sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua "Maastikus kaevukooguga" (pliiats) ja P. Raua etüüdis "Maanteel" (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on "Kalevipoja"-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua "Kalevipoja"-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskujuandvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal. 8 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 7 KOKKUVÕTE Kristjan ja Paul Raud kuuluvad eesti kunstnike vanemasse teedrajavasse põlvkonda. Kristjani loomingu, pedagoogilise ja muinsuskaitsetegevusega ning mõtteavaldustega on seotud enam
sarnast, motiividki on kohati samad. Näiteks kujutasid nad üht ja sama Muhu külatänavat Kr. Raua "Maastikus kaevukooguga" (pliiats) ja P. Raua etüüdis "Maanteel" (õli, mõlemad 1898). Ka Paulil on "Kalevipoja"-teemalisi eskiise aastaist 1905-1914. Kuigi need ei leidnud edasiarendamist, andis mõnigi neist kahtlemata ideid Kr. Raua "Kalevipoja"-tsükli jaoks. Mõlemaid ühendas ka huvi evangeelsete teemade vastu, viimaste lähendamine kaasaegsele vaatajale, milles neile eeskujuandvalt võis mõjuda mitte ainult Eduard von Gebhardt, vaid usulise maali areng ja vaimne atmosfäär üldse, eeskätt Saksamaal.18 16 URL http://paber.ekspress.ee/viewdoc/4596652C99698C6DC22571C700480A76 17 URL http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/kristjan_raud_liissandre.htm 18 URL http://www.sirp.ee/2002/30.08.02/Kunst/kunst1-1.html 10 KOKKUVÕTE
Inimesekujutuses taandati indiviid sotsiaalsete suhete subjektiks, määravaks tunnuseks klassipäritolu, millest tuletati tegelase kõik omadused, välimusest saatuseni. Sisu ja vormi viis tasakaalust välja esimese absolutiseerimine, millest omakorda tulenes teise devalvatsioon. Teema pidi olema "vajalik" ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära, ühetaolisus. Draama. August Jakobson "Elu tsitadellis". Näitekirjandus eeskujuandvalt aktuaalne. Näidentide poeetika eepilise ilmega. Ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam. Üritatud tabada ibseni realitlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. Proosa. Valitseb ebamäärane tekstitüüp, mida nimetatakse jutustuseks. Nõukoguliku zanrina hakati juurutama olukirjeldust, mis loovib ebakindlalt faktoloogia ja seda siluva ideoloogia vahel ega osutu elujõuliseks. Hans Leberecht "Valgus Koordis". Kuidas Koordi
Sotsiaalsete skeemide liikid (Baron ja Byrne): - rolliskeemid - isikuskeemid - minaskeemid - Rolliskeemid - skeemid, mida me kasutame, koheldes teisi inimesi vastavalt mingile spetsiifilisele sotsiaalsele suhtele. - Isikuskeem - skeem, mmis absorbeerib endasse ja kasutab ära meie arusaamise sellest isikust. - Omataolsed grupid - rühmad, mille liikmed me näeme endasarnastena. - Referentgrupp (otsustusgrupp) - inimgrupp, kes käituks meile eeskujuandvalt ja võiks meid selle kaudu juhtida. Sotsiaalse samastumise ehk identifitseerumise protsess on põhimõttelise tähtsusega, mõistmaks seda, kuidas inimesed üksteisega suhtlevad (- Tajfel). Teiste inimeste tajumine oma grupi liikmetena või grupivälistena moodustab väga põhimõttelise osa inimeste mõtteviisist ja on paljude sotsiaalsete protsesside, eriti sotsiaalsete normide kujunemise ning stereotüüpia ja eelarvamuste olemasolu aluseks (- Tajfel).
Ühtne ajaperspektiiv tähendas, et pilgud suunati helgesse tulevikku. Inimesekujutuses taandati indiviid sotsiaalsete suhete subjektiks, määravaks tunnuseks sai klassipäritolu, millest tuletati tegelase kõik omadused. Sisu ja vormi viis tasakaalust välja sisu absolutiseerimine, kust omakorda tulenes vormi devalvatsioon. Loomingu teema pidi olema võimule vajalik ning aktuaalne. Sotsialistlik realism välistab erinevuse eripära – kõik teosed on ühetaolised. Draama oli eeskujuandvalt aktuaalne. Näidendite poeetika sarnanes eepikaga. Eesti draama oli ibsenliku perekonnadraama ja marksistliku ideoloogia amalgaam: üritati tabada Ibseni realistlike draamade sümboolikat ja psühholoogilist pinget. - August Jakobsoni näidend „Elu tsitadellis“ Proosas valitses ebamäärane tekstitüüp – jutustus. Nõukoguliku žanrina hakati juurutama olukirjeldust, vaid pendeldab ebakindlalt faktide ja fakte siluva ideoloogia vahel, mistõttu pole elujõuline.
annaabi.ee 
