karotiidgloomustes ja aordigloomustes. (Kingisepp 2006: 65). Vererõhu liigne tõus vallandab depressoorse refleksi. See tähendab, et perifeersed veresooned laienevad, takistus verevoolule väheneb, südame löögisagedus ja -maht samuti vähenevad. Perifeerse takistuse ning vere mahtkiiruse vähenemine põhjustavad vererõhu languse. Ähvardav vererõhu langus tagandab pressoorse refleksi, kus perifeerse takistuse ja vere mahtkiiruse muutused on eelpoolkirjeldatule vastupidised. (Kingisepp 2006: 65-66). 2. VERERÕHU MÕÕTMINE 2.1. Korotkovi meetod Korotkovi meetod on üks levinumaid meetodeid vererõhu kaudseks määramiseks. Selle meetodiga mõõdetakse arteriaalset vererõhku õlavarrearteris sfügmomanomeetri abil. Õlavarrearter asub umbes südame kõrgusel ning on vastu õlavarreluud hästi kinnisirutav. Õlavarre ümber paigutatakse manomeetriga ühendatud mansett. Selles mansetis tõstetakse rõhku kummiballooni abil
Geenil per on kirjeldatud mitu alleeli: alleeli per0 puhul on isendite käitumine arütmiline, alleeli perS puhul lüheneb tsükkel 19 tunnile ning alleeli perL puhul pikeneb 29 tunnile. per lookus kontrollib nukkude koorumise aega. Tavaliselt toimub see hommikul (päikesevalguse käes kuivavad valmiku tiivad kiiremini ning ta saab varem lendama hakata). per0 mutantide puhul toimub valmikute nukust koorumine suvalisel ajal ning alleelide perS ja perL puhul muutub tsükkel vastavalt eelpoolkirjeldatule. Geen per kontrollib ka kärbeste paaritumisrituaali, mis ei ole tsirkaadne. Isased kärbsed esitavad pulmatantsu, mille võib jagada mitmeks etapiks. Liigiti on tants erinev. Põhimomendid on aga järgmised: isane läheneb emasele nurga all ning liigub emase tagakeha suunas; ta tõstab oma tiivad 90° üles ja vibreerib nendega, tekitades tiibadega heli, mis peaks emast stimuleerima; seejärel puudutab ta emase genitaale ja üritab emast viljastada
annaabi.ee 
