Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmse...
................................................. 8 KOKKUVÕTE............................................................................................................ 10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................... 11 SISSEJUHATUS Aristotelest võib pidada esimeseks filosoofiaajaloolaseks, sest peaaegu iga teema juures tsiteerib, kritiseerib ja rekontsueerib ta üksikasjalikult teiste filosoofide õpetusi. Nii on tema teosed eelsokraatikute muidu suures osas kaotsi läinud tööde varamuks. (Delius, Gatzemeier, Sertcan, & Wünscher, 2007) Platonilt võttis Aristoteles üle ainult keelefilosoofilised ja loogilised eeldused ning arusaama, et mitte ainult inimeste tegusid ei määratlse nende eesmärk, vaid ka loodusnähtused on läbinisti sihipärased (teoloogia). Ideedeõpetuse lükkas ta otsustavalt tagasi kui tühjad sõnad ja luulelised metafoorid. Meelteüöeste iddede
kogu antiikkultuurile. Eelsokraatikud, http://www.ut.ee/klassik/eelsokraatik/ Terminiga eelsokraatikud (ingl. Presocratics; sks. Vorsokratiker; pr. présocratiques) tähistatakse kaasajal varaseid kreeka filosoofe 6.5. sajandini e. Kr., aga samuti filosoofe 4. sajandist e. Kr., keda ei saa otseselt "sokraatiliste" koolkondadega siduda. Termin juurdus rahvusvahelises ajaloolisfilosoofilises praktikas peamiselt tänu saksa filoloogi Hermann Dielsi (18481922) klassikalisele kogumikule "Eelsokraatikute fragmendid" (Die Fragmente der Vorsokratiker, 1903). Eelsokraatikute käsitlusi võib väga tinglikult jagada kaheks: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide käsitlusteks. Sümboolselt oleks see eristus tagasi viidav juba antiikaega, kus meil on tegu otseste tsiteerijate ja filosoofiliste analüüsijatega (vt allpool Eelsokraatikute allikad). Eelsokraatikute allikad Allikad eelsokraatikute filosoofia kohta jagunevad otseseid tsitaate ja tunnistusi sisaldavateks.
....................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..............................................................................................................................10 Hellenistid......................................................................................
Töökususinus industriaalne maailm paneb inimest oma olemasolu unustama. Inimene ei pea enam ise mõtlema, teadus mõtleb tema eest. Teadus annab aluse uskuda objektiivsesse. Intersubjektiivsed omadused omistatakse objektile kui objektiivsed. Igas olemises on oma osa tehnilisel, kuid moodne tehnika varjab oma loomu päritolu. Kunsti kaudu tuleb esile olemasolemise varjatud tehnilisus, ilma et oleks sellest lahutatud. Kunst toob varjulejääva esile. Heidegger tunneb huvi eelsokraatikute (Herakleitos, Parmenides, Anaximandros) vastu. ANTIIK-KREEKA ühiskonnas olid asjad ja olemine läbipaistev ja kättesaadav inimesele. Inimene on olev ennastrelfekteerival viisil. Ta suhestub oma olemisse. Maailmas eksisteerivad suhted tuleb taas teha enese jaoks läbipaistvaks. Kreeklased olid teadlikud, et igasugune defineerimine ja sõnastamine, millegi uurimine, on valikute tegemine, millegi eelistamine teisele. Tõde on suhteline. Olemine on alati kontekstuaalne
poolest, et need on igavesed ja liikumatud, ideedest aga selle poolest, et neid on teatud arv üksteisega sarnaseid, idee ise on iga kord sama. *Aristoteles - asja olemus pole vaid aine sisu, aga aine ja vormi ühtsus. Vorm on mateeriast olulisem ja fundamentaalsem, ainlut vormi kaudu saab asi selleks mis ta on, igasugune liikumine ja arenemine ilmneb vormi tegevuse kaudu. Olemus on absoluudi kujuks nagu Platoni hübe ja eelsokraatikute arche. Küsimuseks oli aga kuidas on hüve kasutatav, hüveliseks inimeseks saadakse vaid õigesti toimides, tegu on hea ja mõistlik kui korraldused ja reeglid on õiged (orthos logos) ehk teleoloogia. Logos on mõistusega põhjendatav, on seega ka põhimõte ja loogiline arutelu, ka õigusteadus. Aristotelese huvikeskmes on tegutsev ja toimiv inimene, kes peab tegema otsustusi, on logost omav loom ehk animal rationale, kelle kõrgeim eesmärk on toimida kooskõlas üldise korra ehk
või looduslikust sihist määratud liikuda vaid ringjoones. Platon Õpetus ideedest. Nähtav maailm oma konkreetsete objektidega on näiline, tõeliselt on olemas igavesed, muutumatud, universaalid (ilu ise, headus ise, inimese idee, hobuse idee, arvud ja nendevahelised suhted jne). Platonism nüüdisaegses metafüüsikas: on olemas abstraktsed objektid, mis ei paikne aegruumis ega meie mõistuses (nt matemaatilised objektid). Enne filosoofiat ja teadust oli müüt. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. Teadusfilosoofia? = Induktsiooniprobleem Kõik luiged, keda seni on nähtud on valged. Järelikult: kõik luiged on valged. Igal luigel on omadus olla valge. Kas selline järeldus annab meile teadmise luikede värvi kohta? Realism vs instrumentalism Realism: teaduslikud teooriad kirjeldavad (või vähemalt on
tihedasti seotud usundiga. Kreeka keeles mythos ,,lugu" Müüt on lugu, mis seletab hõimu või rahva jaoks, kuidas on tekkinud maailma, inimene jne. Müütide peategelasteks on sageli jumalad ja kangelased. 25. Filosoofia ja teadus: Antiikaja mõtlejate ega ka veel mitte uusaja mõtlejate juures ei saa tõmmata selget piiri teadlase ja filosoofi rollide ja tegevuste vahele. Thalese jt eelsokraatikute mõtted selle kohta, mis on kõige oleva algeks (vesi, õhk, 4 algelementi..) kuuluvad ühtviisi nii filosoofia kui loodusteaduse ajalukku. 17.-18.sajandil hakkas kujunema eksperimenteeriv loodusteadus, aga see oli üsna tihedasti põimunud filosoofiliste aruteludega looduse kohta üldiselt, mh selle kohta, kuidas kõikvõimas Looja loodust juhib ja valitseb. Ladina keeles philosophia naturalis. Sir Isaac newtoni (1642-1727) mõtlemises olid teaduslik, filosoofiline ja
annaabi.ee 
