Savann Referaat
Suured silmad on varusatud pikkade
ripsmetega. Need kaitsevad looma silmi söögi ajal astelde eest ning annavad talle tasase
ja leebe väljanägemise.
Märkimisväärse kasvu tõttu saab kaelkirjak toituda puulehtedest, mis asuvad
maapinnast 2 kuni 6 meetri kõrgusel. Pikk kasv võimaldab tal ka märgata kiskjaid, kui
need on alles kaugel, ja siis põgeneda. Ainsad kaelkirjakut ohustavad kiskjad on lõvid,
kes peavad teda ründama ootamatult, kuid vältima seejuures kohutavaid eesjalahoope,
millega loom end kaitseb. Kogu kaelkirjaku tegevus toimub püstijalu. Puhates langetab
kaelkirjak kaela kõverasse ja vajub poolunne. Aeg-ajalt magab ta 1-12 minutit sügavat
und, kus juures kael on nii kõveras, et puudutab maapinda.
Sebra
Sebra kuulub hobuslaste sugukonda nagu hobused ja eeslidki. Ta on kuulus oma
musta-valgetriibulise karvkatte poolest. Triipudest on tal kasu kiskjate eest põgenemisel.