Miks võib pidada Kreekat Euroopa tsivilisatsiooni hälliks? Vanakreeka tsivilisatsiooni oli ülistatud ka varem filosoofia, teaduse, kirjanduse ja kunsti emana, kuid selle poliitilist pärandit tavaliselt ignoreeriti. Nüüd aga leiti, et kreeklaste suurimaks saavutuseks oli poliitilise vabaduse rajamine demokraatlikus riigikorras. Euroopa aluseid nähti vabaduses, kristluses ja tsivilisatsioonis. Juured Euroopa samastamiseks demokraatiaga leiti viienda eelkristliku sajandi Kreekast, kristlusega samastati Euroopa 15. sajandil, tsivilisatsiooniga alles valgustusajastul. Kui varem kehtis tsivilisatsiooni mõiste vaid eliidi kohta ja alamklasse peeti barbariteks, siis demokraatia ja sotsiaalsete reformide tulekuga laienes tsivilisatsiooni mõiste ka alamklassidele. Teater sai alguse Kreekast? Ehk Kreeka teater on Euroopa teatri "häll".Kreeka teater kujunes välja veinijumal Dionysosele pühendatud koorilauludest. Esmalt
3 Hingedepäev 2. novembrit tunneb eesti rahvakalender hingedepäevana.Tõsi, rahvaluulekogudes leidub hingedepäevast endast vaid mõni üksik teade, selle asemel on aga küllalt palju andmeid sügisesest hingedeajast. Selle aja piiride osas pole rahvapärimus üksmeelne. Piirkuupäevadeks on nimetatud mihklipäeva ja hingedepäeva, aga ka mardipäeva ning isegi jõule. Tegu on tõenäoliselt eelkristliku esivanematekultuse jäljega, mis katolikuajal on läbi põimunud kiriklike tähtpäevade ja üle - euroopalise kristluse mõjuga. Oletatav eelkristlikkus ei tähenda tingimata puht - eestipärasust: kõikide hingede päeva (omnium animarum) sätestas esimesena Cluny kloostri abt (Prantsusmaal) 998. aastal, esialgu küll ainult benediktiinlaste jaoks. Tõenäoliselt oli sügisene esivanemate hingede mälestamine kombeks paljude Euroopa rahvaste juures ja
pärismaalased kogu maailmas tänagi tantsivad. Soov tantsida pole omane ainult inimestele. On palju tõendusmaterjale, et ka loomad tantsivad. On teada, et mõni ahviliik tantsib ümber kõrgete, kindlalt seisate esemete nagu inimesed ümber meiupuu. Tants oli antiikajal tähtis eluvaldkond. Hellenismi õitseajal oli see Kreeka sõdurite treeningu oluline osa. Britannias tuntakse vanainglise kostümeeritud rahvatantsu traditsiooni, mida paljud arvavad pärinevat eelkristliku aja rituaaltantsudest. Kõiki selliseid tantse esitasid samast soost tantsijad vabas õhus, kandes ajastule iseloomulikke raskeid jalatseid. Tantsud, kus lõid kaasa mõlema soo esiindajad, tekkisid alles 15.sajandil. Parema põranda ja kergemate kingade tulek lubas tantsijatel liikuda maapinnalt suurtesse siseruumidesse. Kuni 19.sajandi lõpuni oli tantsimine kunst, mida õukondlastelt nõuti. Kuninganna Elisabeth I oli suurepärane tantsija. Penshursti palees Kentis
Karneadesega saavutab akadeemiline skepsis oma õitsengu, kuid see ei jätku kaugeltki sama innukusega tema järglaste ajal, kes üha enam kalduvad eklektitsismi. Eklektitsismi ülekaal hajutab skepsise Akadeemiast õige pea. 3.3 Noorem skepsis Noorem skepsis leiab aset Aleksandrias. Selle silmapaistvaks viljelejaks osutus Ainesidemos, kes tegutses filosoofia õpetajana ning vastava kooli juhina tõenäoliselt aastatuhande vahetuse paiku. Mõningate uurijate oletusel ka viimase eelkristliku sajandi lõpul. Ainesidemos toetub oma filosoofilises arutlustes skepsise loojale Pyrrhonile. Ainesidemose peamine huvi näib koondunud olevat tõe tunnetamatuse üksikasjalisema uurimise ümber. Selle tulemused on ta kokku võtnud kümnesse punkti, mis peavad veenma lõplikult meie taju ja tunnetuse relatiivsuses esemete suhtes. Need kümme punkti on: elusolendite üldine erinevus, inimeste endi erinevus, meeleorganite erinevus, erinev ruumiline vahekord objektiga, vahelasuvate asjade
Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond; c) eleaatide koolkond. B) Eelkristliku sajandi füüsikud ja materialistliku mõtlemise algmed C) filosoofiline sofistika 2.Klassikaline periood (4.saj eKr) See hõlbam peamiselt kolme suurt filosoofia klassikut Sokrates, Paton, Aristoteles. Nendel meestel on põhjapanev tähendus kogu antiiksele filosoofiale. 3.Klassikajärgne periood (3. saj eKr 6. saj p.Kr) Seda perioodi nimetatakse ka Aristotelesele järgnevaks ajastuks ja seda iseloomustab ühelt
et tegemist on puhtalt kristlusele omase kasutusega. Suurim löök kristluse-eelse Inimese Poja tiitli olemasolule oli Surnumere käsikirjade leidmine ja avastus, et neis on küll Eenoki raamatud, kuid mitte need osad, milles sisaldus Inimese Poja tiitel, paljud jõudsid selle põhjal järeldusele, et apokalüptilise Inimese Poja osa on Eenoki raamatusse lisandunud hiljem, millalgi 1 sajandil pKr ja seega ei saa neid tekste seostada eelkristliku traditsiooniga. 22 Viimaseks tõukeks apokalüptilisest käsitlusest eemaldumisel sai keelelise analüüsi populaarsuse tõus. 17 Burkett, 2007 lk 45 18 Burkett, 2007lk 52 19 Burkett, 2007 lk 52 20 Burkett, 2007 lk 56 21 Burkett, 2007 lk 68 22 Burkett, 2007 lk 77 9 Idiomaatiline „Inimese Poeg“ Tegelikult pärinesid esimesed keelelised analüüsid juba reformatsiooni ajast, nende järgi võis
nad pole väikestes külades nii tähtsad,, suurem rõhk on omajumalatele 43. Missugused arusaamad teispoolsusest avalduvad eesti (ja teiste läänemeresoome rahvaste) mardipäevalauludes? Too esile sanditamistava mütoloogilised tagamaad. Mardipäevalauludest saab välja lugeda arusaama sellest, et nad tulevad kõrgelt (taevast)- Sanditamise mütoloogilised tagamaad: Lahkunute koju ootamise aeg; sandid tulevad kaugelt ja kõrgelt ja on teispoolset päritolu. Laulud kajastavad eelkristliku kosmilist geograafiat, takistusena mainitakse veekogude ületamist jne, mõnikord kannavad sandid ka tiibu. Sandid etendavad müüti, teekonnakirjelduse aluseks on kujuteldu takistusterohkest ja vaevalisest teispoolsuse retkest. 44. Kirjelda läänemeresoome rahvastele folklooris esinevaid arusaamu teispoolsuse kohta. Läänemeresoome rahvaste folklooris on surnute asupaik kusagil kaugel. Soome-karjala oma põhja- või läänesuunas. Eestil kõrgel (taevas). Surnute asupaik seotud hauaga
Eesti kirikutes on säilinud ka mitmeid kunstipäraseid renessansskantsleid ja -altareid. 7. Millise uue elemendi Eesti kunsti tõi renessanss inimese mälestuse jäädvustamisel? Näited Vastus: Hauamonumendi püstitamine! Gooti ja renessanss-stiili ornamendid jõudsid ka maarahva rõivastele ja tarbeesemetele. Kloostrid olid eesti esimesed hariduskeskused. Järk-järgult sai eestlastele omaseks ristiusk, mis segunedes kohaliku eelkristliku usundiga moodustas nn külakatoliikluse. 8. Mis asi on Põhja-Euroopa barokkpärl? Kus see asub? Mis sellest on saanud? Põhja-Euroopa barokkpärliks nimetatud vanalinn hävitati 1944. aasta märtsis. Narva kolledi uus, endise börsihoone kohale kerkiv hoone on viimase kahekümne aasta esimene katse vanalinna taaselustada. Asub Narvas. P-Euroopa barokkpärl on NARVA LINN. 9. Millal valmis ja mis stiilis Palmse mõis, Kadrioru loss, Põltsamaa loss, Toompea loss, Riisipere mõis
