Vähk ja vähikasvatus
Vähikasvatus on õnnestunud mõnel juhul ka tiikides, kus pole üldse läbivoolu.
Läbivool soodustab talvel jääkatte pidamist õhukesena. Jämedates joontes võib
arvestada 1000 täiskasvanud vähi veevajaduseks 5 l minutis.
Põhjavesi
Parimad tulemused on saadud vähikasvatuses allika- või kaevuveel. Põhjavesi on
tavaliselt hapnikuvaene, ja teda tuleb õhustada. Põhjavesi on soe ka talvel - isegi 6
kraadi. Suvel on põhjavesi seevastu külm, seepärast tuleb vett juhtida tiikidesse
eelsoojendustiigi kaudu. Kui allikas avaneb tiigi põhjas, jääb alumine veekiht külmaks,
20
sest päike soojendab vaid vee pinnakihti. Vähid siirduvad siis tiigi nõlvadele, tiigi tootev
pindala väheneb ja vähkide kasv aeglustub.
Pinnavesi
Pinnavee temperatuur on talvel nulli lähedal kui just vett ei pumbata sügava järve
süvakihtidest. Viimane on aga hapnikuvaene. Suvel on pinnavee temperatuur vähi jaoks
optimaalsele lähedane