34. Kuidas on võimalik vähendada muldade happelisust? Muldade happelisust on võimalik vähendada lupjamise teel. 35. Mis toimub mullaharimise käigus? 1) Viiakse mulda orgaaniline ja mineraalväetised 2) Hävitatakse umbrohte ja kahjureid 3) Paraneb mullastruktuur ja seega vee- ja õhureziim. 36. Millal viiakse läbi sügisene mullaharimine ja kuidas? Sügisene mullaharimine toimub eelkultuuri koristamise järel. Teraviljapõllu koristamisjärgseks tööks on kõrrekoorimine. Võib korra äestada, et ergutada umbrohte tärkama. Kõrrekoorimise ja sügiskünni vahele jäetakse 2...3 nädalat, et umbrohud jõuaksid tärgata. Seejärel väetatakse orgaanilise väetisega, PK väetistega. Künnisügavus köögiviljade puhul 30cm. 37. Mis on kasvuaegse mullaharimise eesmärgiks? Eesmärgiks on kobestamine ja umbrohtude hävitamine.
ning kiire algarengu tõttu jaksavad paremini konkureerida umbrohu tõusmetega. Ka viimane külvieelne mullaharimine ei tohiks olla liialt sügav, et vältida alumistes kihtides paiknevate umbrohuseemnete pinnale toomist. Mahepõllunduses kasutatakse ka Teraviljakülvide juures ristiku või ristiku ja kõrreliste segu allkülvi. Allakülv on tõhus viis umbrohtumuse vähendamiseks (E. Ilumäe 2004). Õige kultuuride järjestusega külvikorras jätab eelkultuuri kasvatamine mulda järgnevatele paremini kättesaadavaid toitaineid ja võib suurendada ka mulla huumusesisaldust ning parandada mulla struktuuri. Sel viisil saadud optimaalsete toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini. Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub umbrohud alarindesse ning need ei suuda konkureerida kultuuridega kasvuruumi ja toitainete osas (E. Ilumäe 2004).
soovitata porgandile anda. Heaks orgaaniliseks väetiseks on kõdusõnnik ja mitmesugused kompostid. Taimtoitainetest vajab porgand kõige rohkem kaalumi, fosforit ja lämmastikku. (1) Mina kasutan oma maa väetamiseks Kemira väetistest porgandile sobivat Horti 3-me, 50 g ruutmeetri kohta. Seega 5000 m2 kulub 250000 g ehk 250 kg väetist. Kasvukoha valik ja mulla ettevalmistamine Porgandi kasvatamise edukus sõltub üsna palju õigest kasvukoha valikust- millisel mullal ja millise eelkultuuri järel seda teha. Kuigi porgand teiste kultuuridega võrreldes talub iseendale järgnevust suhteliselt hästi, ei soovitata teda samal kohal kasvatada rohkem kui kaks aastat järjest. Teadlikult ja pidevalt on vaja rakendada viljavaheldust, seda ka kõigi ülejäänute aiakultuuride osas. Kultuuride järjestus võiks aastate lõikes skemaatiliselt kirjas olla aiapäevikus. Eelkultuurid Eelkultuurideks ei sobi teised sarikaliste sugukonda kuuluvad kultuurid (nt pastinaak, petersell,
Parandab külma-, põua- ja seisukindlust, vastupidavust haigustele · Väävel on vajalik S sisaldavate aminohapete ja ensüümide koostises. Tagab normaalse N ainevahetuse · Mikroväetised. B, Mn, Mo väetatakse pritsimislahustega juureväliselt · Optimaalseks lämmastikuannuseks on suvirüpsil 80...100 kg/ha ja rapsil 100...120(140) kg/ha · Neid koguseid võib huumusrikkal mullal või mulda suurema lämmastikujäägi jätva eelkultuuri (liblikõielised heintaimed, hernerikkad segaviljad) järel vähendada 20...30 kg/ha võrra · Vähema viljakuse korral ja kooskõlas teiste kasvuteguritega võib N kogust suurendada10... 30 kg · Lämmastikväetise liig võib põhjustada lamandumise juba õitsemise perioodil, mis vähendab saaki Rapsi koristamine ja säilitamine Kvaliteetse õli saamiseks peavad seemned olema täiesti valminud Koristatakse kombainiga, mis vajab eelnevat seadistamist rapsi koristuseks
- külv kattevilja alla a) nende kasv jätkub pärast kattevilja koristamist ja kasvanud ädal küntakse sügisel hilja või kevadel mulda; b) teisel kasvuaastal esimene saak koristatakse suvel loomasöödaks ja ädal küntakse talivilja eelselt või sügisel (suviviljade eelselt) mulda. 43. Kesad, kesade liigid. Külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist. Jaotus: Kultuurideta- eelkultuuri ei kasvatata. Mustkesa juhul kui põld on umbrohtunud. Aga see on neg mõjuga, sest huumus väheneb 2-3 t. Alati peab järgnema taliteravili. Kultuuridega- kasvatatakse taliteraviljade külvi aastal mõnd varajaselt koristatavat eelkultuuri nt põldhein, mesikas. 44. Mustkesa harimine. Kesa haritakse ja väetatakse mullaviljakuse suurendamiseks ja umbrohtumuse vähendamiseks. Kesaharimine algab eelmisel sügisel mustkesa puhul. Kesa haritakse mitu korda, iga kord sügavamalt
külvisenorm. Otsene vahelesekkumine (äestamine, termiline töötlemine) kultuuride kasvuajal oleks viimane samm umbrohutõrjel. Mehaaniline tõrje vaheltharimise teel ei ole tänapäeva masinate juures probleem, kuid umbrohutõrje kultuurtaime ridades valmistab raskusi. Käsitsitöötlemise riba peaks olema nii kitsas kui võimalik. Mahetootjal tuleb teha kõik selleks, et vähendada käsitsitööd. See on pidev protsess ennetatavatest ja otsestest abinõudest, mis saab alguse eelkultuuri koristamisest ja kestab viljeldava kultuuri saagikoristuseni. Põhialused umbrohutõrjel 1. Tuleb suurendada kultuuride konkurentsivõimet. Selleks on nõutavad: - korralik mullaharimis- ja külvitehnika - umbrohuseemne-, haigustevaba ja kõrge idanemisenergiaga külviseeme - kõrgekasvulised kiire algarenguga sordid - optimaalne külviaeg - taimede piisav toitainetega varustamine 2. Viljavaheldusest kinnipidamine, see tähendab: - mitmeniitelise ristiku kasutamine
kallis ning väga pikaajaline. Seetõttu võibki tootja end järsku leida olukorrast, kus teatud kultuuride viljelemine mõnel põllul on praktiliselt võimatu. Eriti tähtis on eeltoodud põhimõtetest kinnipidamine seemne- või keemiavabal kultuuride viljelemisel. 9.3 Kultuuride iseendale järgnevuse taluvus (allelopaatia) Selle all mõistetakse taimede vastastikust mõjutust erinevate ainevahetusproduktide kaudu. Need ained võivad olla nii juureeritised kui ka eelkultuuri jäänuste lagunemisel tekkivad ühendid, mis pärsivad või soodustavad järelkultuuri kasvu. Juureeritised on taimede ainevahetuse heitproduktid, mida sama kultuur ise ei kasuta. Tavaliselt on need söö- daks mulla mikroorganismidele, kuid kui kasvatada ühte kultuuri pikemalt samal kohal, langeb mulla bioloogiline aktiivsus ja toimub kahjulike produktide kuhjumine, mis pärsib taime kasvu. Mõnele teisele taimeliigile võivad need
annaabi.ee 