elavad edasi paganlikud-animalistlikud usundid. Rahvuspärane õigeusk esineb ka Setomaal ja Kihnus. Usundilt on eestlased, soomlased ja läänepoolsed saamid luterlased, ungarlased aga peamiselt katoliiklased (on ka kalviniste ja luterlasi). Siberi ugrilased ja samojeedid on samanistid.. 3. Usundilt on kõik soomeugrilased minevikus olnud animistid ja paljudes kultuurides on samaanidel olnud oluline roll inimeste ja üleloomulike jõudude suhete vahendamisel. Pöördumine eelkristliku usu juurde, uus-paganlus. Näiteks samanistlikud jooned obiugrilaste usundis. Samaan on kogukonna liider, kes peab eelnevalt läbima vaimseid katsumusi. NSV Liidu ajal peeti samanismi vaimuhaiguseks ning see oli kriminaalselt karistatav. Endiste NSV Liidu aladel on tänapäeval tugev ateistliku ideoloogia mõju ning paljud ei pea end tänapäeval usklikeks. Uuspaganus ehk esiisade usundite taaselustamine algas Eestis ja Lätis 19. sajandil, liikumised loodi 20. sajandi I veerandil
tähelepanu bütsantslikule vaimulaadile (k.a slaavimaailmas). - Kolmas periood: 1300-1648 (Vestfaali rahuga). Sekulariseerumisperiood II LOENG – 03.09.2020 – EELLUGU Oluline on kõigepealt aastat 229.-228. a eKr – esimene Ilüüria sõda, kui Rooma allutas Vahemere idaalad, mistõttu hellenism levis Väike-Aasiasse, Pärsiasse, Egiptusesse. 1.-5. saj oli kristlikuks ruumiks Vahemere ruum. Kristluse tekkeaegne Rooma impeerium, mis on veel Ilüüria sõja ajal vabariik, aga I eelkristliku sajandi ajal muutub autokraatseks vabariigiks (Caesar-keiser/Augustus-auväärne). Augustuse (Octavianus) suurimaks teeneks on nn Pax Romana/Augustana – see on periood, mida tuntakse 27. a eKr-180. a pKr (aeg, kui Rooma riik ei sõdinud). Piiriõgvendusi küll toimus ning leegionid olid nii Egiptuses kui ka Süürias (et lihtsustada maksukogumist). Rooma riigi religioosne pale oli üsna mitmekesine, seda on nimetatud sünkretistlikuks.
Saksa kultuuri mõju eesti kultuurile on olnud ajaloos märkimisväärne. Uue nähtusena hakkas tekkima linnakultuur; linnade, kiriku, kloostrite ja mõisate kaudu hakkas eesti talurahvakultuur saama mõjutusi Kesk- ja Lääne- Euroopast ning sealsetest kunstivooludest. Gooti ja renessanss-stiili ornamendid jõudsid ka maarahva rõivastele ja tarbeesemetele. Kloostrid olid eesti esimesed hariduskeskused. Järk- järgult sai eestlastele omaseks ristiusk, mis segunedes kohaliku eelkristliku usundiga moodustas nn külakatoliikluse Reformatsioon ja valgustus 16. sajandil Saksamaal alguse saanud reformatsiooniga kinnitas Eestis kanda luteri kirik. Kirjaoskusele ja trükisõnale rõhku panev luterlus pani alguse eestikeelsele kirjasõnale ja talurahvakoolile. Ka luterlikku tööeetikat peetakse eestlastele omaseks. Esimene eestikeelne raamat trükiti 1535. aastal, selleks oli Tallinna pastorite Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismus (Wanradt-Koelli katekismus). 18
annaabi.ee 
