Polüloog - mitmekõne.) o Repliikide pikkus.(Repliik - ühe kõneleja kõnevoor.) kes kui pikalt räägib o Teksti jagunemine tegelaste vahel. o Repliikide sidusus o repliigi tasandil, o stseeni/tervikteose tasandil, o ühe tegelase tasandil. Monoloog dialogiseerub siis, kui sellesse ilmuvad teis(t)ega või iseendaga suhtlemise elemendid. o Laval üksi viibiv tegelane pöördub monoloogis kellegi poole, s.o. peab otsekui dialoogi eemalviibiva partneriga. Apostroof - Monoloogi fiktiivne adressaat võib olla Jumal, saatus, kaugelviibiv armsam jne. Monoloog sisaldab dialoogiomaseid palveid, pöördumisi, küsimusi, veenmisi jne, kuigi need jäävad vastuseta. Erijuhtumiks on epistolaardraama (näidend kirjades), mille dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast o Adressaadiks on publik, s.t. tegelase monoloog on suunatud fiktsiooni tasandilt välja.
(VÕS § 16) 56. Millised õiguslikud tagajärjed on pakkumusel? Pakkumuse üldist kehtivust reguleerivad tahteavalduse kehtivuse sätted. Kindlale isikule tehtud pakkumus muutub kehtivaks kättesaamisega, kindlaksmääramata isikule tehtud tahteavaldus aga tahte väljendamisega (vt TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on (vt TsÜS § 69 lg 2): 1) kohalviibivale avalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud; 2) eemalviibiva tahteavalduse saaja elu- või asukohta jõudnud ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Et kaitsta pakkumuse esitajat, ei näe seadus ette pakkumuse igavesti kestmist. Kui nõustumuse andmise tähtaeg on pakkumuses määratud, kehtib pakkumus selle tähtaja lõpuni. Nõustumust ei ole õigeaegselt antud, kui see ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul (vt VÕS § 17 lg-d 1-3). 57. Mis on nõustumus?
· adressaadiks (teadlikult) on publik · autokommunikatiivne monoloog, s.o suhtlemine iseendaga 54. Mis on monodraama (mononäidend)? Monodraama on ühe tegelase monoloogist koosnev draamatekst, nt Juhan Smuuli "Polkovniku lesk", Andrus Kivirähki "Aabitsa kukk" , Geraldine Aroni "Minu oivaline lahutus" Head monodraamad on sisemiselt dialoogilised (dialogiseeruvad), st · tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente · tegelane räägib eemalviibiva tegelasega · tegelane räägib publikuga 55. Mis on epistolaardraama? Epistolaardraama (näidend kirjades) dialoog moodustub monoloogiliste, ent püsiva adressaadiga kõneaktide (kirjade) reast (näiteks A. Undla-Põldmäe "Viru laulik ja Koidula" (põhineb Kreutzwaldi ja Koidula kirjavahetusel), J. Kilty "Armas luiskaja" (B. Shaw' ja missis P. Campbelli kirjavahetus)). 56. Kuidas remark ja dialoog suhestuvad? Dialoogi ja remargi suhestumine:
intonatsioonilt väljendatavale sisule või kõneolukorrale.Kujundid on · Ret hüüatus hüüdlause vormis tunde- või suhtumisväljendus · Ret küsimus formaalne, ainult stiilivõttena asetatud küsimus, millele ei oodata vastust; väljendab hüüatuslikku imestust, kaastunnet, vaenulikkust, eitust: ,, sois kas neis valmivad viljade voosid?" ( G. Suits ) · Ret pöördumine poeetiline üte, apostrofeerimine ( pöördumine eemalviibiva isiku või esivanemate poole, samuti jumalate, muusade või ka elutute esemete, koha, abstraktse mõiste poole nii, nagu oleksid nood kohal ), tunderõhuline pöördumine loodusnähtuste, eemalviibijate jne poole: ,, Teid ma teretan, Eestimaa pojad" ( L.Koidula ) Retoorilised lausekujundid ei ole alati üksteisest rangelt eristatavad, sõltub kontekstist, kas lauset lugeda retooriliseks pöördumiseks või hüüatuseks.
Monologiseerumine dialoog muutub üksikkõneks kõnestruktuuri alusel, kuigi tegelikult võib laval olla palju tegelasi. Dialoog monologiseerib, kui kõnelejate kontakt nõrgeneb ja üks domineerib, kontakt katkeb ja suhtlus enam ei toimi või kui valitseb täielik üksmeel, st pole vastandujaid. Monodraama ühe tegelase monoloogist koosnev draama. Head monodraamad on sisemiselt dialogiseerunud: tegelane vahetab vaatepunkte, kaalub poolt- ja vastuargumente, räägib endast eemalviibiva tegelasega või publikuga. Remarktekst näidenditekst ehk tegelaskõne. Remargid võivad olla romantiseerivad (autor on jutustaja) või teatraalsed. Remargi ülesanne on täpsustada visuaalset pilti: lavakujundust, tegelaste välimust, käitumist; täpsustada dialoogi ja helitausta: tegelaste intonatsiooni, pause, muusikat; kommenteerida tegelaste käitumist, siseelu, autori suhtumist.
(VÕS § 16) 56. Millised õiguslikud tagajärjed on pakkumusel? Pakkumuse üldist kehtivust reguleerivad tahteavalduse kehtivuse sätted. Kindlale isikule tehtud pakkumus muutub kehtivaks kättesaamisega, kindlaksmääramata isikule tehtud tahteavaldus aga tahte väljendamisega (vt TsÜS § 69 lg 1). Tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on (vt TsÜS § 69 lg 2): 1) kohalviibivale avalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud; 2) eemalviibiva tahteavalduse saaja elu- või asukohta jõudnud ja saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Et kaitsta pakkumuse esitajat, ei näe seadus ette pakkumuse igavesti kestmist. Kui nõustumuse andmise tähtaeg on pakkumuses määratud, kehtib pakkumus selle tähtaja lõpuni. Nõustumust ei ole õigeaegselt antud, kui see ei jõua pakkumuse esitajani nõustumuse andmise tähtaja jooksul (vt VÕS § 17 lg-d 1-3). 57. Mis on nõustumus?
· ühe tegelase repliik on piisavalt pikk, et iseseisvuda. Sel juhul võib monoloogi katkestada täpsustavate küsimustega või nõusoleku repliikidega. Monoloogi kasutatakse tegelase siseelu avamiseks või sobitamatute sündmuste edastamiseks. Esineb ka monodraamasid, mis koosnevad ühe tegelase monoloogidest. S. Becket Krappi viimane lint. Headele monodraamadele peetakse iseloomulikuks dialoogilisust: · tegelane vahetab vaatepunkte; · tegelane räägib eemalviibiva tegelase või publikuga. Tegevuslik ja mittetegevuslik monoloog. 5. Tegelase ja tegelaskonna analüüsi võimalusi Tegelased on loodud, erinevalt inimestest on nad fiktsionaalsed. · tegelaskontseptsioon, tegelase olemus; · tegelase loomise vahendid ja tehnika; · tegelase funktsioon tegelaskonnas ja loos. Tegelaskontseptsioon püüab selgitada, milline on tegelane. Kasutatakse erinevaid skaalasid. Erineva ajastuti ja zanriti.
annaabi.ee 
