· Maa jäi mõisnikule, mida tuli teotöö eest rentida · Anti piiratud liikumisvabadus · Talupojad said perekonnanimed 1849 1856 Liivimaa Eestimaa · Üleminek teotöölt raharendile · Talude päriseksmüümine 2. Talurahva omavalitsuse kujunemine a) Seni korraldas talupoja igapäevaelu mõis b) 19.saj algul vallakogukond talurahva omavalitsus:
Eesti 19. sajandil 1. 1804. aasta talurahvaseadused. Miks otsustas Vene keskvõim 19. sajandi algul Baltimaade talurahva olukorda muuta? 1) Majanduslik põhjus – 18. saj. lõpul jõudis mõisamajandus kriisi, sest mõisnike tarbimise tase hakkas ületama mõisate majanduslikku kandevõimet. Paljud mõisnikud olid võtnud võlgu, et võlga tasuda, tõsteti talupoegade koormisi. Need jõudsid sellisele tasemele, et rohkem ei olnud võimalik enam tõsta. 2) Ideoloogiline põhjus – Euroopas levisid valgustusideed ja hakati rääkima inimõigustest. 3) Välispoliitiline – Venemaad vaadati kui metsalist, talupoegade halb olukord oli Venemaa prestiižile kahjulik.
18. saj rahvastikupilt ühtlane 1720. oli Tartumaal võõraste osakaal 10%, mujal isegi väiksem. 18. saj lõpus oli 95% rahvastikust eestlased. Üheski linnas ei olnud eestlasi siiski üle 50%. Peipsi äärsetel alasel oli palju venelasi ja saartel ja Läänekaldal oli plaju rootslasi. Linnades elas siiski vähe inimesi(talupoegi oli 95%, aadlike 0,5-1%). Välismigratsioon: 17. saj algul (venelased, soomlased, lätlased, holland, sot, ungar, leedulased) Eestis olid sakslased pealmiselt kõrgkihis, kuid neid leidus ka madalamates kihtides. 18. saj tuli palju saksa käsitöölisi Eestisse. Venelaste osakaal oli siiski väike, neid oli peamsielt seoses väesalkadega. Venelased kuulusid eestalstega linnades alamkihti. 19. sajandil lubati tahtsid talupojad minna keelatud Venemaale, lootes sealt leida paremat elu, kuid ei leidnud seda. 3. Eesti ala valitsemine Rootsi ajal ja Vene ajal. Haldusjaotus: Rootsi ajal, Vene ajal, asehalduskord
1227) ning tulemused. AASTAD SÜNDMUS/LAHING TULEMUS 1208- Algas sõdda Eestimaa pärast. Sihtpärase vallutuse esimeseks ohvriks sai Ugandi. 1208 a Otepäe linnus süüdati põlema. 1212 sügisel tungisid sakslased koos abivägedega Ugandisse. Algas Muistne Vabadusõitlus Võnnu piiramine. Tomus Eestlaste vasturetk. Ühendatud malev saadeti võnnut piirama (oli Lahkusid, sest Riiast tuli teade, et suur abivägi on võnnulastele appi tulemas. tol hetkel üks tähtsamaid mõõgavendade tugipunkte). Linnust rünnati 3päeva ja 4.päeval eestlased lahkusid... Ümera lahing
Liivimaa kroonumõisates jäid rootsiaegsed muudatused püsima, ümberasustamis õigus oli mõisnikel piiratud. Kroonumõisates oli talupoegade olukord parem. Talurahva olukord 18. saj Otto Fabian von Roseni deklaratsioon 1739 – Vohnja mõisa mölder Jaan sattus mõisnikuga konflikti ning esitas kaebused Peterburgi. Tehti järelpärimine. Liivimaal kirjutas maanõunik Rosen seletuskirja, milles anti Liivimaa rüütelkonna seisukoht – talupojad on pärisorjad ning mõisnik võib nendega teha, mis tahab. Roseni deklaratsioon ei ole õigusnorm või seadus, vaid on Liivimaa rüütelkonna nägemus sellest, milline on suhe talupoja ja mõisa vahel. Eesmärk on kaitsta Balti erikorda ja hoida ära keskvõimu sekkumine. Tegelik olukord – päris õigusetu olukord talupoegadel siiski ei olnud. Nad võisid ülejääki turustada ja kasu endale jätta. 1760- nendatel oli talupoegade olukord halb ning riik sellesse ei sekkunud. Isiklike õiguste piiramine – sunnismaisus
Võitlus 1208 Esimene retk Näitab, et vabadusvõitluse alul olid eestlaste väed + eestlaste vasturetk enam-vähem võrdsed Põhjamaade vägedega 1210 Võnnu piiramine ja Ümera lahing + Eestlased vs sakslased liivlastega 1210 ja 1212 Vene vägede retk Eestisse + Piiratakse Otepääd ja Varbolat + Mõlemal korral lepiti rahaga ning lahkuti 1212 Toreida vaherahu 1215 ristisõdijate (sakslased) retk Läänemaale + väideti, et rahu sõlmiti ainult Sakala ja Ugandiga + kolme maleva (kolme maakonna sõjaväed ühendusid) manööver üks vägi Latkalisse teine vägi Toreida alla, et liivlased ei saaks edasi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
