Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Eesti keele reeglid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vastab järgmistele küsimustele: millal ?
  • Kuidas sina, selline looder, nüüd tööle hakkasid ?
  • Kui juhilubade puhul (kui juhilube on antud kergekäeliselt) ?
  • Mis kell sa homme koju tuled ?
  • Kellel mida teha?) haigestuma (millesse ?
  • Mille suhtes?) harjuma (kellega ?
  • Millega?) teha ?
  • Mida?) hoolima (kellest ?
  • Millest?) lahti saama (kellest ?
  • Millest?) hoolitsema (kelle eest ?
  • Mille millest ?
  • Millest?) mille vastu ?
  • Mille üle?) huvituma (kellest ?
  • Millest?) lugu pidama (kellest ?
  • Mille lähedane (millele ?
  • Mida? immuunne (mille muretsema (kelle pärast ?
  • Kellele? millele?) suhtes/vastu ?
  • Milles, info (mille kohta ?
  • Kus?) integreeruma (millega ?
  • Mille millesse ?
  • Mille eksimus?) jätma (kuhu ?
  • Mida? jääma (kuhu ?
  • Kellest? millest?) mille kaasama (millesse ?
  • Millest? kaasa elama (kellele ?
  • Mille poolest?) millele ?
  • Kelle/mille kohta. kaasuma (millele ?
  • Milles?) olema uhke (kelle üle ?
  • Mida üle ?
  • Kellest, millest. ettekanne tegemast ?
  • Keskenduma (millele ?
  • Mille kohustus (kelle/mille vastu ?
  • Mida teha? mille kohustus ?
  • Kelle kokkulepe (mille kohta ?
  • Kellega, millega? kelle/mille panustama (millesse ?
  • Mida teha? mille paralleelne (millega ?
  • Kelle vastu?) kokkulepe ?
  • Mida teha? mille huvi ?
  • Milles?) põhinema (millel ?
  • Mida tuginema (kellele ?
  • Kuhu?) teha ?
  • Millega?) teadlik olema (millest ?
  • Mille vastanduma (millele ?
  • Missuguseks?) teavitama (keda ?
  • Kuidas sa ennast eile tuntsid/tundsid ?
  • Palju patsient...e. Kas sa jõu...sid ae...sasti dus...i all ära käi...a ?
  • Miks sa nii melanho...lne oled ?
  • Kuidas öelda teise sõnaga ?
  • Kes on riigikogu spiiker ?
  • Mida tähendavad järgmised sõnad ?
  • Kuidas öelda teisiti ?
  • Mis must nüüd saab ?
  • Millal saan selle ära teha ?
  • Kuskilt või kuhugile ?
  • Milla te räägite sellest arvutamisest ?
  • Kuidas säilitada nooruslikkust ?
  • Milliseid eesmärke esinemine taotleb ?
  • Milline on põhiväide, -idee ?
  • Milleni juhib kõneleja oma kuulajaid ?
  • Kes on kuulajad ?
  • Milline on esinemiskoht ?
 
Säutsu twitteris

Ene Kotkas
Siret Piirsalu
Elle Sõrmus
Marin Väljaots
SISSEJUHATUS TEADUSKEELDE
Õppematerjal
Tallinn 2017
EESSÕNA
Õppematerjal on mõeldud kõigile Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli üliõpilastele uurimis - ja arendustöö metoodika mooduli läbimiseks.
Materjal sisaldab juhiseid teadustöö vormistamiseks Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli vormistamisnõuete kohaseks, annab ülevaate teksti olulisusest ja selle nii kirjalikuks kui suuliseks edastamiseks.
Siin on peatükid, kus käsitletakse eesti õigekeelt – täheortograafia, kokku- ja lahkukirjutamine, algustäht, lühendamine jt.
Õppematerjal ei pretendeeri oma mahult keeleõpikule, tuues esile vaid enam levinud probleemsed valdkonnad ning andes võimaluse varem õpitu kordamiseks.
Peatükid on üles ehitatud järgmiselt: kõigepealt edastatakse teooria, seejärel harjutused. Materjal on mõeldud kasutamiseks kõigile – st neile, kel eesti keele tunnid veel värskelt meeles, aga ka neile, kes seda aastate eest õppisid või kelle emakeel ei ole eesti keel. Seetõttu on harjutused/ülesanded oma raskusastmelt erinevad – järjestuses kergemalt raskemale. Harjutused on mõeldud nii keeletunnis kui kodus lahendamiseks.
Õppematerjalile leiab infolisa ja harjutusi nii kasutatud kirjanduse loetelust kui ka veebiaadressidel: http://keeleabi.eki.ee/ , www.opetaja.edu.ee, https://www.taskutark.ee .
SISUKORD


