ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud haldusüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5 (Pivot1)
ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik lintdiagramm (Bar) 2014. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Harju, Ida-Viru ja Pärnu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Ida-Viru, Lääne-Viru ja Jõgeva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aas joondiagramm Põlva, Võru ja Tartu maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. joondiagramm Viljandi, Rapla ja Järva maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2012. ja 2015. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. lintdiagramm (Bar) 2013. ja 2016. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõik joondiagramm Hiiu, Saare ja Lääne maakondade rahvaarvudest tabelis toodud aastatel. tulpdiagramm 2015. ja 2017. aasta rahvaarvudest tabelis toodud struktuuriüksuste lõikes. Viimane_nr mod 5
35 2012 Riigiasutus Harju Maakond Keila 4 35 2012 Riigiasutus Harju Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Lääne Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Lääne-Viru Maakond 5 35 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Rapla Maakond 1 35 2012 Riigiasutus Tartu Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Viljandi Maakond 2 35 2012 Riigiasutus Pärnu Maakond Sindi 1 4 2008 Füüsiline isik Harju Maakond Tallinn 1 3 2012 Füüsiline isik Määramata 1
Aasta Kuu nr Kategooria Mark Mudel Mootori võ Väljalaske Tüüp 1994 4 M1 GAZ 20 12 1958 Füüsiline is 2003 3 L3e SUZUKI GS 500EU 12 1991 Füüsiline is 2004 5 N1 SUBARU E10 13 1991 Juriidiline i 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF 7 1992 Füüsiline is 2005 9 M1 VOLKSWAGGOLF VARI 24 1993 Füüsiline is 2006 11 N1 SUBARU E12 ELCAT 14 1999 Füüsiline is 2008 4 M1 ZEV SMILEY 7 2008 Füüsiline is 2010 6 M1 OMAVALMISZEV SEVEN 14 2010 Riigiasutus 2011 3 M1 CITROEN C-ZERO 35 2011 Juriidiline i 2011 4 M1 PEUGEOT ION 35 2011 Füüsiline is 2011 5 M1 MITSUBISHII-MIEV
Ida-Viru MaakoNarva-Jõesuu 2 Jõgeva Maakond 3 Jõgeva Maako Põltsamaa 8 Järva Maakond 2 Järva MaakondPaide 3 Järva MaakondTüri 4 Lääne MaakonLihula 1 Lääne Maakond 2 Lääne-Viru Maakond 4 Lääne-Viru Ma Rakvere 8 Põlva Maakond 2 Põlva MaakondPõlva 1 Põlva MaakondRäpina 3 Pärnu Maakond 8 Rapla Maakond 6 Rapla Maakon Rapla 2 Tartu Maakond 6 Valga Maakond 3 Valga MaakondOtepää 1 Viljandi Maakond 4 Võru Maakond 4 Harju MaakondTallinn 2 Tartu Maakond 2 Viljandi Maakond 1 Harju Maakond 2 Rapla Maakon Rapla 1 Harju MaakondTallinn 1 Määramata 1 Harju MaakondTallinn 1 Pärnu Maakond 1 Harju Maakond 5
Rahvaarvud maakondades Maakond Rahvaarv vahe Harju maakond 555 566 469 801 Hiiu maakond 8 394 -77 371 Ida-Viru maakond 146 283 60 518 Jõgeva maakond 30 671 -55 094 Järva maakond 29 940 -55 825 Lääne maakond 23 810 -61 955 Lääne-Viru maakond 58 806 -26 959 Põlva maakond 27 028 -58 737 Pärnu maakond 81 428 -4 337 miinimum Rapla maakond 34 442 -51 323 Saare maakond 30 966 -54 799 Tartu maakond 150 139 64 374 Valga maakond 29 498 -56 267 Viljandi maakond 46 702 -39 063 Võru maakond 32 806 -52 959 keskmine rahvaarv 85 765 Töölehel on tabel Eesti rahvaarvuga maakonniti. Leida köige väiksema vahe keskmise rahvaarvu kõikides maakondades ja rahvaarvu maakondades. NB! Valemites kasutada nimesid!
Suurim vaesuse määr on, aga Kirde- Eestis ja Jõgevamaa maakonnas. Suurimad vaesuse määrad on täpselt nendes piirkondades, kus oli kõige väiksem brutotunni tasu leibkonna kohta. See näitab ära, et vaesus ja töötasud on otseses seoses ning tegemist on Eesti kõige vaesemate piirkondadega. Suhteline vaesus määratakse leibkondade sissetuleku võrdlemisel sama ühiskonna teatava keskmise tasemega. (Rosenberg, 2007). Kindlasti on väga suur miinus asjaolu juures, et ainult kaks maakonda on, kus vaesusemäär ei ületa riigi keskmist. See näitab, et need kaks piirkonda on selgelt jõukamad ja majanduslikult paremal järjel. See omakorda soodustab nendesse regioonidesse rändamist ning maa piirkondade rahvaarvu vähenemist. 2011 aastaks oli neid maakondi, kus suhtelise vaesuse määr oli madalam kui riigi keskmine, tõusnud viie peale.(Statistikaamet, 2011). See on positiivne areng ning näitab, et Eesti liigub selles valdkonnas õiges suunas
aastal Allikas: /4/ 2 5000 4500 4000 3500 3000 tehingute arv 2500 2000 1500 1000 500 0 Rapla Võru Jõgeva Lääne
Rapla -41 4 Järva 27 0 Lääne- Viru 42 6 Jõgeva 0 -3 Viljandi 27 3 Põlva 22 6 Valga 20 2 Võru 7 3 Ida-Viru 32 5 Tartu -5 9 Tabel 2. Saare maakonna Rändesaldo teiste maakondadega vahemikus 2000-2010 ning 2010 Tabelist 2 on näha, et vahemikus 2000-2010 on Saare maakonnast enim inimesi lahkunud Harju maakonda, seejärel Pärnu-, Rapla- ja Tartu maakonda . Selles vahemikus on kõige rohkem inimesi Saaremaale tulnud Lääne, Lääne-Viru ja Ida-Viru maakondadest. 2010 aastal on samuti kõige rohkem inimesi Saaremaalt käinud Harjumaale, teiseks aga üllataval kombel Jõgevamaale. Vaadeldava perioodi vältel on Saare maakonnas keskmiselt loodud 1,5 töötajaga ettevõtet 1000 elaniku kohta, jäädes Eesti keskmisele alla. Joonis 1. Loodud töötajaga ettevõtteid 1000 elaniku kohta Saare maakonnas
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 1244 Harju
külastuste maakonnad külastusi tuhandetes arv Tallinn 131,7 131700 Tartu maakond 108,1 108100 140000 Pärnu maakond 96,2 96200 Saare maakond 84,9 84900 120000 Ida-Viru maakond 78,1 78100 Harju maakond (v.a Tallinn) 55,6 55600 100000 Võru maakond 48,8 48800 Lääne-Viru maakond 45,4 45400 80000 Viljandi maakond 37,8 37800 131700 60000 Lääne maakond 36 36000 108100 96200 Jõgeva maakond 35 35000 40000
2007 võrreldes Eesti keskmisega Brutopalk ehk kogupalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist (Arrak 1995.a, lk 60). Võrreldes üldistavalt selle perioodi kolme aastat, perioodi esimest, 2000., keskmist, 2004. ja viimast, 2007., on näha, kuidas töötasud Eestis jõudsalt kasvasid ning perioodi lõpuks oli algne number juba kahe ja poole kordistunud. 2000.aastal oli Eesti keskmine brutopalk 4907.krooni (joonis 1). Kõrgem kui keskmine oli tasu Harju maakonnas (5918 kr) ning ka Rapla maakond küündis keskmise lähedale (4167 kr). Ülejäänutes piirkondades olid palganumbrid väiksemad. Kõige vähem teeniti sellel aastal Põlva ning Võru maakonnas maakonnas (vastavalt 3480 ja 3517 kr). 2004.aastal oli Eesti keskmine ületanud juba seitsme tuhande piiri. Endiselt oli kõrgeim teenitav tasu Harju maakonnas, samuti olid jõudsalt arenenud ka Tartu, Saare ning Pärnu piirkonnad, kus palgatase küündis üle 6000 krooni. Kõige madalamate
Teravilja Kartuli Min. Piima lehma saak saak väetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 187 279 924 3600 3595 Harju Arukyla 83 22 155 196 1707 3637 3692 Harju Habaja 83 21 133 177 1267 2877 4087 Harju Haiba 83 25 141 245 919 3354 2920 Harju Kehra 83 21 126 296 1555 3211 1380 Harju Koidula 83 23 173 204 638 3435 1661 Harju Kungla 83 20 91 231 837 3245 12
