* Industriaalühiskonnas algas kiire linnastumine, vajati tööstusesse tööjõudu. Maal vajati tööjõudu vähem. I periood 18.-19. saj. Kiiresti kasvasid vanad linnad ning tekkis juurde palju uusi linnu. Kujunesid välja esimesed miljonilinnas (Euroopas Pariis ja London) II periood 20. saj esimene pool. Linnastumise tempo aeglustus, uusi linnu tekkis vähe, kasvasid suurlinnad. Kasvasid tänu eeslinnade tekkele, kuhu hakkas koonduma tööstus ja elamurajoonid. Eeslinnastumist nim. Suburbanisatsiooniks. (Linna elanikkond saavutas 70-80 % ühiskonnast) * Infoühiskonnas Lääne-Euroopa, Põhja-Ameerika. Lahtilinnastumine e. kontraurbanisatsioon. Minnakse elama linnast välja. Linnastute e. aglomeratsioonide teke. Lähestikku paiknevad väiksemad asulad kasvavad kokku emalinnaga infrastruktuuri kaudu. Megalopoliste e. hiidlinnade teke. Suurlinnade omavaheline kokkukasvamine suuremal maa-alal (Boswash, boston ja Washington)
perekonna suhteid , vähemaid ja hilisemaid abielusid , sündide kahanemist, rahvastiku vananemist , väiksemaid majapidamisi jne. Sellel on võimas transformeeriv mõju siselinnale- mitmekesistab ja taastihendab siselinna sotsiaalmaastikke ning loob kildudeks purunenudlinliku vormi. Uute elanike sissevooluga kaasneb või juba eelnes selle elamufondi värskendamine ja elukeskkonna parandamine. Mõnedes kohtades siselinna taastärkamine asendab eeslinnastumist kui peamist arengusuunda, teistes aga on arenenud kui samalaadne protsess käimasoleva eeslinnastumise kõrval. Champion (2001) näeb siselinna taaselustamisepõhjustena ka valitsuse tegevust ja turujõudusid. Valitsuse tegevus mängib tihti isegi põhirolli ,julgustades ja aidates kaasa sellele protsessile. Valitsus on seotud linnakeskuse elluäratamisega, paigutades suurtes summades avaliku sektori raha erinevatesse
annaabi.ee 