TEADUSTEKST 8
1. Koma kasutamine lauses 13
2. Sidekriips 15
3.Mõttekriips 18
4. Koolon 19
5.Jutumärgid 19
6.Ümarsulud 21
a.Sõnavahede jätmine 35
b. Numbrite rühmitamine arvus 36
c.Arvude paigutamine tekstis 36
d.Põhi- ja järgarvude kirjutamine 36
e. Rooma numbrid 37
f.Käände näitamine üksikult seisva arvsõna puhul 37
g.Käände näitamine sõnaühendis oleva arvsõna puhul 38
LÜHENDAMINE 42
Sõnade kokku- ja lahkukirjutamine 47
Suur ja väike algustäht 52
TÄHEORTOGRAAFIA 55
VÕÕRSÕNAD 60
ERIALAKEEL 65
KEELELINE MÕJUTAMINE 81
KÕNE JA ETTEKANNE 84
Kasutatud kirjandus 87
TEKST
Teksti mõiste
Tekst on kasutusel olev keel, mille ülesandeks on vahendada sõnumit. Teksti omadused sõltuvad järgmistest asjaoludest:
  • kus see kasutusel on (raadios, ajalehes , teadusartiklis, sõpradevahelisel suhtlemisel);
  • kes seda kasutab ( poliitik , diskor, luuletaja, kohtunik);
  • milleks seda kasutatakse (tahetakse kellelegi midagi selgeks teha, midagi teada saada või kedagi midagi tegema panna).
Teksti pikkus pole piiratud. Lühimad tekstid on näiteks tänavasildid või ühesõnalised hüüatused Appi! või Seis! Pikemad tekstid on näiteks raamatud ja muud teosed.
Tekstil on oma terviktähendus. Autor kasutab keelt oma eesmärkide saavutamiseks, valides sõnu, lausestruktuure ja teksti retoorilisi süsteeme. Teksti koostamine on eesmärgipärane keelekasutus. Keeleliste valikute tegemisel lähtutakse teksti eesmärgist ja funktsioonist.
Tekstiliigid
On raske rääkida mingist tekstist, ilma et me seda kuidagi liigitaksime. Igapäevaelus me ei räägi tekstidest, vaid toiduretseptidest, romaanidest, eeskirjadest, uudistest, reklaamidest jne. Selliseid tekstiliike nimetatakse žanriteks. Žanri mõiste on pärit antiikkultuurist ja Aristotelese „Luulekunstist“, aga on ületanud kirjandusteaduse piirid ja hakanud tähistama igasuguseid tekstiliike alles päris viimasel ajal. Me teame, et teadustööd ei kirjutata nagu reklaami, luuletust või nagu ajaleheuudist. Loomulikult on ministri sõnavõtt kuiv ja ametikeelne, teadusteksti aga iseloomustavad äärmiselt täpsed definitsioonid. Tekstiliigid on seotud meie tavade ja harjumustega.
Keelekasutusvaldkondade järgi võime kõnelda argi-, ilukirjandus- või tarbekeelest.
Tarbekeele alaliigid on ajakirjandus -, ameti- ja teaduskeel , millest igaühel on veel hulgaliselt alaliike .
Ameti- ja teaduskeele liigid on:
Tekstiliigid erinevad üksteisest temaatilise sisu, struktuuri ja kasutatavate keelevahendite poolest.
Keelevahendite valik kujundab teksti stiili. Sama sisu võib väljendada erinevalt, valides olukorraga sobivaid sõnu, kujundeid, vorme ja lausemalle.
Hea tekst eeldab peaaegu alati autori teadlikku püüdu ja teksti keelelist viimistlust . Kõige olulisemad viimistletavad tunnused on lauseehitus ja sõnavalik. Õige sõnavalik on stiili seisukohast kõige tähtsam. Nii on võõrsõnade kasutamine omal kohal teadustekstis, murde- ja slängisõnad sobivad aga ilukirjandusse ja reklaami, vahel ka subjektiivsesse arvamusteksti. Arhaismid lisavad tekstile möödunud aegade värvi, neologismide rohkus tekstis võib mõjuda kunstliku ja ebaloomulikuna.
Sõnade valik sõltub eesmärgist. Teaduskeele ideaaliks on mõiste ja sõna üksühene vastavus.
Tarbeteksti tunnused
Tarbeteksti omadusi kirjeldades on silmas peetud eeskätt ametlikku ja teaduslikku keelekasutust, mille eesmärk on informeerimine. Selle stiili olulisemad tunnused on järgmised:
  • kirjutaja suhtub ainesse objektiivselt;
  • keel on ühemõtteline ja asjalik;
  • tähelepanekud ja järeldused on üldistavad, kõiki asjaolusid arvesse võtvad ja faktidele toetuvad;
  • teksti ülesehitus on loogiline;
  • kirjutaja isikupära on tavaliselt vähe märgatav;
  • kasutatakse ainult ühtviisi arusaadavaid ja täpse sisuga sõnu ja väljendeid.

Sellises stiilis kirjutatakse uudised, ülevaated, protokollid, ametikirjad jm dokumendid , teaduslikud artiklid, ülikooli uurimistööd.
Hea kirjutis põhineb eelkõige faktidel ja asjatundlikkusel. Hea tarbestiil on selge, tihe ja konkreetne. Lugejat austav autor püüab oma teksti muuta hõlpsasti loetavaks. Teksti mõistmine sõltub ka lugeja teadmistest ja arusaamisvõimest.
Ülesanne 1
Järgnevalt on antud sama sisuga tekstist kaks varianti . Võrdle neid omavahel ja leia, millised keeleväljendid määravad stiili ja tekstiliigi.
1. Uurimistulemused näitavad, et sage vaba aja veetmine teleri- või arvutiekraani ees võib kahjustada südant ja lühendada eluiga, olenemata sellest, kui sportlik inimene on. Nendel inimestel, kes vähemalt neli tundi päevas vaatasid telerit, mängisid videomänge või kasutasid arvutit, oli poole suurem tõenäosus südameataki, ajurabanduse või muu tõsise südame- veresoonkonna häire tekkimiseks kui nendel, kes tegid seda alla kahe tunni päevas.
See uurimus ei tõesta, et teleri vaatamine või videomängude mängimine on iseenesest kahjulik. Pigem peitub probleem selles, et inimesed nende tegevuste ajal istuvad. Istumise kahjulikkust ei osata küll täielikult seletada, kuid loomkatsed on näidanud, et pikaajalisel istumisel aeglustub veres selliseid rasvasid nagu kolesterool ja triglütseriidid lõhustava ensüümi tegevus, ja seega suureneb eelmainitud ainete sisaldus veres.
2. Lugesin kuskilt, et sage istumine teleri- või arvutiekraani ees võib lõppeda südamehädaga ja koguni vähendada elupäevi, olgugi et sa muidu vinge spordikaru oled. Nendel inimestel, kes vähemalt neli tundi päevas vaatasid telerit, mängisid videomänge või surfasid arvutis, oli poole suurem tõenäosus südameataki, ajurabanduse või muu südame-veresoonkonna häda tekkimiseks kui nendel, kes tegid seda vähem kui kaks tundi päevas.
Noh, seal öeldi ka, et teleri vaatamine või videomängude mängimine ei ole iseenesest tappev, kuid häda on selles, et inimesed istuvad nende tegevuste ajal. Mingid katsed on näidanud, et pikaajalisel istumisel suureneb teatud kahjulike ainete hulk veres.
Teksti loetavus
Selge tekst on terviklik nii sisu kui ka keelekasutuse poolest. Tekst võib jääda lugemisel ebaselgeks mitmel põhjusel. Vältida tuleks:
  • arusaamatuid sõnu;
  • keerulisi lauseid , mis ei lase taibata nende tervikmõtet;
  • mitmetähenduslikke sõnu, lauseid ja fraase , mille mõtte tabamine on lugejale raske.
Silmas tuleb pidada teksti liiki ja adressaati. Tavatekstis on sageli paheks võõrsõna põhjendamatu eelistamine omasõnale, nt legaalne > seaduslik, struktuuriüksus > allüksus, garantii > tagatis , kompenseerima > hüvitama.
Vahel võib näha isegi lauseid, kus võõrsõnade rohkus tekitab autori mõtte täpse edasiandmise asemel lugejas pigem hämmeldust, nt Eesti meedia mentaalses keskkonnas on näha intellektuaalse ressursi reaalset nappust.
Üldsusele määratud tavatekst eeldab neutraalse sõnavara kasutamist.
Tähelepanelik tuleb olla ka nn moesõnade suhtes, millel on oma tähendusnihke tõttu omadus välja tõrjuda seni üldkasutatavaid sõnu, nt hetkel > praegu, praegusajal, nüüdisajal.
Ülepakutud piltlikkus on kirjutaja stiilimaitse vääratus, mis võib vahel mõtet ähmastada, nt See konkreetne õnnestumine on järjekordne kivi kirurgide õnnestumiste hunnikusse.
Ujujate kasvulavalt võrsub värsket verd.
Ülesanne 2
Sõnasta laused ümber nii, et mõte oleks selge ja hõlpsasti arusaadav.
1. Olemasolevaid loenguruume tuleb kasutada maksimaalse efektiivsusega.
2. Üldistavalt võib kohe öelda, et valdav enamik õdesid on täie tõsidusega suhtunud töö ümberkorraldamise ettevalmistamisse haiglas .
3. Esinejatest rääkis ämmaemandatöö kutse-eetikast naistekliiniku arst Milvi Põder.
4. 32% üliõpilastest sisuliselt ei tulnud toime ülesandega, mille keerukus nõudis suuremat intellektuaalset mõtlemist.
5. Pärast angiini põdemist võib isikuid, kellel on raske füüsiline töö või kes töötavad ebasoodsates meteoroloogilistes tingimustes, üle viia kuni 10 päevaks teisele tööle.
6. Projekti esimene mõte oli kooli arendusalase tegevuse rahastamiseks vahendite leidmine.
7. Linna peal on selliseid peresid palju.
8. Korraliku sissetulekuga inimese rahakotti see just ei mõrva, kuid kitsikuses elavad pensionärid ja töötud võivad hätta jääda.

TEADUSTEKST

Teadusteksti olemus
Teadusteksti ülesanne on vahendada uurimistulemusi. Teadusteksti lugejad on enamasti autori kolleegid samast teadusvaldkonnast.
Teadusteksti eeldus on usaldusväärsus, kõik esitatud väited peavad olema põhjendatud.
Teaduse üheks iseloomulikuks tunnuseks on objektiivsus ja täpsus, sest teadusliku uurimuse tulemused peavad olema kontrollitavad . See seab teadustekstidele üsna kindlad piirangud niihästi ülesehituse, stiili kui ka viitamise osas: teadustekst peab olema kirjutatud ilma emotsioonideta, andmed peavad olema esitatud täpselt ja kõik allikaviited kontrollitavad.
Teadusteksti loomine algab probleemi püstitamisest. Milline on probleemi lahendus, on autorile esialgu teadmata. Loomulikult ei alustata teadustööd umbropsu: enamasti on autoril probleemi kohta olemas mingi hüpotees (oletus), mida ta uurimistööga kontrollima asub. Teadusteksti põhiidee (probleemi lahendus) selgub uurimuse tulemusena: autor peab selle kirjandust läbi töötades ja/või katseid tehes alles leidma.
Teadustekstide liigid:
  • referaat,
  • uurimus,
  • artikkel.
Uurimus on teadustöö, mille eesmärk on esitada uudset informatsiooni: kas mõne probleemi lahendus või mõne nähtuse kirjeldus. Viimasel juhul ei anna töö küll põhimõttelist lahendust käsitletavale probleemile, kuid lisab uut teadmist juba olemasolevale.
Teadusartikkel on ajakirjas või kogumikus avaldamiseks mõeldud teaduslik uurimus. Artikli maht võib olla kõikuv, ulatudes mõnest leheküljest mõnekümneni. Tõsise teadusteksti kirjutamine nõuab teadmisi ja kogemust, mis saavutatakse lihtsamate vormide, nagu referaatide ja õppeotstarbeliste uurimistööde kirjutamisega.
Teadusteksti keel peab olema selge, täpne, neutraalne ja korrektne . Kokkuleppeliselt kasutatakse teaduslikus tekstis umbisikulist väljendust. Umbisikulise keelekasutuse puhul tuleb jälgida, et tekst oleks üheselt mõistetav. Kõneviis ja vorm peavad olema kogu töös ühtsed.
Tööd kirjutades tuleb pöörata tähelepanu ajakasutusele ( olevikku ja minevikku ei tohi kasutada läbisegi), ainsuse ja mitmuse kasutamisele ning lause ülesehitusele (ka loeteludes ja tabelites ).
Teadustekstil on teatud väliseid tunnusmärke, millest olulisim on kirjandusallikatele viitamine. Ulatuslikumate teadustööde (nende hulka kuuluvad ka seminari - ja bakalaurusetööd) üheks tunnuseks on teksti liigendamine peatükkideks ja alapeatükkideks.
Teadusteksti kirjutamise puhul on oluline lugeja. Kirjandusallikad tuleb täpselt kirja panna, et lugejal oleks võimalik neid leida. Kõik väited tuleb esitada põhjenduste ja tõestustega. Teaduslik info on üldjuhul avalik ja sellepärast peavad uurimismeetodid , katsed ja järeldused selguma tekstist. Lugeja peab aastakümneid hiljem suutma tõlgendada teksti nii, nagu autor on mõelnud.
Teadustekstile on omane konventsionaalsus. Tekstid järgivad enamasti teatud terviklikku liigendust ja on oma struktuurilt kokkuleppelised. Neis on teatud harjumuspärased
