ehiatsid üles maapealset paradiisi oma ihu ja higiga, tundus loomeiniemste kõlavad värsid ja segased metafoorid nende jaoks vastikutena. Mõnikord ületas see ka niinimetatud viisakusepiirid. Poeedile näkku karjutakse: ,,Tahaks näha sind treipingi taga. Luuletada oskavad isegi lapsed! Tööd sa pelgad, msi venitab naba..." (Poeet on tööline) Sellised kogemsued olid kindlasti ebameeldivad, kuid selline vaen ja halb käitumine aitas kaasa hoopis luuletajate suuremael eemaldumisele taaviniemste mõttemaailamst, üksindusest on saanud omaette rahulolu, see eristab teda teistest, paablist, kelle sõim ainult muudab solvatu enesekindlamaks ja veendunumaks, nagu selgub Jesseenini luuletusest ,,Huligaani pihtimus". /Mulle meeldib,et sõimukivid mu pihta lendavad röhkiva rahesajuna./ Luuletuses ,,Kõnelus luulest rahandusinspektoriga" kaebab Majakovski selle üle, et temalt kui luuletajalt samuti nõutakse maksu, peetaske teda samaväärseks eraettevõtjaga. Poeet selgitab,
igasuguse edasise vajaduse suhteid jätkata. Meestele pole naiste vimm ja usaldamatus ebatavalised. Hirmud suhte ees ja nende haavatavus võivad viia probleemsete või isegi ekstreemsete tagajärgedeni. On teatatud steriliseerimistest ja seksuaalse orjentatsiooni muutmisest. Terapeutide ja teadlaste järeldused. ,,Abort kirjutab üle maskuliinsuse reeglid... tugevdades mehe poolset vigast probleemide lahendamist tõugates eemaldumisele, mahajätmisele ja vastutustundetusele. Dr Vincent Rue PhD ,,...haav on tavaliselt see millest ilmuvad sümptomid, .... tõenäolisemalt ilmnevad need sümptomid tuleviku suhteraskustes või kinnisideedes ja sundmõtetes seoses seksuaalsusega" Kevin Burke sotsiaaltöötaja ,,... Me oleme avastanud, et mehed, kes pole saanud oma kogemusi läbi töötada,
hüsteeriliste isiksusjoontega. Paranoilised jooned väljenduvad kahtlustamises. Nartsisstliku käitumisjoontega inimene tunnetab oma erilisust, ootab tähelepanu ja eriprivileegide saamist. Hüsteerilist inimest iseloomustab ülevõimendunud ego ja kontrollimatu käitumine. Aktiivne vältimine - tähendab konfliktist eemaldumist ja püüdu seda igati vältida. Tegevustahe pole suunatud mitte konflikti lahendamisele, vaid sellest eemaldumisele. Välditakse mis tahes otsuste langetamist kartuses, et otsustamise tulemused võivad pälvida kriitikat. 19 Selliselt käituvate inimeste probleemiks on sundkäitumine, mis on hingeelu eripära, milles püüdluste põhisisu on käskude, korralduste ja eeskirjade täitmine. Passiivne vältimine - tähendab eemale tõmbumist ja mittemidagitegemist. Lastakse asjadel kulgeda omasoodu, vahele segamata
Mida ja kuidas valida, jääb juba teenindaja osaks lähtudes konkreetsest situatsioonist ja suhetest. Tihti inimesed seovad oma jäsemeid (sõlmime käed/jalad omavahel kokku istume jalg üle põlve, seisame käed rinnal ristatud jne). Igasugune käte/jalgade sidumine viitab ebakindlusele, suhtlemistõkkele. Käsi on võimalik siduda sõrmedest, küünarnukkidest jne. Sõrmede sidumine viitab tavaliselt ebakindlusele, endassetõmbuvusele, eemaldumisele partnerist, vajadusest kaitse järele. Juhul kui pole võimalik käsi vahetult siduda, tehakse seda vahendite abil veiniklaasi kahe käe vahel keerutamine, lillede käte vahel hoidmine, pidev kella vaatamine, diplomaadikohvri kahe käega hoidmine jne. tähendab tegelikult sama mis käte siduminegi. Kuna käte sidumine on suletud poos, siis see raskendab suhtlemist, vähendab info usutavust, raskendab mõjutamist
rakendamine, analüüs ja sisseelamine. Hans G. Gadamer (1900-2002) Peateos on "Tõde ja meetod". Kunstile ja vaimuteadustele eri-omane tõde, mis pole ühendatav uusaegse teaduse meetodi mõistega. Vaatleb teadmiste loomist kindlate meetodite abil kui uusaegsele teadusele olemuslikku. Tõde on seal tunnistatav vaid selle puhul, mis on metoodiliselt kindlaks tehtud. Vaimuteadustes aga ei pea tunnetus põhinema mitte metoodilisele eemaldumisele oma esemest, vaid, vastupidi, mõtestaja (tõlgendaja) kuuluvusele oma eseme ja selle ajaloo juurde. Inimliku maailmakogemuse olemuslik keelelisus: "Olemine, mis võib mõistetud saada, on keel." Teksti mõistmiseks pole oluline mitte niivõrd autori biograafia jne, tuleb lahus hoida autori kavatsus ja teksti tähendus. Schleiermacheriga polemiseerides: mõistmine pole taasloomine, vaid alati loomine, mitte rekonstrueerimine, vaid konstrueerimine. Sch
vaid sõrmeotstest või tervitades randmest jätab ebameeldiva mulje, võib tekkida tunne, nagu ei hoolitaks partnerist. Tuttavatevaheline tervitamine näeb tavaelus välja vaid käega viipamisena. Mida ja kuidas valida, jääb juba teenindaja osaks lähtudes konkreetsest situatsioonist ja suhetest. Seotud käed. Käsi on võimalik siduda sõrmedest, küünarnukkidest jne. Sõrmede sidumine viitab tavaliselt ebakindlusele, endassetõmbuvusele, eemaldumisele partnerist, vajadusest kaitse järele. Istud hilisõhtul kaugliinibussis. Sinu kõrvale istub keegi võõras. Mida teeb? Tavaliselt pannakse kaed rinnale risti ja jalg üle põlve ehk teiste sõnadega seotakse käed ja jalad. See on märk antud juhul sellest, et keegi on minu territooriumile(mulle liiga lähedale) tulnud. Sama poos võetakse ka füüsilise turvatunde saamiseks (külmas ruumis, vinge tuule käes).