Märki leiab sageli ka viikingiaegsetel metallesemetel ja seinavaipadel. Eestis esineb silmusnelinurka harva. Näiteks Saarde kihelkonnas tehti viljasalvedes pisuhänna vastu. Peremärgina on kasutatud Hanila ja Ridala kihelkonnas. Eestis on silmusnelinurka kasutatud rohkem tekstiilide kaunistamisel. Ruut sümboliseeris maad nii Idas kui Läänes. Ruutu kohtame ka Lõuna-Eesti 19. saj. ornamentikas. 19. sajandil võidi ruudumotiiv saada ka mustrialbumist, kuid tuntakse seda sümbolit juba eelkristlikust perioodist Kaheksanurk ehk kaheksand- Kaheksandi tuntakse Eestis ka nime all ,,Muhu mänd". See oli tõrjemaagilise elemendina tuntud veel 19. sajandi ehteil. Ehtesepad graveerisid kaheksandi eestlaste kuhiksõlgedele; tolleaegsele lillornamendikale oli märk stiililiselt aga veel võõras. Peremärgina kasutati Tõstamaal ja Kuusalu kihelkonnas. Rist- Nõiamärkidena on kõige rohkem kasutatud risti. On olemas Kreeka rist, ladina rist, diagonaal ehk Andrease rist, Antoniuse rist,
Aasta jagamisel on aluseks võetud tavakalender 12 kuu ja 7päevase nädalaga. Kuude nimed on võetud erinevatest murretest ja murrakutest. Teatavasti leidub maakeelseid kuunimesid rohkesti ja neid on kasutatud paiguti erinevalt. Näiteks sydakuuks on nimetatud nii jaanuari kui veebruari. Sirvikalendris on pakutud välja vaid üks võimalik valik maakeelseid kuunimesid Maavalla rahvakalender on Tõnu Trubetsky rekonstruktsioon eesti eelkristlikust rahvakalendrist koos vastava ajaarvamise süsteemi ja tähtpäevadega, mille juurde kuuluvad ka maarahva pärimused, tavad ja kombed, tabud ja uskumused. Selle peamise allikana on kasutatud Wiedemanni eesti-saksa sõnaraamatut.
andamite ja loonusrendiga kergendada, suuremat vabadust elukaaslase valikul jms. Sooviti ka suurendada vabadust maaküsimustes, et võimaldada seda talupoegadel kergemini müüa, osta ja pärandada. Suurem isiklik vabadus saabus hiliskeskajal koos külaturgudega, kus talupoegadel oli võimalus kaubeldes raha kõrvale panna. Algas külaühiskonna sotsiaalne kihistumine. Paljude talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Talupoja enda suhe pühakutesse oli puhtalt lepinguline, maagilist laadi "sulle.mulle", mis põhines jumalustele annetamisel, et need tagaks korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Talupoegadel oli kirikuga, eriti oma külakirikuga väga sügav side. Kirik ei olnud ainult palvekoda, vaid kogu külaelu süda. Talumehed kogunesid seal seni kuni polnud selleks spetsiaalset hoonet.
Jõulupuu Hällipaigaks peetakse Saksamaad Traditsioon kujunes 17. Sajandil Eestisse tuli möödunud sajandi lõppveerandil Algselt kehastas elujõudu,kestmist, taasärkamist Tuli Koldetuli või lõke on ürgsemaid jõulutavasid Tulel oli kaitsev ülesanne Jõululõkke tuhka ja tukke kasutati maagilisteks toiminguteks Jõulukombed-järg : Kinkimine Kinkimine ja andmine kuulus ja kuulub jõuluaega Santimine Pärit eelkristlikust ajast. Jõulusokk-külluse sümbol Jõulukaru-tervise sümbol Mängud ja jõukatsumised Maadeldi, veeti vägikaigast ja mängiti osavusmänge Surnute austamine Laud hoiti kaetuna kogu öö Jõulusaunas põles tuli kogu öö Jõululauas hoiti tühi koht lahkunule Ebausk Tare ja laudaustele tehti rist- sellega hoiti kurivaim eemal Aknad kaeti kinni,et tõkestada kurja sissepääsu
Euroopa talupoeg ideaalide ja eesmärkideta mühkam. Kas või kirjaoskamatus, mida on peetud väga üldiseks. Ometi oli siin mõningaid erandeid. Eriti majanduslikult arenenumates ja suurte linnade mõjusfääri jäävatel aladel. Talupoeglike arusaamade ja meelelaadi mõistmine näib olevat tihedamalt seotud rahvaliku religioossuse ning talupoegade maailma ja kiriklike hierarhiate, aga ka väärõpetuste vaheliste kontaktide tundmaõppimisega. Paljud talupoegade uskumused pärinevad eelkristlikust ajast või igal juhul ei ole kristlikku päritolu. Nende silmis olid paljud kiriku tegemised otseselt seotud põllumajanduslike tsüklite kordumistega. Jumalustele annetati, et need tagaksid korraliku saagi ja taeva armulikkuse ning annaksid tervist inimestele ja loomadele. Inimeste suhtumine loodusesse oli puhtalt tarbijalik. Nad ei tunne end loodusga kokkusulanuna, kuid ka ei vastanda ennast loodusele. Inimesed kõrvutavad end kogu
Obama leiab, et kurjuse hävitamine on jumala asi. 30. Missuguse rahva pärimusse kuulub müüt Tešubi ja Illujanka vastasseisut? Mis ajajärgust on selle müüdi üleskirjutused pärit ja missuguste arusaamadega on see müüt [V. Sazonovi artikli järgi] seotud? Muistsetel heteiitidel oli kangelane-tormijumal Tešub. See on ilmselt kõige arhailisem senini säilinud indoeuroopa päritolu müüt lohe tapmisest, mis onpärit teisest eelkristlikust aastatuhandest Anatoolia aladelt. Müüdi peamine idee seisneb jumal Tešubi ja lohe Illujanka vastasseisust, kusjuures tänapäeval tõlgendatakse tormi-ja äikesejumal Tešubit kui kevadiste ja ärkavate jõudude personifikatsioonina ning lohe Illujankat talvise aja personifikatsioonina. Sügisel, kui lõpeb maaharimise periood ja heteiitide kalendri järgi ka aasta, võidab lohe Illujanka (talv) Tešubit (kevad). Kui taas algab kevad, leiab nende kahe jumaliku kangelase vahel aset uus
annaabi.ee 
