välja anda meditsiini ja põllumajandusajakirju saksa, eesti ja läti keeles. Tänu sellele, et kindralkuberner George v Browne nägi endale alluvate provintside arengut samas suunas kui Wilde plaanid olid, andiski Browne Wildele loa asutada eratrükikoda. See oli erakordne, esimene eratrükikoda Venemaa ulatuses. 1766 ilmuski "Lühhike öppetus...", kahjuks vaid aastakese. Põltsamaa trükikoja viis Grenzius hiljem Tartusse. 19. sajandi algul olid trükikojad Tallinnas (4), Tartus (3), Pärnus (1) ja Narvas, kus eestikeelseid raamatuid ei trükitud. Vana raamatu näiteid, mida saate ka sirvida, leiab Eesti Kirjandusmuuseumi lingilt http://www2.kirmus.ee/grafo/index.php?gid=1 Trükikunsti ajaloost Eesti kontekstis Trükikunst ja ajakirjandus Trükitehnika ja tehnoloogia areng on olnud ajakirjanduse seisukohast universaalne, sarnane kõikides maades. Väljaspool tehnoloogilist ja organisatsioonilist konteksti oleks ajakirjanduse eksisteerimine küsitav
2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)
sõjatöööstusele. Maailmasõja eelõhtuks andis tekstiilitööstus 36%, metalli ja masinatööstus 19%, Paber 14%, toiduained 12% jne. Põhja-Eestis töötas maailmasõja eel vabrikutes 80% rahvast, sõja ajal 90% tööliskonnast. Oluline tööstusharu oli tekstiilitööstus(puuvill, kalev ja lina). Puuvill oli domineeriv, kui toorainet pidi sisse vedama. Tehti niiti ja toorriiet, aga saadeti edasi venemaale. Kalevitööstus oli väike. Linavabrikuid oli mitmeid, eriti väikseid pärnus ja viljandis. Linavabrikute omanikud olid eestlased. 1914 tehti modernne kunstsiidi vabrik. Tekstiilitööstuste nö pealinn oli Narva. Masinatööstus koondus Tallinna. Sadamatehased olid üsna vana ajalooga. 1870a oli ka raudteetehased. Vigandi masinaehitustehas, suur vagunitehas, elektrimasinatehas Volta. Ja sõjalaevatehased ka. Kohaliku eesti toodangu põhised: Puidu ja paberitööstus. Saeveskid ja saekaatrid olid ikka üsna levinud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
