Referaat Pärnu madalik Sisukord : 1. Pärnu madalik 2. Tori põrgu 3. Nigula looduskaitseala 4. Kuresoo raba Pärnu madalik Pärnu madalik on maastikurajoon Edela-Eestis, piireneb põhjas Lääne-Eesti madaliku ja Kõnnumaaga (Kõrvemaa lõunaäär) ning kirdes Türi voorestiku ja Kesk-Eesti tasandikuga, idas ja kagus ulatub Sakala kõrgustiku jalamile. Aluspõhi koosneb põhjaosas paest, mujal devoni liivakivist, mis paljandub nt. Pärnu jõe ääres (Tori põrgu) ja Tahkurannas. Valdavad viirsavi- ja mereliivatasandikud ning sood (suurimad Nätsi-Võlla, Lavassaare, Pööravere,
Eesti Maaülikool Põllumajandus ja keskkonnakaitse instituut Eesti asutuse kujunemine Tori valla asutuse arengu kirjeldus Tartu 2008 Sisukord: 1. Valla paiknemine maakonnakeskuse suhtes...............................................................3 2. Valla piirid käesoleval hetkel.....................................................................................4 3. Valla alade kuuluvus 20. sajandi esimesel poolel...................................................... 5 4. Valla praegune asulate loend............................................................
Tori vald Tori hobusekasvandus Tori põrgu Tori muuseum Tori kirik Tori valla pindala on 282,1 km², mis moodustab peaaegu 6% Pärnumaast. Tori valla territooriumist 43% on mets, 19% sood ja rabad ning 38% on põllumaa. Elanikke on Tori vallas ligi 2500. Valla territooriumil paikneb 20 küla ja 1 alevik. Külad on: Aesoo, Elbi, Jõesuu, Kildemaa, Kuiaru, Kõrsa, Levi, Mannare, Muraka, Muti, Oore, Piistaoja, Randivälja, Riisa, Rätsepa, Selja, Taali, Tohera, Urumarja ja Võlli küla. Tori vald asub Pärnumaa kirdeosas. Ta on Pärnumaa piirivallaks, seegi eraldab vallapiir Pärnumaad ja Viljandimaad. Tori valda ulatub Soomaa rahvuspark. Valla idapiir kulgeb
Edelaosas domineerivad soostunud kamarmullad, mis on kujunenud karbonaatsel moreenil. Valla lõunaosas on soostunud kamarmullad nii karbonaatsel moreenil kui ka hilis ja pärastjääaegsetel setetel. Lavassaare piirkonnas soomullad. Esineb nii põuakartlikke kui ka tugevasti liigniiskeid muldi. Omapäraks on põldude suur kivisus, mis tuleneb paealuspõhja lähedusest ja iseloomulikust rähkmoreenist. Suure osa valla pinnast võtavad enda alla madalsood ja rabad. Suurim järv on Nedremaa rabas asuv 0,13 km2 suurune Nedremaa järv, mis käesolevaks ajaks on hakanud kinni kasvama. Järvikuid esineb veel Järve, Ura, Pikavere ja Õepa külade juures ning Koonga lähedal. Tuntuim karstivorm (kuisu) on Ura külas. Suuremad allikad on Hõbeda ja Kõima külade juures. Vanamõisa oja algab Veltsalt ja suubub Kasari jõkke. Valla idapiiril Lavassaare rabas paikneb Lavassaare järv (pindala 200 ha) väljavooluga Audru jõkke
.........................................................lk8 Valgerand...........................................................................................................................................lk8 Vana- Pärnu linnuvaatlustorn............................................................................................................lk8 PÄRNUMAA Eesti suurim maakond, kus külastajaid ja turiste lummavad 242 km rannajoont, 177 saart ja laidu, luitemetsad, puisniidud, sood ja rabad, suur hulk vaatamis- ning kogemisväärset, arvukalt mitmekesiseid turismiteenuseid ning mõistagi aastaringselt atraktiivne Suvepealinn Pärnu. Pärnut külastab aastas umbes 500 000 inimest, kellest kolmandik on eestlased ja kaks kolmandikku välismaalased. Kui siseturiste meelitavad suvepealinna meri, rand ja kultuuriprogrammid, siis võtmesõnaks välisturistidele on Pärnu kui kuurortlinn.
Sauga jõe iseloomustus Sauga jõgi saab alguse Järvakandi ja Eidapere vaheliselt alalt ning tema valgala on 570 km 2. Jõgi läbib Pärnjõe, Mõrdama soo ja Suigu ning suubub paremalt kaldalt Pärnu jõkke vahetult enne, kui Pärnu jõgi merre suubub, valgala suurus on üle 25 km2 Pärnu jõkke suubub põhja poolt Sauga jõgi. Sauga jõgi ühes lisajõgedega saab vee osalt idapoolselt soistelt niitudelt ja Nurme rabast, suuremalt jaolt, aga Tori ning Pärnu- Jaagupi ehk soodest, kus ta läbi voolab. Sauga jõe ülemjooks voolab lõunasse, laienedes 3 m laiusest ojast 12 m laiukseks jõekeseks. Sauga jõgi on avalik veekogu, mis kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate jõgede loetellu. Suubumise tüüp on paremalt ja vooluvee kogupikkus on 78,6 km. Sauga jõkke suubub mitmeid jõgesid ja kraave (kokku 15 tk). http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/infoleht.aspx
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
