Eesti fotograafia ajalugu on peaaegu sama vana kui fotograafia ajalugu üldse. Hea ülevaate sellest annab 1972. aastal ilmunud Kaljula Tederi raamat "Eesti fotograafia teerajajaid ". Veidi üldisema ning visuaalselt nauditavama kokkuvõtte Eesti fotograafiast 18401940. aastatel leiab aga Raevangla fotomuuseumist. Tallinna Raekoja taga asuvasse hoonesse viib kivist trepp, kus asus kunagi raevangla. 18. sajandi keskpaigast kasutati hoonet kerjuste ja hulkurite varjupaigana, hiljem läks maja eravaldusesse. Nüüd asub selles aga Raevangla Fotomuuseum, kust fotohuviline leiab püsiekspositsiooni Eesti fotograafia ajaloost. Fotograafia sünnipäevaks peetakse 19. augustit 1839. aastal, mil Pariisi Teaduste Akadeemia istungil teatati uuest leiust dagerrotüüpiast. Juba 1840. aastal jõudis esimene dagerrotüüpkaamera Tallinnasse. Siit algab ka Eesti fotograafia ajalugu. Fotomuusemi esimesel korrusel on välja ...
FOTOGRAAF 9.a klass Sandra Siska Töö iseloom Fotograafide ülesandeks on jäädvustada sündmusi, olukordi ja nähtusi. Tihti kujundavad nad selleks ise valgust ja sobilikke olukordi. Fotograafide põhilisteks tööülesanneteks on fotode tegemine reklaami, kommerts-, tööstus- või teaduslikel eesmärkidel ning ajalehtede, ajakirjade, raamatute, kalendrite jm väljaannete illustreerimiseks ning portreefotode tegemine. Töö eeldab analüüsivõimet, püsivust, täpsust, kootöövalmidust ja rutiinitaluvust. Fotograaf-laborandid Fotograaf-laborandid töötavad fotolaborites ning nende põhilisteks tööülesanneteks on dokumendifoto tegemine, fotomaterjalide töötlemine, fotode valmistamine, laboriseadmete ja -materjalide kasutamine, printeritöö ning klienditeenindamine. Portee-fotograafid Portee-fotograafid pilditavad inimesi üksikult või grupis. Paljud neist o...
FOTOGRAA F Mida kujutab endast fotograafia? Fotograafide ülesandeks on jäädvustada sündmusi, olukordi ja nähtusi. Tihti kujundavad nad selleks ise valgust ja sobilikke olukordi. Tänapäeval on fotograafia muutunud eraldi kunstiliigiks. Samal ajal on laienenud tunduvalt ka fotograafia abil lahendavate ülesannete ring. Näiteks on fotograafia üheks peamiseks teadusliktehniliseks informatsiooni hankimise ja talletamise vahendiks. Trükinduses rakendatakse fotograafiat jooniste, fotode jms. reprodutseerimiseks, valguskopeerimisel ja reprograafias jm. dokumentatsiooni paljundamiseks. Töötingimused Fotograafi põhilisteks töövahenditeks on fotokaamera ning mitmesugused lisaseadmed - statiivid, välklambid, stuudio-valgustid, filtrid, makroseadmed, fonomeeter jm. Tänapäeval on lahutamatuks töövahendiks tavapärase fototehnika kõrval arvuti ning erialaste arvuti-programmide tun...
