või kahanevas järjekorras. (esitatakse kolm ülesannet) 3. F. R. Kreutzwald „Eesti rahva ennemuistsed jutud” – 3 muinasjuttu valikul. Tooge iga muinasjutu puhul välja üks õpetus või elutõde, mida see muinasjutt sisaldab. “Vaeslapse käsikivi” Elas kord üks vaeselaps, kellel polnud enam vanemaid ja tema ainukeseks sõbraks oli tema perekoer Krants. Et süüa saada, pidi ta iga päev hommikust õhtuni perenaisele käsikivil jahvatama. Ühel hommikul ei andnud perenaine vaeselapsele süüa ja vaeselaps oli selle üle väga õnnetu. Siis nägi ta aga ühte vana meest, kes talle leivakoorukese andis. Veel rääkis vana mees, kes tegelikult oli kuulus Põhjatark, et vaeselaps õhtul magama minnes rätiku pea ümber seoks ja ütleks: „Magus unenäoke, kanna mind sinna, kust käsikivi leian, mis ise jahvatab, et minu nõdra abi pikemalt tarvis ei oleks!“ Veel hoiatas Põhjatark, et kui ta peaks kirstu avama, ootab teda surm. Vaeselaps tegi nii, nagu Põhjatark
Harri soovitas vartest teha küll moodsa kimbu, kuid Joonas ei olnud sellega nõus ja nad kiirustasid turule. Turult lilli ostes läks nende kimp segamini ühe tädi kimbuga. Õpetajale lilli üle andma hakates leidsid nad paberist sibulad. Vend Harri lahendas äparduse öeldes õpetajale: „Palun, võtke heaks. Kimp suviseid vitamiine kulub marjaks ära. Peate talveks jõudu koguma. Nende naakmannidega siin ei ole teil kerge.“ Kõik naersid ja kõigi tuju oli hea. Sügishommik. Ühel hommikul nuttis õde enne kooliminekut, ta oli unustanud kirjandi kirjutamata. Harri otsusta kohe, et mõtlevad igaüks mõned laused välja. Tema paneb need paberile ja õde kirjutab koolis nendest kirjandi valmis. Mõeldud tehtud. Kirjandi kätte saanud oli Ingver väga kurb-ta oli saanud kolme. Joonas otsustas igatahes aegsasti mõne loo välja mõelda, et see ei jääks viimase minuti peale, nagu oli juhtunud õega. Talvehommik. Joonase kurk oli haige. Harri oli hommikul vara tema pärast mures ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