Hinniala linnamägi - Võru maakond - Vastseliina vald Iru linnamägi Jalukse ringvall-linnus - Lääne maakond Jägala Jõesuu linnamägi – Harju maakond Jõelähtme vald Jäneda linnamägi Järveküla linnus Kaali kindlustatud asula – Saare maakond Pihtla vald Kaarma maalinn – Saare maakond Kaarma vald Kalana linnamägi ehk Otissaare linnamägi – Jõgeva maakond Pala vald Kalina soolinnus – Jõhvi kihelkond – Ida-Viru maakond Mäetaguse vald Kantsimäe linnusease - Rapla maakond - Märjamaa vald Karitsa Juprimägi Karksi lossimägi Karuse linnus ehk Vatla linnamägi – Karuse kihelkond – Lääne maakond Hanila vald Karula linnamägi ehk Rebase linnamägi - Valga maakond Kassinurme linnus Kauksi linnamägi Keava linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keava Võnnumägi ehk Keava II linnamägi – Harju maakondl Kehtna vald Linnaaluse küla Keblaste Taramägi – Pärnumaa Keedika linnus Kihelkonna maalinn Kirumpä linnus
EESTI HARITAVA MAA KVALITEET Hugo Roostalu EPMÜ Mullateaduse ja agrokeemia instituut Abstract. Roostalu, H. 2000. Quality of arable land in Estonia. – Transaction of The Estonian Agricultural University Only 50 - 60 % of arable land in Estonia is characterized by a high degree of fertility, where it is possible to foster competitive agricultural production. The share of low fertility, droughtly and coarse rich soils as well as eroded soils, nutrient - poor acid soils and overmoistened soils in the arable area, where agricultural production is not profitable, is relatively large. On all arable land soils with a low or very low content of lactate soluble potassium account for 40 - 65 %. Considerable phosphorus deficit occurs in 20 - 35 % of soils in the arable area. The soils of Põlva, Valga and Võru counties are exceedingly poor in humus. The available water supply in the met
Järva 1 0 11 9 19 22 12 13 Lääne 0 0 5 4 7 4 11 7 Lääne-Viru 1 0 17 11 26 28 27 19 Põlva 0 0 10 12 6 14 9 12 Pärnu 1 2 14 7 20 17 18 7 Rapla 0 2 13 6 17 5 16 9 Saare 0 0 11 8 16 10 9 14 Tartu 1 0 13 17 24 24 25 17 Valga 0 0 8 7 12 7 9 11 Viljandi 0 1 22 17 15 13 14 12
430.7755 Järva mk 2 0.4198 0.1149 0.4383 1 0 0 406.6154 Lääne mk 4 0.4194 0.1838 0.4797 1 0 0 415.7428 Lääne-Viru mk 8 0.5101 0.1703 0.5051 1 0 0 430.2379 Põlva mk 2 0.3426 0.1463 0.4630 1 0 0 Pärnu mk 451.8192 0.6532 0.1345 0.5269 1 0 0 Rapla mk 431.0964 0.3038 0.2086 0.4969 1 0 0 434.3186 Saare mk 4 0.5357 0.1181 0.5143 1 0 0 492.5138 Tartu mk 4 0.7781 0.2647 0.5247 1 0 0 Valga mk 396.20112 0.6015 0.1387 0.5303 1 0 0 423.4742 Viljandi mk 4 0.5064 0.2082 0.5193 1 0 0 381.3835
Põllumajandus- allapanu loomafarmides, kasvuturvas taimekasvatuses, söödapärmi tootmine Turba kriitilise varu suurus Harju maakond 158 miljonit tonni Hiiu maakond 9 miljonit tonni Ida-Viru maakond 102 miljonit tonni Jõgeva maakond 160 miljonit tonni Järva maakond 173 miljonit tonni Lääne maakond 122 miljonit tonni Lääne-Viru maakond 62 miljonit tonni Põlva maakond 40 miljonit tonni Pärnu maakond 228 miljonit tonni Rapla maakond 115 miljonit tonni Saare maakond 18 miljonit tonni Tartu maakond 179 miljonit tonni Valga maakond 45 miljonit tonni Viljandi maakond 148 miljonit tonni Võru maakond 31 miljonit tonni Eestiskokku 1590 miljonit tonni Praegusel ajal on turbakaevandamine reguleeritud ka säästva arengu seadusega: lubatud turbakaevandamise maht vastab sama aja jooksul tekkiva turba kogusele. Ladestunud tükkturvas AITÄH KUULAMAST KÜSIMUSED