Kuidas soome faks keeldus Tallinna kiluga sõbrustamast Jutt räägib sellest, kuidas tehnika areneb kiiremini kui inimene ning et inimesel on tihtipeale raske selle arenguga sammu hoida. Ta räägib ära kaks peamist lugu üks sellest, kuidas ta ei olnud enne kunagi faksinud, sest see oli tol ajal nii suur asi ning ta oli segaduses. Kõigepealt saatis ta artikli, mille oli kirjutanud, Tallinnasse, et teised lugeda saaksid, kuidas ta sadu kilusid puhastab. Teised aga ei uskunud, niisiis tahtis ta ka kilu neile faksida, et oleks ikka tõend olemas. Tema ju ei teadnud, kuidas faks tegelikult töötab. Teine lugu räägib sellest, kuidas inimesed keerulisest liftisüsteemist aru ei saanud, kuidas täpselt ja kust seda kaarti läbi tõmmata, et lift õigele korrusele sõidaks jms. Loo mõte oli see, et tehnika areneb kiiresti ja inimene ei jõua sellega sammu pidada, eriti lihtne inimene, kes sellega e...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” FOTOTELLIMUS Tallinn 2012 AUTORIDEKLARATSIOON Kinnitan, et käesolev projekt on valminud minu iseseisva töö tulemusena ning selle põhjel ei ole enne arvestust taotletud. ... ... ... 2 SISUKORD 1 ÜLDVAADE..........................................................................................................................................4 1.1 TAUST...................................................................................................................................... 4 1.2 LAUSENDID....................................................................................................................
Eesti Vabariik 1920.-1939. 1. Eesti Vabariigi põhiseadused aastatest 1920., 1934 ja 1938 1920. a põhiseadus 1934. a põhiseadus 1938. a põhiseadus RIIGIPEA Riigipea puudus, Riigivanem, kelle valis President, kellel olid esindusfunktsioon rahvas ja kellele anti laialdased õigused. riigivanemal, kelle väga suured õigused. Riigipea pidi valima määras parlament. rahvas. PARLAMENT 100-liikmeline, Ühekojaline, 50- Riigikogu:kahekojaline, ühekojaline, kõik liikmeline, kõik saadikud Riigivolikogu(alamkoda saadikud valis rahvas. valiti rahva poolt. 80 saadikut), ...
Nimi ..........................................8. .....klass 200.../200... õ-a Üleminekueksam eesti keelest II rida Esimene osa. Lugege teksti. Valige lünkadesse ( 1-10) teie arvates kõige paremini sobivad sõnad või sõnavormid ( A, B, C, D ) ja kirjutage lünka vastuse ees olev täht! Erinevates maades veedavad noored vaba (1) .....erinevalt. (2) ....elav Izmail jutustas, et kell kaheksa õhtul on neil veel päris kuum. Õhtul ollakse alles (3) ...., süüakse ja puhatakse. Välja minnakse palju hiljem, (4).....õues on väga palav. Sellepärast on poed (5)..... ka öösel. Ühel rannal on vabaõhudisko, kuhu mahub mitu tuhat (6)..... . Sinna minnakse keskööks ja tantsitakse (7)..... . Seal on väga palju rahvast, aga sisse saavad ainult need, kes on natuke vanemad, üle 16 aasta vanused. Nooremad käivad Interneti-kohvikutes või (8)..... . Kodus olles vaadatakse palju telerit, vahel ...
KLASSITSISTLIK ARHITEKTUUR kunstnikud: Andrea Palladio Arhitektuuris kasutati rohkesti sambaid, kupleid ja kolmnurkseid viile. Ehitati suuri harmoonilisi ansambleid (näiteks Peterburis). Eestis esindavad klassitsismi Tartu Ülikooli peahoone (1803–1809) Kreeka ja Rooma eeskuju, ümarkaar, kuplid, lihtsus, rangus, suurejoonelisus, reeglipärasus KLASSITSISLIK KUJUTAV KUNST skulptorid: Antonio Canova, Jean-Antoine Houdon, Bertel Thorvaldsen alastifiguur, marmor, üldistatud, arenenud inimkeha varaklas Kunstnikud: Jean Baptiste Greuze, Elisabeth Louise eeskujuks skulptuuride relieefid, värv jäi tahaplaanile, moraliseeriv Kõrgklas. Kunstnikud: Jaqcues Louis David, Jean Auguste idealiseerimine, detailideta taust, antiikajalugu, mütoloogia, poliitika,eetika ideaal KLASSITSISM JA ROMANTISM kunstnikud: Jean-Jacques Rousseau, Charles de Montesquieu, Denis Diderot klassikaline - tavakohane, tüüpiline või antiigile vihjav klassitsistlik - üks ...
Pilet nr.1 1.Fotograafia ajaloo olemusest. Kaasaegsete fotoaparaatide eelkäijaks võib lugeda seadeldist, mis kannab nimetust camera obscura(pime ruum). Selle aluseks on optiline nähtus- pimedas ruumis ühes seinas on pisike avaus, mida läbiv valgus ei haju ruumis lihtsalt laiali, vaid tekitab vastasseinale tagurpidi pildi väljaspool ruumi asuvast kujutisest. Fotograafia nimetus pärineb kreekakeelesetest sõnadest phs (valgus) ja gráphein (kirjutama). Selle aluseks on mitmeid erinevatest aegadest pärinevad leiutised ja avastused. Fotoaparaadi tööpõhimõttest oldi iseenesest teadlikud juba tuhandeid aastaid tagasi, ent alles19. sajandil jõuti vajalike teadmisteni keemiast, et salvestada esimene foto 1830aasta. Enam kui saja aasta jooksul tehti nii fotomaterjalile kui ka kaamerale olulisi täiendusi, ent nüüdseks on emulsioonil põhinevad fotod suurel määral asendunud digitaalfotograafiaga. Fotograafia kui kunsti stiilid: landscape fotograafa, ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines IDU5360 “Kontseptuaalne süsteemianalüüs” Fototellimus Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon...............................................................................................................................
Pärnu Vanalinna Põhikool Uurimustöö Filmiajalugu Hendrik Tamberg Pärnu 2010 Sisukord Sissejuhatus Mina valisin oma uurimustöö teemaks filmiajaloo. Ma valisin selle, sest mulle tundus see väga huvitav ja seal on palju alateemasid, mida uurida. Siin uurimustöös käsitletakse filmi algusaastaid, filmizanritest, näitlejaid ja tuntud filme. Film on juba pikka aega olnud tähtsaim meelelahutus kanal. Enamus televisiooni programme koosneb põhiliselt filmidest. Kinos käiakse iga nädal uusi filme vaatamas. Loodan, et sulle, lugejale, meeldib see uurimustöö. Filmizanrid On olemas palju filme. Tegelikult, on olemas VÄGA palju filme ja need filmid on kõik erinevad. Vahel ma mõtlen, et kuidas saab inimestel olla nii palju ideid erinevate filmide jaoks. Zanrid võimaldasid publikule teada anda, mida filmist oodata, juba enne kui tuled saalis kustusid. ...
Marilyn Monroe Sissejuhatus Marilyn Monroe lugu kulgeb kui muinasjutt, milles on nii täitunud kui täitumata jäänud soove, lugu, mis on põhiolemuselt küll ameerikalik, ent ühtlasi vägagi universaalne. Marilyn Monroe müütiline saatus on ainulaadne. Ühegi teise filmistaari elu üle ei ole biograafid, kirjanikud, ajakirjanikud ja vandenõuteoreetikud sellisel määral spekuleerinud. Kes oli see kaunis rõõmsate silmadega laps, kelle elu algas Norma Jeane'ina ning kelle süütu aura äratas lühikese ja lõppkokkuvõttes traagilise elu kohta nii palju fantaasiaid? Elulugu MM sündis 1. juunil 1926. aastal Los Angeleses Gladys Pearl Bakeri, neiupõlvenimega Monroe, kolmanda lapsena. Sünnitus oli kerge, ent mitte elu, mis sellele järgnes. Lapse sünnitunnistusele sai kirja ,,Norma Jean Mortenson". Norma sünni ajal töötas Gladys tehnikuna filmitöösuses, kus kaastöölised aitasid tal haiglaarve...
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 rahvusarhiivi ülevaade.................................................................................................................
Kultuurielu üldisi arengujooni 1. Kultuuri professionaliseerumine Eesti tippintelligentsi väljakujunemine, kes suutsid end kultuuri alal töötades ka ära toita ja kelle looming oli konkurentsivõimeline. 2. Laienesid kultuurikontaktid (seni ainult vene ja saksa), domineerima hakkas põhjamaade ja inglise-prantsuse kultuuriorientatsioon. 3. Kirjanduses valitses kahekümnendate aastate algul luule, alates 1925. aastast nihkus esiplaanile proosa. 4. Kiiresti arenes näitekunst. Sel perioodil tegutsesid järgmised teatrid: Vanemuine, Estonia, Tallinna draamateater, Tallinna töölisteater, Endla, Koit, Ilmarine. Poolkutselised teatrid olid: Kannel, teater Valgas ja Kuressaares. Kuulsamad näitlejad olid: Paul Pinna, Netty Pinna, Hugo Laur, Ants Lauter. 5. Loominguvõimelisemate kunstnike enamik koondus Tartusse, kus tegutses kunstikool ,,Pallas". Graafikutena said kuulsaks Eduard Viirald (tema kabareed p...
TALLINNA ÜLIKOOL Instituut osakond ..... NAISELIKKUSE STEREOTÜÜBID Referaat Juhendaja: lektor ..... Tallinn 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................3 1.MIS ON STEREOTÜÜP?........................................................................................4 1.1.Stereotüüp on kõva...................................................................................................4 1.2.Sotsiaalpsühholoogid on leidnud..............................................................................5 2.NAISELIKKUS.........................................................................................................6 2.1.Tänapäeval................................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................ 2 Olümpiamängude ajalugu....................................................................... 2 Olümpialiikumine..................................................................................... 3 Olümpiamängude sümboolika................................................................ 3 Olümpiarituaalid....................................................................................... 4 Eesti olümpiamängudel........................................................................... 6 Eestlased olümpiamängudel................................................................... 6 Eesti olümpiamedalid............................................................................... 9 Huvitavaid fakte.......................................................
Säilitamise põhimõisted Säilitamine - tegevused, mis aeglustavad säilikute vananemist, takistavad nende lagunemist ja pikendavad seeläbi kogude kasutusaega. Säilitamises eristatakse kahte põhilist tegevussuunda: ennetav säilitamine - eesmärk maksimaalselt aeglustada kogude vananemist, kusjuures säilikuid otseselt ei töödelda korrektiivne säilitamine - säilikute seisundi parandamine Konserveerimine - eesmärgiks on materjalide stabiliseerimine originaalsel kujul nende keemilise ja füüsikalise töötlemisega (parandatakse, pestakse, dubleeritakse kaart riidele või mõnele muule alusmaterjalile jms). Konserveerimistöötlusi viiakse läbi järgmistel eesmärkidel: kahjustatud ja lagunenud objektide viimine stabiilsesse ja kasutatavasse seisundisse; muuta nad kahjustusteta kopeeritavateks; eelnevate töötluste, mis on osutunud aja möödudes ebasobivateks või mis kahjustavad objekte, eemaldamine Restaureerimine (ennistamine) - eesmärgiks on taasta...
Haapsalu Kutsehariduskeskus Arvutigraafika Adobe Photoshop CS6 baasil Mario Metshein Sisukord Sisukord.......................................................................................................1 02 - Photoshop - Mis on arvutigraafika.........................................................4 03 - Photoshop - Tere Photoshop..................................................................9 04 - Photoshop - Esimene pilditöötlus (Ülesanne 1)...................................24 05 - Photoshop - Mittelõhkuv pilditöötlus (Ülesanne 2)..............................41 Ülesanne 2.................................................................................................61 06 - Photoshop - Pildiparandused (Ülesanne 3)..........................................63 Ülesanne 3.................................................................................................69 07 - Photoshop - Kihiline pilditöötlus (Ülesanne 4)..........
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud kari...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
