Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Mõistete sõnaraamat
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge
Eesti rahvuskultuur on suuresti olnud talupojakultuur, milles töökus ja kasinus olid põhiväärtusteks. Kõige selle juures ei unustanud rahvas ka laulu ja tantsu, ehtsat ja rõõmsat eneseväljendust. Naispere leidis oma ilumeelele väljenduse imekaunites ja väga mitmekesistes vöö- ja kindakirjades ning tikandites – sündisid värvirikkad rahvariided.
Eesti rahvuslill on tulp, sellepärast et ta kasvab rukkipõllul, leivaga koos ........................................................................................................................................................... 3. Eesti rahvuskivi on marmor, sellepärast et seda kivi Eestis on väga vähe.
Eesti rahvusraamatukogu - Rahvusraamatukogu Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu - Kõrgkooliraamatukogu KM Arhiivraamatukogu (Eeesti Kirjandusmuuseum)- Erialaraamatukogu Vallaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Haiglaraamatukogu- Rahvaraamatukogu Gümnaasiumi raamatukogu- Kooliraamatukogu

Eesti rahvuskala on räim. Eesti Vabariigi riigihümn on "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". See võeti ametlikult kasutusele pärast Vabadussõja lõppu 1920. aastal.
Eesti rahvusmeeskoor - RAM on traditsioonidega ja kogu maailmas unikaalne profes- sionaalne kollektiiv, mille rajas 1944. aastal maestro Gustav Ernesaks.
Eesti rahvuskala on valitud sarnaselt Eesti rahvuslillele, rahvuslinnule ja Eesti rahvuskivile. Eesti rahvuskala on 2007. aastast räim.

Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel. Paekallast (panka) iseloomustavad kõrged paljandid.
Eesti rahvusvärvid on alguse saanud 29. septembril 1881. aastal, kui sinimustvalge võeti Eesti Üliõpilaste Seltsi värvideks.
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke, kes on iseloomulik meie arvukatele maa-asulatele. Siiski ei ole ta arvukaim pesitseja.

Eesti rahvuskivi on paekivi. Seda nimetatakse erinevate nimedega, nt paas ja lubjakivi. Paasi kasutatakse ehituses.
Eesti rahvuslind on tihane, sellepärast et ta teeb oma pesa inimeste lähedale ja ta on väga laisk ja aeglane.
Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Kes julgevat suitsupääsukese maha lüüa, see pidavat pimedaks jääma.

Eesti rahvuskomitee - Rahvuskomitee valmistas ette valitsuse ametisse astumist esimesel võimalikul juhul.
Eesti rahvuslik ehk eesti rahvusest kunstnike loodud kunst tekkis alles XIX sajandi teisel poolel.
Eesti rahvuskala on valitud sarnaselt Eesti rahvuslillele, rahvuslinnule ja Eesti rahvuskivile.

Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke. Eesti rahvuskivi on paas.
Eesti rahvuskangelane on Kalevipoeg, kes lahendas probleeme ,kasutades oma jõudu ja mõistust.
Eesti rahvuskivi on paekivi. Seda nimetatakse erinevate nimedega, nt paas ja lubjakivi.

Eesti rahvuslill on rukkilill, rahvuslind on suitsupääsuke ja rahvuskivi paekivi.
Eesti rahvushümn - "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen
Eesti rahvustoidud on 19.sajandi keskpaigast tuntud Eesti maarahva argi- ja peoroad.

Eesti rahvusmonumendiks on tunnistatud Põhja-Eesti paekallas Osmussaare ja Narva vahel.
Eesti rahvuspargid on oma olemuselt väga sarnased UNESCO biosfäärikaitsealadega.
Eesti rahvusvilja - eelkõige "Sangaste" rukkisordi - populariseerimisele.

Eesti rahvusmeeskoor on teadaolevalt suurim kutseline meeskoor maailmas.
Eesti rahvuspoliitika on üles ehitatud mitte-eestlaste integratsioonile.
Eesti rahvuslill on rukkilill. Eesti rahvuslind on suitsupääsuke.

Eesti rahvuskivi on paas (paekivi).Eesti rahvuskala on räim.
Eesti rahvusraamatukogus on üleval Viiralti taieste püsiv näitus.
Eesti rahvusraamatukogu on OECD hoiuraamatukogu 2009. aastast.

Eesti rahvuskivi on paas. Eesti rahvuskala on räim.
Eesti rahvuslill on rukkilill. Rahvuskala on räim.

Eesti rahvusköök on eriline oma lihtsuse poolest.


Vote UP
-1
Vote DOWN
Eesti rahvuskala on räim. Igapäevased kalad on ka kilu, ahven, koha, haug, siig, latikas, lest, särg, heeringas, lõhe ja forell.
Vote UP
-1
Vote DOWN
Eesti rahvus on vähearvukas, eestlasi oli 2005. aastal Eestis 923 000 ja maailmas pisut vähem kui 1 miljon.



Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste



Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima
või
Kasutajanimi/Email
Parool

Unustasid parooli?

või

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO AKTIVEERIMISEL +10 PUNKTI !


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun