TIITELLEHT Sissejuhatus Eva Lootsaril on väga tähtis koht Eesti eelkoolipedagoogikas. Kogu elu õppides, õpetades ja juhendades, oli Eva Lootsar eeskujuks ja innustajaks paljudele oma õpilastele, töö- ja kutsekaaslastele Käesolevast referaadist saabki lugeda tema tähtsusest ja panusest Eesti koolieelse kasvatuse arengusse.Tema elu-ja töökäigust, pedagoogilistest põhimõtetest, veendumustest ning tema välja antud teoste 2 Elu- ja töökäik Eva Lootsar sündis 31
Mäng Lapse elus on väga tähtsal kohal mäng. Terve lapsepõlve veedab ta enamasti mängides. Juba väga väikestele lastele pannakse näiteks voodi külge rippuma mänguasjad, et laps saaks nendega mängida. Isegi laulusõnad ütlevad, et mäng on väikese inimese töö. Kuid kas on õige seda ikka päris tööks nimetad? Nagu meile eelkoolipedagoogikas õpetati, siis mängu ei tohiks kutsuda väikese inimese tööks. See on pigem vahend, mille kaudu laps areneb. Mängul on tohutult tähtis osa lapse arengus. See mõjutab nii emotsionaalset, sotsiaalset kui ka füüsilist arengut. Tähtis on, et täiskasvanu suunaks lapse mängu. Ei tohiks sellesse küll liialt sekkuda, kuid juhendama ja suunama peaks ikka. Lapse esimeseks mänguks loetakse seda, kui imikud hakkavad käsi ja jalgu liigutama. See
kui ta oskab! Siin sobivad igasugused liigutused laske tal liigutada end muusika rütmis nii veidral viisil kui ta vähegi tahab. Hiljem võib laps välja mõelda, keda ta imiteerib ja teie peate ära arvama, kellega on siis tegu. Raamatud "Laps ja lasteaed" Lasteaiaõpetaja käsiraamat - Raamat koosneb viiest suuremast peatükist. Käsiraamat avab eelkoolipedagoogikas kasutatavaid mõisteid. Järgnevalt kirjeldatakse nii lapse füüsilist, kognitiivset, motoorset, keelelist kui ka sotsiaalset arengut. Peatutakse lapse tundmaõppimise erinevatel meetoditel ning lapse tervisel. Õppe- ja kasvatustegevuse all käsitletakse matemaatika, loodusõpetuse, kunsti- ja muusikakasvatuse ning keele- ja kõneõpetuse küsimusi lasteaias. "Üldoskuste areng koolieelses eas"
fantastika maailmas, siis ta ei saa pidevalt üle minna töö ja tegelikkuse maailma. Lapsel võivad tekkida raskused üleminekul lasteaiast kooli ja lasteaias omandatud teadmistel ja oskustel kaob side järgneva eluga. Mis ajas Fröbelit just lasteaedade asutamisele? Fröbel vaatas suure tähelepanuga oma ümbruses oleva elu-olu peale, ikka selle soovi ja püüdmisega: inimese kõigepidist arenemist juba hakatusest saadik õigele teele saata. Ametis olles märkas ta suuri puudusi eelkoolipedagoogikas. Ta soovis niisuguseid asutusi ellu kutsuda, kus väikeste laste arenduse ja kasvatuse eest nende sisemise elu nõudmiste, vanaduse ja arenemisastme kohaselt õigel viisil hoolt kantakse. Lasteaedu võis jaotada mitmesse liiki: 1) perekonna lasteaiad ( üks pere võtab teiste lapsi enda juurde) 2) eralasteaiad ,mida keegi lasteaednik asutab ja omal kulul ülal peab) 3) seltside lasteaiad (seltsid peavad üleval ja maksavad lasteaednikele palka)
põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika.
annaabi.ee 