1 Eest paikneb Põhja-Euroopas, Läänemere kaldal. 2 Läänemere ääres on 9 riiki. 3 Eesti põhjapoolsem punkt on Purekkari neem. Eesti lõunapoolsem punkt on Naha talu. Eesti Läänepoolsem punkt on Nootama saar. Eesti idapoolsem punkt on Narva linn 4 Eestis on 15 maakonda. Harju maakond Hiiu maakond Ida-Viru maakond Jõgeva maakond Järva maakond Lääne maakond Lääne-Viru maakond Põlva maakond Pärnu maakond Rapla maakond Saare maakond Tartu maakond Valga maakond Viljandi maakond Võru maakond 5. Kulutuskõrgustikud on Emumägi, 166 m , Rutu mägi, 146 m. 6. Pandivere kõrgustik, Otepää kõrgustik, Karula kõrgustik , Haanja kõrgustik , Sakala kõrgustik. 7. Põhja-Eesti madalik, Peipsi madalik , Võrtsjärve madalik , Pärnu madalik , Lääne-Eesti madalik . 8. Sood jaotakse madalsooks, siirdesooks, ja rabaks. 9. Eestis on 7000 jõge . 10.Eestis on 1400 järve. 11
Läänemaa. 1.Maakonna üldandmed Läänemaa on Eesti maakond, mis asub Lääne-Eestis. Lääne maakond piirneb kirdes Harju maakonnaga, idas Rapla maakonnaga ja kagus Pärnu maakonnaga. Selles maakonnas on 11 valda (Nõva, Noarootsi, Oru, Vormsi, Taebla, Martna, Kullamaa, Lihula, Hanila). Maakonna keskuseks on Haapsalu, mis on ka Ridala valla keskuseks. Pindalalt on Läänemaa 10. kohal Eesti maakondadest, Pilt 1. Läänemaa lipp 2 selle pindala on 2 383 km , seega võib öelda, et Läänemaa on keskmise suurusega Eesti maakond, mis hõlmab ligikaudu 5,3% kogu Eesti pindalast. 2
o Ühtse juhtimise alla koondati endised Politseiamet, Keskkriminaalamet, Julgestuspolitsei, Piirivalveamet, Kodakondsus- ja migratsiooniamet. · Alles jäi 4 prefektuuri o Harju pref ( Tallinn ) o Lõuna pref ( Tartu, jõgeva, viljandi, põlva, võru, valga maakond ) o Ida pref ( lääne- ja ida-virumaa maakond, Jõhvi ) o Lääne pref ( hiiu, saare, lääne, pärnu, järva, rapla maakond ) Politsei riigi täidesaatev organ, mis peab tagama avaliku korra ja võitlema kuritegevusega. Kaitsepolitsei riikliku järelvalvet teostav ja riikliku sundi kohaldav valitsusasutus, kes tegeleb põhiseadusliku korra ja riigisaladuste kaitse ning terrorismi- ja korruptsioonivastase võitlusega. Prefektuur politsei territoriaalne üksus, mida juhib prefektuur. Konstaabel võiksema piirkonna politseiametnik. Politsei ülesanded: · Avaliku korra tagamine
kandideerida? Kuidas pannakse ametisse vallavanem? Neljaks aastaks, hääletada võivad kõik selle linna või valla elanike registrisse kantud Eesti Vabariigi kodanikud ja välismaalased, kes on vähemalt 18-aastased. Volikogusse võib kandideerida kõigi Euroopa liikmesmaade kodanikud, kui tal on selle omavalitsuse püsielanik. Vallavanem pannakse ametisse volikogu poolt ning see toimub alati kohalike valimiste järel pärast volikogu uue koosseisu kokkutulemist. 7. Nimeta Eesti maakonnad ja nende keskused? Hiiumaa - Kärdla, Saaremaa - Kuressaare, Läänemaa - Haapsalu, Harjumaa - Tallinn, Raplamaa - Rapla, Pärnumaa - Pärnu, Järvamaa - Paide, Viljandimaa - Viljandi, Lääne- Virumaa - Rakvere, Ida-Virumaa Jõhvi?, Jõgevamaa - Jõgeva, Tartumaa - Tartu, Valgamaa - Valga, Põlvamaa - Põlva, Võrumaa - Võru. 8. Jäta meelde meie maakonna ja naabermaakondade vapid. 9. Mida sümboliseerivad Rapla maakonna vapi värvid? Miks on Rapla maakonnal just selline
RURAAL- JA LINNAGEOGRAAFIA 2014. Vastused MAAPIIRKONDADE MÄÄRATLEMINE (L3). 1. Maalisus (H. Clout järgi) - madal asustustihedus; taristute ja teenuste nõrgad võrgustikud; tihedad personaalsete kontaktide võrgustikud; tugev identiteet kodupaiga suhtes; maastik, millel domineerivad põllumajanduslik- ja metsamaa. 2. Tüpoloogilised regioonid (OECD järgi) - Regionaalse linnastumisosatähtsuse alusel, aluseks maakonnad: 1) Linnalised regioonid (Harju, Ida-Viru); 2)Vahepealsed regioonid: (Tartumaa, … Pärnumaa, … Valgamaa); 3) Maalised regioonid (10-12 ülejäänud maakonda). 3. Linnastumisstaadiumid: tunnused, põhjused ja probleemid LINNASTUMINE – maarahvastiku suhteline vähenemine (territoorium jääb samaks): 1. Maaelanike ränne linnadesse; 2. Linnaliste asulate osatähtsuse (%) kasv riigis. MAA LINNASTUMINE – linnapiirkondade laienemine: 1. EESLINNASTUMINE – eeslinnade kasv. 1a
4 Jõgeva 2002 0 0 0 5 Järva 2002 0 0 0 6 Lääne 2002 0 0 0 7 Lääne-Viru 2002 0 0 0 8 Põlva 2002 0 0 0 9 Pärnu 2002 0 0 0 10 Rapla 2002 0 0 0 11 Saare 2002 0 0 0 12 Tartu 2002 0 0 0 13 Valga 2002 0 0 0 14 Viljandi 2002 0 0 0 15 Võru 2002 0 0 0
kilbil kolm sinist sammuvat ja otsa vaatavat lõvi. Vapi kilpi ümbritseb külgedelt ja alt kaks kilbi alaosas ristuvat kuldset tammeoksa. Väikese vapi kilp ja vapikujund on samad mis suurel riigivapil, kuid ilma tammeoksteta.(1) Eesti jaguneb 15 maakonnaks . Maakonnad: · Harju maakond · Hiiu maakond · Ida-Viru maakond · Jõgeva maakond · Järva maakond · Lääne maakond · Lääne-Viru maakond · Põlva maakond · Pärnu maakond · Rapla maakond · Saare maakond · Tartu maakond · Valga maakond · Viljandi maakond · Võru maakond · (3) 10 KOKKUVÕTE Eestis valitseb mandrilise ja merelise kliima vaheline üleminekuline paraskliima. Läänemere rannikul asuva Eestiga on Lääne-Euroopas samal laiusel Kesk-Rootsi ja Sotimaa põhjatipp.
7) korraldab suhtlemist teiste riikidega; 8) kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; 9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 4. Rahvaarvu järgi: Harju maakond Ida-Viru maakond Tartu maakond Pärnu maakond Lääne-Viru maakond Viljandi maakond Rapla maakond Võru maakond Saare maakond Jõgeva maakond Järva maakond Valga maakond Põlva maakond Lääne maakond Hiiu maakond 5. Kohalik omavalitsus on kohaliku omavalitsuse üksuse demokraatlikult moodustatud kohalike võimuorganite õigus ja võime seaduse piires ja kohalike elanike huvides korraldada ja juhtida valdavat osa nende vastutusalasse kuuluvast ühiskonnaelust
Rahvastikuareng sõltub suurel määral riigi rahvastiku- ja regionaalpoliitikast. Värska vald omalt poolt saab rahvaarvu püsimisele kaasa aidata vaid kaudsete vahenditega. Rahvastik võib suureneda sisserände tulemusena. Kuid ohuks elanikkonna vähenemisel on noorte, aktiivsete ja haritud inimeste lahkumine vallast linnadesse. Seega võib öelda, et Värska valda ootab ees langus, kuna rahvastik väheneb noorte lahkumisel vallast, mis tõstab jälle eakate arvukuse osakaalu. 11 3. Sissetulekud Palk ca 10 000. Eesti keskmine on 12 000 ja maakonna keskmine 11 000. Joonis 12 Palgatöötaja keskmine brutotulu, kroonides Tabel 5 Palgatöötaja kuukeskmine brutotulu, kroonides 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009
NFSV piire. Pärast Nõukogude Liidu lagunemist jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja Venemaa Föderatsiooni. Maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga on 338,6 km pikk. Eesti Vabariik on jagatud 15 maakonnaks. Eesti haldusjaotus on välja kujunenud sajandite jooksul ja seda on aeg- ajalt kohandatud aja nõuetest tulenevatele vajadustele. Enamik praegusi maakondi olid moodustatud juba 18. sajandil. 20. sajandi esimesel poolel loodi kaks uut maakonda, Valgamaa ja Petserimaa. Teised, nagu Hiiu, Jõgeva, Põlva ja Rapla, on loodud hiljem vanemate maakondade küljest osade lõikamise teel. Maavalitsust juhib maavanem, kes esindabVabariigi Valitsust kohalikul tasandil. Maavanemad määratakse Vabariigi Valitsuse poolt ametisse viieks aastaks. Maakonnad on jagatud valdadeks ja linnadeks, mida juhib omavalitsus. Eesti oli enne Teist maailmasõda jagatud 11 maakonnaks: Lääne-, Harju-, Järva-, Viru-,
töökoolitusel viibimise ajal makstud tasu. Siia kuuluvad ka need lisatasud ja toetused (nt puhkuse- ja jõulutoetused), mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg. Brutopalgas kajastub veel mitterahaline ehk loonustasu (nt toit ja jook, tööandja auto kasutamise kulud oma tarbeks jm).[ http://www.stat.ee] Joonis 1 3 Allikas: statistikaameti andmebaas, www.stat.ee/majandus/palk/keskmine brutopalk tegevusalade järgi Joonisel 1 on näha, kuidas on kasvanud avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse osakaal. Kui aastal 1992 on avaliku halduse keskmise brutopalk 533 EEK ja selle osakaal võrreldes teiste tegevusalade keskmisest (549 EEK) on 3 % võrra väiksem, siis 2001. aastal on see juba 23 % võrra suurem tegevusalade keskmisest, kus
kohtulikult karistamata. Millised on presidendi ülesanded? Esindada Eestit välismaal Kinnitada seadusi Kuulutada välja Riigikogu valimised Leida peaministrikandidaat ja kinnitada valitsus Anda riiklikke teenetemärke ja sõjaväelisi auastmeid Nimetada ametisse kohtunikke ja diplomaate Õigus välja kuulutada erakorralised valimised Kriminaalidele on presidendil õigus armu anda 5. Valitsemine kohalikul tasandil. Tunne 15 maakonda ja selle keskust. Harju maakond - Tallinn Hiiu maakond - Kärdla Ida-Viru maakond - Jõhvi Jõgeva maakond - Jõgeva Järva maakond - Paide Lääne maakond - Haapsalu Lääne-Viru maakond - Rakvere Põlva maakond - Põlva Pärnu maakond - Pärnu Rapla maakond - Rapla Saare maakond – Kuressaare Tartu maakond – Tartu Valga maakond – Valga Viljandi maakond - Viljandi
Ülesanne1 Mis tüüpi tunnus on lehmade arv. Leia tunnuse lehmade arv jaoks: 1) Leia statistikud ja kirjelda nende abil tunnuse jaotust. 2) Kas tunnus on normaaljaotusega? 3) Tee histogramm 4) Leia üldkogumi keskväärtuse 95% usaldusintervall Valimi põhjal Lehmade arv Lehmade arv on diskreetne tunnus. 667 Lehmade arv 722 1339 Mean 842,4194 Keskväärtust ja mediaani võib lugeda ligilähedaseks, mi 1636 Standard Error 40,80659 Järsakus on väike. 1048 Median 832,5 1886 Mode 1074 klassipiirid 748 Standard Deviation 321,3114 400 401 Sample Variance 103241 600 1113 Kurtosis 0,795697 800 84
halduskohtud II. Ringkonnakohtud III. Riigikohus Maa- ja linnakohtud Esimese astme kohtud Eestis on 3 linna- ja 15 maakohut Kokku 151 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul Maa- ja linnakohtud · Kohtla-Järve · Põlva Maakohus Linnakohus · Pärnu Maakohus · Narva Linnakohus · Pärnu Maakohus · Tallinna Linnakohus · Rapla Maakohus · Harju Maakohus · Hiiu Maakohus · Saare Maakohus · Ida-Viru Maakohus · Tartu Maakohus · Jõgeva Maakohus · Valga Maakohus · Järva Maakohus · Viljandi Maakohus · Lääne-Viru Maakohus · Võru Maakohus Halduskohtud Esimese astme kohus Jõhvi Eestis on 4 Halduskohus halduskohut Pärnu Kokku 26 halduskohtunikku Halduskohus Kohtunikud nimetab Tallinna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
