Eesti imetajad - sarnased materjalid

hiir, lendlane, uruhiir, mustela, karihiir, nahkhiir, rattus, europaeus, kääbus, capredus, martes, mutt, nattereri, ondatra, cervus, vulpes, imetajad, tõmmulendlane, hallhüljes, halljänes, siil, canis, lupus, felis, lynx, juttselg, kaelushiir, kasetriibik, kobras, castor, fiber, koduhiir, musculus, kodurott, kuhja, kährik, kärp, laane, lagrits

docx

Eesti imetajad

Eesti imetajad B Eesti Ladina Brandti lendlane Myotis brandtii (Tõmmulendlane) H Eesti Ladina Habelendlane Myotis myviistacinus Hallhüljes Halichoerus grypus Halljänes Lepus europaeus Harilik siil Erinacevs europaeus Hunt Canis lupus I Eesti Ladina Ilves Felis lynx J Eesti Ladina Juttselg - hiir Apodemus agrarius K Eesti Ladina Kaelushiir Apodemus flavicollis Kasetriibik Sicista betulina Kobras Castor fiber Koduhiir Mus musculus

Eesti loomad

2 allalaadimist

doc

Eesti imetajad

tegelema toidu otsimisega. Päevas tarbib toitu võrreldes oma kehakaaluga 100-180% mis teeb aastas -37kg. Päikese käes hukkub poole tunni jooksul. Mutt sigib kord aastas - jooksuaeg on tavaliselt aprillist maini (tiine 40 päeva). Pesakamber on 12-25cm läbimõõduga umb. 10-70 cm sügavusel. 2-7 poega. Vaenlased on rebane, kärplased, viud, kakud, metssiga.  KARIHIIRLASED (Sorex) - eristatakse vahehammaste järgi. Suurim on mets-karihiir, väikseim on väike- karihiir. Vahepealne on laane-karihiir. Vesimutt (Neumys fodiens) on karihiirte perekonnas suurim ning tal on ujumiseks kohanenud pikem karvakiil sabal ning tagajalgade tagaküljel. Vahehambaid on tal 4. Toituvad peamiselt putukatest ja nende vastsetest, selgrootutest. Kiire ainevahetusega ja suure toidutarbega. Kiirelt võib saabuda näljasurm, eriti temperatuuri langemisel. Elavad keskm 1,5.a. ja sigvad 1-3 korda sigimissessooni vältel..Poegi 4-12, imetamine kestab 3 nädalat

Loodus

30 allalaadimist