Eesti maa mõiste | Sõnu seletav sõnastik

Eesti maa - arhitektuuri uuendaja Mutso, M. (2011). Eesti arhitektuur 2011 http://vanadasjad.wordpress.com/2012/04/17/korp-neobaltia-maja-kastani-tanaval/ http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=6996 http://www.venekeskus.ee/ http://register.muinas.ee/file/architecture/61.pdf ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/XX_saj._arhitektuur/maakondlikud %20ylevaated/harjumaa/tallinn/tallinn2.pdf http://lizard.artun.ee/~t6nis/YMBRIK/Referaat_Veljo_Kaasikust-koost_T6nis_Kimmel.pdf

Arhitektuuri teooria referaat Juugendist tänapäevani

Eesti maa - Keskerakond (EMKE), nimeks saab Erakond Mõõdukad (M). 27.11.1999 ühineb erakonnaga Rahvaerakond (R), uueks nimeks saab Rahvaerakond Mõõdukad (M). 13.12.2003 teeb erakonna volikogu üldkogule (toimub 07.02.2004) ettepaneku võtta erakonna uueks nimeks Sotsiaaldemokraatlik Erakond (teised võimalikud nimevarjandid olid: Tööerakond, Sotsiaaldemokraatlik Partei ja Solidaarsuspartei). 07.02.2004 kinnitatakse uueks nimeks Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE).

Poliitilised erakonnad

Eesti maardlas on põlevkivi kaevandamise tingimused võrreldes teiste leiukohtadega lihtsad - väike sügavus, rõhtne lasuvus, kihindi püsiv

Põlevkivi

Eesti maavarad on nt: põlevkivi, mineraalvesi, lubjakivi ja dolomiit, ravimuda, savi, turvas, fosforiit, liiv ja kruus.

Maavarad

Eesti maapinnal on tardkivimid levinud vaid rändkividena, mis on siia toodud peamiselt Soomest mandrijää poolt.

Kivimid ja mineraalid

Eesti maastik on muu Euroopaga võrreldes ühtlasem.

Referaat Peipsi madalik

Eesti maalitraditsiooni - ja graafikasse kunstiküpse meelelis-erootilise käsit- luse kaasaegsest naisest, olles läbi kõikide loo- minguperioodide kuju- tanud nii eksootilisi naisartiste kaugetelt maa- delt kui ka varja-matult erootilisi naisakte.

E. Okas referaat

Eesti maalammas – väikese kehamassiga, täiskasvanud uttedel 30-40 kg. Vill ebaühtlik, sarvedega, valge villaga loomade kõrval oli ka pigmenteerunud villaga lambaid.

Lambakasvatus

Eesti maatõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja 2009. aasta keskmised toodangunäitajad olid vastavalt: 4701 kg (r-4,64%, 218 kg; v – 3.42%, 161 kg.

Loomakasvatus

Eesti maatõug on kantud hävimisohus olevate tõugude nimekirja ning kuulub ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga säilitamisele.

Veisekasvatuse alused

Eesti maapank - liitus Virumaa Kommertspangaga, mis vastavalt aktsionäride otsusele nimetati alates 22.10.96 ümber Eesti Maapangaks.

Eesti pangad läbi aegade

Eesti maatõug - Tunnistati ohustatud tõuks, koostati säilitus- aretusprogramm 2012. aastani.

Aretusõpetuse kordamisküsimused

Eesti maa - ja linnakodanluse ning intelligentsi kujunemisest ligi poole sajandi jooksul.

Kirjanduse eksam

-1

Eesti maamõõtmis - ja kaardistamise kultuuri juured on kahtlemata jäänud Rootsi kuningriigi valitsemisaega meie territooriumil, kuna sel perioodil avati siin Tartu Ülikool ning sealsetel astronoomidel ja geograafidel on väga oluline roll eesti rahvusliku geodeesia ja kartograafia tekkes.

Carl Gottlieb Rücker ja Johann Heinrich Schmidti kaardid

Eesti maatõug on ajalooline tõug, mis kujunes välja koos eesti rahvuse kujunemisega.

Veisekasvatuse vastused

Eesti maastikupildis on läbi sajandite olnud laialt levinud pool-looduslikud kooslused ehk

Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest

Eesti maatõug – kohalik tõug, mis on kujunenud koos sisserännanud rahvaga.

KALAKASVATUSE eriala kordamisküsimused

Eesti maareform - maaomandite riigistamine, uued talukohad, sundvõõrandamine

LÄHIAJALUGU 1: ISIKUD, MÕISTED, AASTAD

Eesti maastiku - ja aiandusarhitektuuri on mõjutanud oluliselt Saksamaa.

Maastikuökoloogia eksam

Eesti maaülikoolil on suurepärased võimalused loomaarstinduse arendamiseks.

Veterinaaria ja selle perspektiiv

Eesti maavalitsused on ühenduslüliks keskvõimu ja omavalitsuste vahel.

Ühiskonnaõpetuse konspekt

Eesti maalammas - http://www.maalammas.ee/index_main.php

Lammas

Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km.

Maateadus alused

-1

Eesti maa - ja linna- linnarahvastiku rahvastiku arv % elanikkonnast: 1863-1989 72% linnarahvastikku Raagmaa,G. 1996.a. ette- (2005) kande järgi (III rahvusliku * Maarahva koguarv kasvatuse kongress)

Rahvastik

-1

Eesti maardla - 3940 km2 , tootsa kihindi moodustavad 7 kukersiidi kihti ja 6 lubjakivi vahekihti, maksimaalse paksusega 2.9 m maardla põhjaosas.

Maavarad

-1

Eesti maale on sisse toodud ja sisse rännanud aegade jooksul väga palju erinevaid rahvuseid.

Eesti rahvastiku areng ja liikumine(1930-1989)

-1

Eesti maastikke on peamiselt kujundanud viimase jääaja liustike pealetung ja hääbumine.

EESTI MAASTIK JA HARJU LAVAMAA

-1

Eesti maa - asulate edasine areng pole praegu veel kaugeltki selge.

Eesti ühiskonnageograafiline asend, asulastik ja rahvastik.

Tulemused kuvatakse siia. Otsimiseks kirjuta üles lahtrisse(vähemalt 3 tähte pikk).
Leksikon põhineb AnnaAbi õppematerjalidel(Beta).

Andmebaas (kokku 683 873 mõistet) põhineb annaabi õppematerjalidel, seetõttu võib esineda vigu!
Aita AnnaAbit ja teata vigastest terminitest - iga kord võid teenida kuni 10 punkti.

Suvaline mõiste

järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi.

Suvaline mõiste

Kirjelduse muutmiseks pead sisse logima

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti