Eeldused:inimene,inimlik mõistus,teadmised,probleem,aeg.Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema.
Eeldused:inimene,inimlik mõistus,teadmised,probleem,aeg.Filosoofia tekkis Vana-Kreekas.Esimesed filosoofilised koolkonnad tekkisid kreeka kolooniates.Tekkis uut laadi mõtlemine.Müütiline arusaam maailmast asendus kriitilisega.Milothose koolkonna 1. esindaja oli Thales.Kes mõtles välja kuidas varju abil mõõta objekti kõrgust ning mis on algaine.Universumi olemuseks on teatud mõistuspiiradus. 624-546 ekr Pythagoras-pm algühikuks millest universum koosneb on arv. 582-496 ekr. Eelsokraatiline filosoofia põhiküsimused millal ja kus tekkis Herakleitos ja Parmenides? Herakleitos- mis on maailma olemus? 535-475ekr? Tegeleb loodusvaatlusega.Säilinud on ainult fragmendid.Oli kuninglikust perest, teda on nim. Ka Herakleitos salapärane, sest ta jutud olid olnud ähmased.Kõik mis on olemas läheb pidevalt üle selleks, mida veel olemas ei ole.On võitlus sellevahel mis on ja mida ei ole.Sõda on kõikide asjade osa ja kuningas.Kui ka võistlus on maailma õigus.Sõda on kõige ema.
Antiikfilosoofia Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks: 1. Antiikfilosoofia 2. Keskaja filosoofia 3. Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia 4. Keskaegne filosoofia Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks: 1. Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud 2. Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda 3. Hellenistlik periood 1. Mileetose koolkond: Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus) Anaximandros: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest
vaatekoha järgi ei saa miski olla nähtav ilma tuleta, ega miski olla kombitav ilma maata. Kuna kosmos on nähtavate ja kombitavate asjade kogum, peab ta sisaldama endas tuld ja maad. Need kaks alget ei ole aga ühendatavad millegi keskmise, neid vahendavata. Niisuguste vahendavate algetena käsitatakse siin vett ja õhku. Nagu varem kõneks on olnud, käsitas Thales physis`e algena vett, Parmenides ühe algena tuld. Nelikalgete – maa, vesi, õhk, tuli – õpetuse esitas esimesena eelsokraatiline mõtleja Empedokles. Nende algetega ei peetud silmas mitte niivõrd vastavaid konkreetseid loodusnähtusi, kui pigem seda, mida tänapäeval nimetatakse aine agregaatolekuteks. Maa tähistab kõike tahket, vesi kõike vedelat (nii näiteks käsitleb Platon vedelaks kuumutatud metalli “veena” antud tähenduses), õhk kõike gaasilist, tuli aga soojust ja valgust kõigis võimalikes vormides. Platoni ajal 7
1. PILET FILOSOOFIA AJALOO PÕHIPERIOODID, NENDE PÕHIJOONED S. KIERKEGAARD 19. SAJANDI IRRATSIONALISMI ESINDAJA JA EKSISTENTSIALISMI EELKÄIJA Antiikkreeka filosoofia - küsimus maailma algest ja algseadusest ning kõiki ühendavast alusest, olemuslikud küsimused, tõe ning tõelise tunnetuse otsimine inimese loomuse uurimine ning eetiliste põhimõtete kujundamine, isikliku õnne otsimine. On omakorda eelsokraatiline periood, klassikaline periood, hellenistlik periood. Keskaja filosoofiat iseloomustab kristluse ja filosoofia tihe side, tollased filosoofid olid enamjaolt vaimulikud. Põhiteemaks on usu ja teadmiste vahekord. Jaguneb: patristiline periood (proovitakse antiikfilosoofia abiga üles ehitada kristlik õpetus), skolastika (küsimustele hakatakse lähenema ratsionaalselt). Renessanssile saab omaseks eksperimenteerimine. Renessanssi ajal tehti rida leiutisi, avastusi, mis
kirjeldada. Logos on seadustemaailm. Enne kujutati mütoloogiliselt. Mütoloogiline maailmapilt on kirja-eelne maailm, palju suulist traditsiooni. Kirjakeelest meelestatud maailm - loogikale alluv. 1)Küsimus maailma esimesest algest ( ). Otsitakse kõikeühendavat alust. 2)Tõde (aleneaa) - mittevarjatuna, tõeselt. Mõiste probleemid. 3)Tegeldakse inimese loomuse ja eetiliste väärtustega. Mis on hea - aratou? Mis on vooruslik - areth? Isiklik õnn? Epohhid: 1)Eelsokraatiline periood - periood kuni Sokrateseni. Mileetose, eelea koolkond, etomistid, sofistid. 2)Klassikaline filosoofia periood - loetakse Makedoonia tõusust. Tähistab segukultuuri. Aleksander Suurest sai alguse valitsejate jumalik kummardamine/austamine, mis kasvas Rooma jumalkeisrite kultuseks. Koolkonda kuuluvad stoikud, skeptikud. Elufilosoofilised suunad. 3)Uusplatonism - sünnib 2.saj.p.Kr. Religiooniline-filosoofiline süsteem. Vool püüab religiooni korrastada
annaabi.ee 
