INKAD *Eelkultuur: CHAVINI KULTUUR 900-200 Ekr, Peruu rannikumadalikul, Andide Jalamil. *U 1200 ilmus Andidesse uus võimas hõim, kes rääkis ketšua keelt *Pealinn Cuzco *Kogenud põlluharijad, harisid terrasspõlde, võtsid kasutusele kõik vähegi viljakad maad *Peamised kodustatud loomad – alpakad, laamad, vikunjad, guanaakod – kuuluvad kaamellaste sugukonda *Suurim põlisameeriklaste riik, põhjast lõunasse üle 4000 km, idast läände 800 km *Riigis elas 12 miljonit inimest või rohkemgi *Riiki hoiti koos karmi sõjalise jõuga, tugev püsiarmee *Söök: kinoa, kartul, pichuberry, sacha inchi, mais. *Maaomand: oli jagatud kolmeks: inka (valitsejad), päikese (preestrid, vaimulikud) ja kogukonna (lihtrahvas) osa. Oluline ühiskonnagrupp oli ayllu – kogukond või suguvõsa. Mita – talupoegade ühiskondliku töö kohustus. *Inkade ehituskunst: Sachsayhuaman, inkade esiisa Manco Capac alustas linna rajamist ja püst...
toodang • Väetiste keskmine efektiivsus- väljendab kõigi kasutatud väetiste 1kilogrammile osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta • Saagifunktsioon- iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost(saagikõverat) • Põllu optimaalset väetisnormi mõjutavad • mulla omadused, eelkultuur • väetustarve, ilmastik • eelnev väetamine • mullaharimistöö kvaliteet • Väetise majanduslik efektiivsus- saagi andmed tuleb viia üle rahalisteks näitajateks • Väetiste kasutamise maksimaalse piiri hektari kohta määrab ära kasumi juurdekasvu muutmine nulliks
(Eväet), väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) saadavat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetistühiku kohta E väet = Y npk Y o / X Y npk- on saak väetist (NPK ) saanud põllult Y o- on saak väetamata põllult X- on summaarse väetisannus toimeaines 13. Väetisnormi mõjutavad tegurid Väetisenormi mõjutavad tegurid on: 1.mulla omadused 2.väetustarve 3.eelnev väetamine 4.mullaharimistööde kvaliteet 5.eelkultuur ja selle väetamine 6.ilmastik 14. Väetise kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetise majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahaliseks näitajateks. Söödakultuuride majandusliku efektiivsuse leidmisel kasutataks väärindushinda, mis iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (või selle lähedast) väärtust. Väärindushind tuletatakse söötade keskmise omahinna ja loomakasvatuse kujunenud rentaabluse alusel
Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. Majanduslikult optimaalse väetisenormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ning kavandatav kasum. 13. Väetisenormi mõjutavad tegurid Konkreetsel põllul mõjutavad optimaalset väetisnormi mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, planeeritav saak, ilmastik jne. 14. Väetiste kasutamise majanduslik efektiivsus (väärindushind) Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul (kartul, teravili). Väärindushind iseloomustab loomakasvatuses väärindatud söötade tegelikku (sõi selle lähedast) väärtust
kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Antud näitaja väljendab suhet tegur-toodang. Väetise keskmine efektiivsus (Eväet) väljendab kõigi kasutatud väetiste (NPK) 1 kilogrammile (toimeaines) osanevat enamsaaki ehk enamsaaki keskmiselt väetiseühiku kohta. , kus YNPK= saak väetist (NPK) saanud põllult; Y0= saak väetamata põllult; X= summaarne väetisannus toimeaines. Väetisnormi mõjutavad tegurid: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur ja selle väetamine, ilmastik. Saagifunktsioon, mis iseloomustab väetisannuse ja saadava enamsaagi vahelist seost (saagikõverat), on leitav järgmise matemaatilise võrrandi abil: YX= Y0 + bx cx2 , kus YX= planeeritud saak; Y0= saak väetamata alalt; x=väetisnorm; bx cx2= väetisega planeeritav enamsaak; b ja c= saagifunktsioonide kordajad. 6 Leitakse tuletis b-2cx
Probleemiks väetissegude kvaliteedi ühtluse tegemine, pakendite märgistus jms. Väetise efektiivsusnäitajad (valem) Väetiste üldefektiivsuse näitajaks on enamsaak kilogrammides või mõõtühikutes ühe kilogrammi väetiste toimeaine kohta. Väetisnormi mõjutavad: · Mulla omadused · Väetamisviis (haju, paikne jms) · Eelnev väetamine · Mullaharimistööde kvaliteet · Eelkultuur ja selle väetamine · Planeeritav saak · Ilmastik · Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja saagi andmed üle viia rahalisteks näitajateks. · Majanduslikult optimaalne väetise kogus sõltub väetise hinnast. · Majanduslikult optimaalse väetisnormi all on mõeldud väetamise taset, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind on võrdne väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ning kavandatav kasum
aasnurmikas, punane aruhein, aas-rebasesaba, ohtetu püsikluste, päideroog, kerahein, roog-aruhein Heintaimede koht külvikorras · Mitmeaastased heintaimed ei ole nõudlikud eelviljade suhtes · Nad on ise head eelviljad paljudele kultuuridele · Muld ei tohi olla välja kurnatud eelkultuuri poolt · Monokultuurina kasvatamisel on saagid madalad mullaväsimuse tõttu · Ristiku-timuti segud on hea eelvili tali- ja suviteraviljadele · Ristik kui eelkultuur mõjub hästi esimesele järgnevale kultuurile · Lutserni või lutsernirohke segu mõju kestab 2-3 aastat Mullaharimine ja külvieelne väetamine · Heintaimede külvil peab mullapind olema hästi tasandatud · Mullaharimine peab vastama nii kattevilja kui ka põldheina agrotehnilistele nõuetele · Katteviljale on vaja anda täiskogus või 2...3 korda suurem kogus PK väetisi · Külvieelselt antakse ka lämmastikväetisi, mis viiakse 5- 7 cm sügavusele mulda
68 Majanduslikult optimaalne väetisnorm on väetamise tase, mille juures väetise viimase kiloga saadava enamsaagi hind = väetisekilo hinnaga, millele on liidetud väetamise kulud ja kavandatav kasum. Igal konkreetsel põllul mõjutavad optimaalset väetisnormi: mulla omadused, väetustarve, eelnev väetamine, mullaharimistööde kvaliteet, eelkultuur, ilmastik. Väetiste majandusliku efektiivsuse selgitamiseks on vaja viia saagi andmed üle rahalisteks näitajateks. Rahas saame hinnata neid taimekasvatussaadusi, mis esinevad kaubaturul (kartul, teravili). Söödakultuuridel, millede jaoks kasutatakse ka väetisi, puudub kokkuostuhind, seetõttu pole sel teel võimalik majanduslikku efektiivsust leida. Pestitsiitide efektiivsust võib leida enamsaagi abil kattetulu meetodil (vaadeldakse kui suureks kulgeb
annaabi.ee 
