus tähendab koostööd ühiskonnas. Sidusus on demokraatliku ühiskonna tunnus. -Muulasenklaav - piirkond riigis, kus enamik elanikkonnast pole kohalikku päritolu ja ei toimu integreerumist sellesse riiki. -Perifeerne - kõrvalejäetud, eraldatud, vähetähtis. -Pluralism - ühiskonna mitmekesisus. 3. NÜÜDISÜHISKONNA KUJUNEMINE

Ühiskonnaõpetus
58 allalaadimist
thumbnail
50
doc

Euroopa Liit vastused KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009

KORDAMISKÜSIMUSED kevad 2009 NB! Allolevad kordamisküsimused ei vasta üks-üheselt nendele, mis tulevad eksamil, vaid pigem annavad ette need teemad-aspektid, millele tuleks materjali läbitöötamisel eelkõige keskenduda. (1) Euroopa Liidu kujunemine ja lepingud, EL ’idalaienemine’, Eesti integratsioon Euroopa Liitu, EL õiguslikud alused 1. Peale II maailmasõda Euroopa integratsiooni tinginud peamised faktorid EL tekkimise eeldused (vajadus) * II maailmasõja järgne majanduslik ülesehitustöö * Vajadus rahu kindlustamiseks ja poliitilise stabiilsuse tagamiseks Euroopas * Nn “Saksamaa küsimus” (vajadus rahumeelseks kaasamiseks, k.a. kommunismivastasesse võitlusse; soov välistada Saksamaa varjatud taasrelvastumine) * Vajadus vastu seista NSVL ekspansionismile; kartus kommunismi levimise eest Lääne-Euroopasse * USA sekkumine: soov ja huvi luua jõukas, rahumeelne ja ühendatud Euroopa (esialgu Lääne-Euroopa) 2. Poliitilise koostöö peamised tähised enne EST�

Ühiskond
8 allalaadimist
thumbnail
67
doc

Ühiskonna konspekt riigieksamiks

Kõikehõlmavus on piiramatu infosõja ideoloogiline lähtepunkt. Piiramatu sõja puhul ei ole enam vahet, mis on ja mis ei ole lahinguväli ja seal kehtib reegel, et selles ei ole mingeid reegleid. Infosõjas ei ole mitte peamine kombineerimine, vaid mida, millal, kus ja kuidas kombineerida. Infosõjad võivad olla väga intensiivsed ja veretud. See aga ei tähenda, et traditsiooniline sõjapidamise viis niipea kaoks, üha enam toimivad nad käsikäes. Res Publica Liidu esimehe Mart Laari sõnul peab Eesti looma endale riiklikud struktuurid infosõja pidamiseks, kuna Venemaa vallandas aastal 2009 Gruusia vastu lisaks sõjalisele rünnakule ka ulatusliku küber- ja infosõja. Laar on öelnud, et Eesti peab Gruusia kogemusest õppima ning looma endale viivitamatult riiklikud struktuurid inforünnakute ennetamiseks ning tõrjumiseks. Infosõjas on riikide suurusel väiksem roll, rohkem loeb kiirus ja leidlikkus.

Ühiskond
187 allalaadimist
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

TALLINNA ÜLIKOOL ÜHISKONNATEADUSTE INSTITUUT ÕIGUSE ALUSED Loengukonspekti alus Lektor Aare Kruuser Tallinn, 2015 SISUKORD PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED ÕIGUSE ALUSED. ÕIGUSTEADUSE PÕHIMÕISTED SISSEJUHATUS ÕIGUSTEADUSESSE 01 SISSEJUHATUS 02 ÕIGUSE ROLL ÜHISKONNAS. Miks peab õigust tundma 03 ÕIGUSLIK REGULEERIMINE 03.1. RIIK JA ÕIGUS. PÕHIMÕISTED REFERAADID JA ESSEED TEEMADE KAUPA VASTUSED KORDAMISKÜSIMUSTELE Õigusvõime, sest Igal füüsilisel isikul on ühetaoline ja piiramatu õigusvõime............................5 PROGRAMMI KORDAMISKÜSIMUSED TEEMADE KAUPA..............................................5 MIS ON ÕIGUS. MIKS PEAB ÕIGUST TUNDMA..........................................................148 SOTSIAALNE REGULEERIMINE....................................................................................148 Sotsiaalsete normide mõiste ja põhitunnused.....................................

Õiguse alused
145 allalaadimist
thumbnail
53
pdf

Keskkonnakaitse üldkursus konspekt

edendamine) ja kohalik kontroll Teavitamine: Ajalehed, raadio, TV, KOV – koduleht, teated 
 RAHVUSVAHELINE ROLL 
 ︎ÜRO Keskkonna- ja Arengukonverentsid ︎ 
 Stockholmis (1972)
 ︎Rio de Janeiros (1992)
 ︎Johannesburg (2002) 
 Rio de Janeiro, Rio +20 (2012) 
 TIHE SEOS EL KESKKONNAÕIGUSEGA 
 EL keskkonnapoliitika märksõnad: 
 ranged keskkonnakaitsealased nõuded stimuleerivad innovatsiooni ja võimalusi äritegevuseks, majandus-, tööstus, sotsiaal- ja keskkonnapoliitika peavad olema omavahel tihedalt seotud. KESKKKONNAÕIGUSE TEEMAVALDKONNAD 
 Kliimamuutused, Välisõhu kaitse, ︎Looduskaitse, Vesi, ︎Merekeskkonna kaitse, Mullakaitse, Maapõu 
 ︎Metsandus, ︎Jäätmed, ︎Ohtlikud ained, GMO, ︎Kiirus, ︎Kalandus, ︎Jahindus VALDKONNAÜLESED TEEMAD 
 KESKKONNAALASED ÕIGUSED 


Keskkonna kaitse
105 allalaadimist
thumbnail
48
docx

Arengu uuringud, käsitlused, mõõdikud

Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe. -Argielu konstruktid: Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane, õnn, -Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus, väärtused, hoiakud, demokraatia … -Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt -Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress, moderniseerumine, innovatsioon. Rõhk arengul, teised taustaks. Sotsiaalne muutus: -Kõige üldisem osutus ühiskonnas toimuvatele muutustele -Ilma hinnangulise vektorita -Haarab kõiki sotsiaalelu valdkondi Kasv (growth) – kvantitatiivne muutus/suurenemine, mõõdetav suurus -Rahvastiku kasv, majanduskasv, lapse kasvamine, taimekasvatus, kasvuhoone, kasvuraskused ... -Kasv ja kasvatamine. Kasvatusteadused -Sotsiaalteaduslikus kontekstis: kasv osutab inimese füüsilisele ja vaimsele küpsemisele (täiskasvanuks

Sotsioloogia
8 allalaadimist
thumbnail
71
docx

Reklaaamipsühholoogia konspekt

- Reklaam võib kaupa väärtustada utilitaarsest küljest ­ tänu infole oskab tarbija kaupa efektiivsemalt kasutada, akendada selle kõiki võimalusi. - Reklaam võib lisada imagoloogilist väärtust · Reklaami seos tarbija valikuvõimalustega turul - Kas intensiivsemalt reklaamitud kaubad suruvad teised turult välja vähendades nii valikuid või - Annab reklaam võimaluse ka uutele tulijatele end nähtavaks teha ning soodustab toodete innovatsiooni (et oleks uudiseid, sõnumeid tarbijale)? · Reklaami seos ettevõtluse kontsentreeritusega - Kas reklaam soodustab turu monopoliseerumist ja piirab konkurentsi, sest intensiivse reklaami abil tekkiv mahuökonoomia surub teised turult välja ja reklaamiga loodav margitruudus tekitab uutele sisenejatele kõrged barjäärid? - Või on reklaam ikka pigem tagajärg ja mitte selliste nähtuste põhjus? (Aaker, Myers, 1982)

Reklaamipsühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
12
docx

Innovatsioon vastused

(kirjutamismasinad vs elektrooniline tekstotöötlus, jää vs külmikud) Protsesside ümberpaigutamine – süüsteemi osade omavahelise töö ümberkorraldamine (efektiivsemate võrgustike ehitamine; Zara ja Benetton rõivaste, Dell arvutite ülekanne ühest rakenduskontekstist teise – väljakujunenud elementide kombineerimine eri turgude tarbeks. (polükarbonaatraattad- nagu veerevpagas arendatud laste mänguasjadeks) 4. Inkrementaalne innovatsioon ehk tasapisi kasvav. Nt. Volkswagen Golf 5,6,7, autoed, lennukite ja telerite uued versioonid. Kujutab endast järkjärgulist olemasolevate toodete ja protsesside edasiarendamist. See ilmneb tavaliselt praktilises tegevuses. . Radikaalne või baasinnovatsioon – olemasolevate toodete, protsesside, organisatsiooniliste korralduste, tootmis-, levitamis-, kommunikatsioonisüsteemide põhjalik muutus. Nt: auruenergia, IKT-„revolutsioon“, biotehnoloogia

Ühiskond
67 allalaadimist
thumbnail
528
doc

Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused

KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused  Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond.  Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste  Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l

Keskkonnakaitse ja säästev...
238 allalaadimist
thumbnail
278
doc

ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996.

previous archaic melodies were substituted by more lively tunes sometimes reproducing features from German and Swedish music. After the Great Northern War in 1721 Estonia became part of the Russian Empire; though Estonians had lived as the serfs of the Baltic-German nobility since the 16th century, they would remain serfs until 1816 when serfdom in Estonia was abolished by the Russian tsarist government. The Baltic Germans retained their upper class position, both spiritual and economic, until the end of the 19th century. The abolition of serfdom and the reforms that followed stimulated the economic development and the rise of an Estonian class of small landowners, peasants with some civil rights. At the same time the rise of national self-consciousness encouraged Estonians into purposeful efforts to acquire education. Some important preconditions for this had been obtained. Teachers received their education mostly from the pedagogical

Inglise keel
9 allalaadimist
thumbnail
101
pdf

Projektipersonali juhtimine konspekt

TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz PROJEKTIPERSONALI JUHTIMINE 3EAP Loengukonspekt Gerda Mihhailova Pärnu 2012 SISUKORD 1. PROJEKTIPERSONALI JUHTIMISE ERIPÄRAD ORGANISATSIOONIDES. .......... 3 1.1 Projektid ja projektipersonal organisatsioonikeskkonnas. ........................................... 3 1.2 Projektijuhi töö ning pädevused. ................................................................................ 13 1.3 Personalitöö korraldamise eripärad projektimeeskonnas. .......................................... 28 1.4 Stress ja stressijuhtimine ............................................................................................ 46 2. MEESKONNATÖÖ KASUTAMINE ORGANISATSIOONI PROJEKTIDES. ........... 50 2.1. Grupid ja meeskonnad organisatsioonis ning nende eelised. .................................... 50 2.2. Projektimeeskonna loomine, motiveerimine ja tööprotsessid ..........

Organisatsioon ja juhtimine
111 allalaadimist
thumbnail
49
docx

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS

SOTSIAALPEDAGOOGIKA TEOORIA JA SELLE PRAKTILISI VÄLJAKUTSEID EESTIS : - : · . · TARTU 2006 Sissejuhatuseks Kiiresti muutuvas maailmas tuleb igal inimesel leida oma kõht ühiskonnas, enese teostamise võimalused ja toimetuleku teed. Algus selleks tehakse juba lapseeas, kus hakkavad välja kujunema vastavad omadused, ellusuhtumine, väärtushinnangud, põhihoiakud ja toimetulekustrateegiad. Lapseeas otsustub suurel määral ka indi- viidi võime omandada haridust - tehtud vead on küll mõningal mää- ral parandatavad, aga selleks on vaja peale lisaaja ja jõupingutuste ka muid soodustavaid tegureid. Heaoluks vajalike ressursside puudumisel väheneb inimese võimalus integreeruda ühiskonda,

Sotsioloogia
166 allalaadimist
thumbnail
190
pdf

Õiguse üldteooria

jõutaksegi harilikult mõtteliste konstruktsioonideni, mis oma ebamäärases väheütlevuses või siis ülimas abstraktsuses ei saa õieti kedagi rahuldada. Sellepärast on ilmselt mõistlik loobuda katsetest konstrueerida õigluse universaalset määratlust. Kuna tegemist on tõepoolest inimliku olemise mõttes kõikehõlmava, olemise praktiliselt kõiki struktuure läbiva fenomeniga, mis paraku nähtub, avaldab ennast olemise eri tasandite, vormide, aspektide jne lõikes erineval kujul, siis on ülimalt keeruline, kui mitte päris võimatu sõnastada õigluse sisuline ja vormiline rikkus ühe universaalse definitsiooni raames. Küll aga tasub näha vaeva selle nimel, et avada õigluse objektiivne alus ja tunnetuslik sisu ühiskonna, inimliku olemise kontekstis niivõrd, kui suudame seda olemist konkretiseerida, mingist üheselt piiritletud rakursist vaadelda. - Mõiste õiglus (ld iustitia) esindab sisu aspekti, mõiste õigus (ld ius) selle objektiivses

Õigus
426 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun