Raamat Nullpunkt
ülepaisutatud emotsioonida, uksepaugutamisteta.
Kreete läheb lahkub. J jääb nutva emaga.
,,Aitäh kallis õeke, et sa Taist tagasi tulid ja me kodurahu elavdama
tõttasid."
Telefoni tuleb sõnum: ,,Aitäh. Zaiid." J vastab ,,Pole tänu väärt.
Johannes"
+26 Kreete lahkub kodunt-jättes ainult kirjakese-
,,See pere. See koht. See aeg.
See ei ole minu jaoks.
Nägemist."
Oleme vist suureks saanud ja lahku kasvanud. Kaks aastat on
üksteiset eemalolekuks pikk aeg ja piisav, et maailmavaated
jõuaksid muutuda ja kaksikutest üksikindiviidid saada. Kreete on
alati J-st tugevam ja isepäisem olnud ja pole kunagi nõus olnud
ühtegi oma sõna alla neelama või ühtegi oma seisukohata vaka all
hoidma. J seevastu on pidanud kogu aeg balanseerima rahu ja
sisemise õigluse piirimail.
J oli teda oodanud nagu valget laeva, aga siis selgus et nende
maailm ei sobigi enam, J ootas, et ta tuleb ja teeb kõik korda, aga
siis hakkas ta hoopis lammutama..