turgudel põhineva majandusega. Reeglina saab selline keskvõim teha kergemini tsentraalseid makroökonoomilisi otsuseid, näiteks kui palju kulutada tarbimiseks praegu ja kui palju ja kuhu teha investeeringuid tulevikku silmas pidades, mistõttu võimalikuks saab ka kiirem majanduskasv. Ressursside tsentraalse jaotusega on võimalik vältida töötuse teket ning jaotada tarbijaile hüviseid võrdsustavalt. Kuid käsumajanduslikul süsteemil on lisaks eelpoolnimetatutele veel terve rida praktikas esilekerkivaid olulisi puudusi, mis on seotud nii plaanide koostamiseks vajaliku hiiglasliku koguse majandusandmete kogumise ja töötlemisega ning bürokraatliku plaane koostava administratiivaparaadi ülalpidamisega kui ka majanduse üksikosalejate otsustusvabaduse ja seega ka stiimulite puudumisega. Kuna riiklikult kehtestatud hinnad ei pruugi väljendada tegelikke ressursikulutusi, ei saa objektiivselt võrrelda erinevaid tootmisalternatiive ja
näiteks lembled ja mõned vetikad. Järvede kaldavööndis, kus valgus ulatub põhjani, hakkavad kasvama põhjataimed nagu penikeeled (Potamogeton spp.) ja vesikuused (Myriophyllum spp.). Alates selliste taimede kasvamahakkamisest suureneb järve produktsioon tunduvalt ja põhja hakkab settima peen orgaaniline muda. Lisaks mudatekkele säilib ka anorgaanilise aine kanne järve vooluvee abil. Piisavalt madalaks muutunud piirkonnad asustatakse kiiresti esmalt ujuvate lehtedega taimedega, lisaks eelpoolnimetatutele veel vesiroosid (Nymphae spp.) ja vesikupud (Nuphar spp.). Madalamates piirkondades hakkavad kasvama pilliroog (Phragmites) ja hundinuiad (Typha spp.). Need taimed seovad oma juurtega hästi pinnast veekogu põhjas ja toodavad igal aastal suure hulga biomassi, mis on lagunemisele vastupidav ja kuhjub sooturbana. Sooturba kogunedes kerkib maa veest välja ja seda asustavad tarnad (Carex spp.), tarnades moodustunud turbal hakkavad kasvama hiljem ka puud, näiteks lepad (Alnus spp