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
Vasakule Paremale
Eesti keele reeglid #1 Eesti keele reeglid #2 Eesti keele reeglid #3 Eesti keele reeglid #4 Eesti keele reeglid #5 Eesti keele reeglid #6 Eesti keele reeglid #7 Eesti keele reeglid #8 Eesti keele reeglid #9 Eesti keele reeglid #10 Eesti keele reeglid #11 Eesti keele reeglid #12 Eesti keele reeglid #13 Eesti keele reeglid #14 Eesti keele reeglid #15 Eesti keele reeglid #16 Eesti keele reeglid #17 Eesti keele reeglid #18 Eesti keele reeglid #19 Eesti keele reeglid #20 Eesti keele reeglid #21 Eesti keele reeglid #22 Eesti keele reeglid #23 Eesti keele reeglid #24 Eesti keele reeglid #25 Eesti keele reeglid #26 Eesti keele reeglid #27 Eesti keele reeglid #28 Eesti keele reeglid #29 Eesti keele reeglid #30 Eesti keele reeglid #31 Eesti keele reeglid #32 Eesti keele reeglid #33 Eesti keele reeglid #34 Eesti keele reeglid #35 Eesti keele reeglid #36 Eesti keele reeglid #37 Eesti keele reeglid #38 Eesti keele reeglid #39 Eesti keele reeglid #40 Eesti keele reeglid #41 Eesti keele reeglid #42 Eesti keele reeglid #43 Eesti keele reeglid #44 Eesti keele reeglid #45 Eesti keele reeglid #46 Eesti keele reeglid #47 Eesti keele reeglid #48 Eesti keele reeglid #49 Eesti keele reeglid #50 Eesti keele reeglid #51 Eesti keele reeglid #52 Eesti keele reeglid #53 Eesti keele reeglid #54 Eesti keele reeglid #55 Eesti keele reeglid #56 Eesti keele reeglid #57 Eesti keele reeglid #58 Eesti keele reeglid #59 Eesti keele reeglid #60 Eesti keele reeglid #61 Eesti keele reeglid #62 Eesti keele reeglid #63 Eesti keele reeglid #64 Eesti keele reeglid #65 Eesti keele reeglid #66 Eesti keele reeglid #67 Eesti keele reeglid #68 Eesti keele reeglid #69 Eesti keele reeglid #70 Eesti keele reeglid #71 Eesti keele reeglid #72 Eesti keele reeglid #73 Eesti keele reeglid #74 Eesti keele reeglid #75 Eesti keele reeglid #76 Eesti keele reeglid #77 Eesti keele reeglid #78 Eesti keele reeglid #79 Eesti keele reeglid #80 Eesti keele reeglid #81 Eesti keele reeglid #82 Eesti keele reeglid #83 Eesti keele reeglid #84 Eesti keele reeglid #85 Eesti keele reeglid #86 Eesti keele reeglid #87 Eesti keele reeglid #88
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 88 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2018-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 12 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor LizetteT Õppematerjali autor

Lisainfo

Siin on kõik Eesti keele reeglid.

Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

59
doc
Kordamine eesti keele eksamiks
23
doc
Eesti keele reeglid
36
docx
Eesti keele reeglid
937
pdf
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat
27
doc
Eesti keele eksamiks kordamine
9
doc
Eesti keele reeglid
11
docx
Eesti keele grammatika
27
doc
EESTI KEELE STRUKTUUR





Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun