Rühmatöö terve lapse õenduses. Lapse vaimset arengut kirjeldades on oluline anda ülevaade ka terve lapse eakohalistest füüsiliste arengu näitajatest. Teadusharu, mis tegeleb inimkeha mõõtmisega, keskendudes luudele, lihaskoele ning inimese üleüldisele suurusele, on antropomeetria. Laste antropomeetrilised mõõtmed kirjeldavad nende üleüldist tervist, toitumust ning kasvu ja arengut lapseea jooksul.
sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel. -Erilist tähelepanu pööras Locke eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arendamisele. Jean Jacques Rousseau (1712-1778) -Prantsuse demokraat Rousseau töötas välja oma ideestiku lapse kasvatamiseks ja arendamiseks. Neid ideid kannab ka tema teos ,,Emil ehk kasvatusest". -Rousseau leidis, et lapsel on õigus rõõmsale lapsepõlvele ja igakülgsele arengule, ta rõhutas, et mäng on lapse kasvamisel peamine. -Ta nimetas, et täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi kõige ümbritseva vastu,
Esimene eelkoolikasvatus süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt. Uudne suhtumine lapsesse, tunnustust lapse õigusele olla aktiivne ja rõõmus. 1. õpperaamat 0-6 aastaste laste kasvatamisest, õpetamisest ja nende meetoditest, millega pani aluse eelkoolipedagoogikale kui teadusele. John Locke rõhutas lapse-ea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Olulist tähelepanu pööras eelkooliealiste laste kehalisele kasvatusele ja mõistuse arengule. Jeadn Jacques Rousseau rõhutas, et lapsel on õigus rõõmsameelsele lapsepõlvele, igakülgsele arengule ja mäng on peamine lapse kasvatamisel. Täiskasvanu sealjuures peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust ja toetama lapse isetegevust. Johann Heinrich Pestalozzi- rahva tulevane heaolu peaitub õigesti kasvatatud lastes.
Struktuuri all mõistab ta õppeaine põhimõtteid ja kontseptsioone- see on suhteline ja seotud õppija vajadustega. Struktuuri valdamine annab õppijale eesmärgi ja suuna, see on protsess, mis võimaldab lapsel minna etteantud informatsiooni piiridest kaugemale selleks, et omaenda uusi mõtteid genereerida. Võgotski aga pidas laste kõnet vägagi sotsiaalseks. Võgotski sõnul arenevad mõlemad, nii keel kui ka mõtlemine, ja need mõjutavad vastastikku teineteist. Eelkooliealiste laste ühised monoloogid kujutavad endast keele kui kommunikatiivse funktsiooni ja keele kui mõtlemisvahendi vahelist üleminekut, lapse monoloogid on sillaks sotsiaalse ja intellektuaalse funktsiooni vahel. Seega on endamisi kõnelev laps hõivatud oma edaspidise tegevuse planeerimise ja mõtete korrastamisega. Endamisi räägitud jutt internaliseeritakse hiljem sisekõneks või mõtteks. On leitud, et koostööl põhineval õppimisel on ka oma negatiivsed küljed. Võgotski seisukohtade
Esimene eelkooliasutus “lasteaed” 4 põhiprintsiipi: täiuslikkus, isetegemine, mäng, usaldus täiskasvanu ja lapse vahel. Mängupedagoogika alused “Gaben” (annid) süsteem Loodusmetoodika Lasteaednike koolitaja (1849) Alushariduse metoodika ellukutsuja Fröbel asutas esimese eelkooliasutuse, mille nimi oli „lasteaed“ ja töötas välja spetsiaalse metoodika tegevusteks eelkooliealiste lastega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. 1840. aastal rajas Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste asutuse, millele pani nimeks „lasteaed“. Fröbel töötas välja oma mängupedagoogika. Ta leidis, et inimese kujunemine lapseeas algab läbi mängu, mäng on võti välismaailmaga suhtlemiseks. Mängul on kolm põhialust: 1)mänguvahendid (annid ja tegevused), 2) liikumismängud, 3) aiahooldus.
Täisikka jõudes on inimese põhiväärtused välja kujunenud ja neid on raske muuta. Kõige olulisem uurida murdeealiste väärtusi. Väärtuskasvatus – teadlik väärtuseelistuste kujundamine ja muutmine – kodus ja koolis. Kasvatusväärtused Kujundavad laste kasvatamise viise ja kasvatuse/arengu tulemust. Mõjutavad ühiskonna ja personaalsete väärtuste, vanemate haridustaseme, ümbruskonna ohutuse, lapse, lapsevanemate vanuse, soo poolt. Eesti, soome, rootsi eelkooliealiste emad Palju sarnasusi: sõbralikud, abivalmid, iseseisvad Omadused, mida kõik valimid ei nimetanud: o Rootslased: töökust, ausust, tarkust o Eestlased: tarbimis- ja heaoluühiskonnale omaseid hedonistlikke väärtusi, nt elust ja iseendast rõõmu tunda. Enesekindluse arendamisele orienteeritud kasvatus Soomes ja Rootsis. Saavutustele orienteeritud kasvatus Eestis.
erinevatest vormidest. Lisaks on võimalus õpetajal selletada, et ka laps ise saab olla meediat edastav inimene. 3. Too näiteid , kuidas Sina saad uueneva meedia ohtusid vähendada ja samas meedia positiivseid võimalusi suurendada, nt. meediategevuste läbiviimisega? (2p) Lapsi tuleb meedia kahjulike jmõjude eest kaitsta, sest lapsed ise ei suuda meediasisu veel kriitiliselt hinnata ega seda mõista. Eelkooliealiste laste puhul tuleks lapsi õpetada jälgima järgmist: eriliigilist meediat tuleks kasutada täiskasvanu juuresolekul või nende vahetus läheduses lapsel on võimalik kasutada üksnes täiskasvanu poolt eelnevalt hinnatud ja heakskiidetud meedia sisu meediakasutus tuleb täiskasvanuga eelnevalt kokku leppida meediakogemustest tuleb julgelt rääkida ning täiskasvanud peaksid selleks ka aega leidma
erinevad ülesanded, toimivad need alati koos. (Gurian, Ballew 2004: 21–22). Tüdrukud kasutavad korraga mõlemat ajupoolkera, samas kui poisid ainult ühte korraga. Parem ajupool, mis vastutab ruumilis-visuaalsete probleemide lahendamise eest, areneb aga tüdrukutel hiljem ning neil on poistest raskem ruumiliselt orienteeruda. On tõestatud, et tüdrukute vasak ajupoolkera küpseb poiste omast kiiremini. Kuna seal asub kõnekeskus, õpivad poisid tüdrukustest hiljem rääkima. Eelkooliealiste tütarlaste sõnavara on rikkam kui nendega ühevanustel poistel. Tüdrukud hakkavad varem lauseid moodustama, need on pikemad ja keerukama ehitusega. Seda kõike soodustab see, et tüdrukutel on sünnist peale emadega tihe kontakt. Poiste sõnalises arengus ilmneb tihti lugemisaeglust, kogelemist ja teisi kõnehäireid. Arvatakse, et kõnehäired on seotud liigse telerivaatamisega ja vähese rääkimisega. Samas on jälle poisid sõnalise arutluse testides tüdrukutest natuke paremad.
1-2 aastase lapse areng Õppekavas eristatavate üldoskuste rühmad · Mänguoskused · Tunnetus- ja õpioskused · Sotsiaalsed oskused · Enesekohased oskused Mänguoskused · Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade arengu alus. · Eelkooliealiste laste põhitegevus. · Mängu käigus laps omandab ja kinnistab uut teavet, uusi oskusi, õpib suhtlema ning omandab kogemusi ja käitumisreegleid. Tunnetus- ja õpioskused · Tunnetusoskused on oskused tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse ( taju, tähelepanu, mälu, mõtlemist, emotsioone ja motivatsiooni). · Õpioskuste all mõistetakse lapse suutlikkust hankida teavet ning omandada teadmisi. · Õpioskused tekivad tunnetuoskuste arengu alusel. Sotsiaalsed oskused
tugivõrgustikust ja koostööst lastevanematega. Inga Mutso: Loov lähenemine matemaatika õppimisele ja õpetamisele Artiklis antakse ülevaade matemaatika õppimise ja õpetamise seos keelega, matemaatika mitmekesisusest, õpetamise kaks mudelit, õpetamine individuaalsetest omadustest lähtuvalt, järjepidevus, etapid, lähtemõisted ja nende omandamise olulisus, põhimõisted ja nende omandamine, teadmiste ja oskuste õpetamise etapid. Maili Vesiko-Liinev ja Jane rätsep: Eelkooliealiste laste emotsionaalsete ja käitumisalaste probleemide märkamine ja varajane sekkumine. Artikli teemad on: varajane sekkumine, emotsionaalsed ja sotsiaalsed oskused, lapsevanema roll, praktilisi nippe lapsevanemale. 6.Riiklik Eksami ja Kvalifikatsioonikeskus, 2008 Lapse arengu hindamine ja toetamine. Kirjastus Studium ( 72 lk) Käsiraamat lasteaiaõpetajatele. Raamatus on järgmised artiklid: Lapse arengu hindamine. Marika Veisson, Kristina Nugin
uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika. Eelkoolipedagoogika uurib kasvukeskkonda ja kasvatusega seonduvaid probleeme ALUSHARIDUS Teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kogum, mis loob eeldused edukaks edasijõudmiseks igapäevaelus ja koolis Eesmärk: toetada lapse terviklikku, võimete- ja huvidekohast arengut, äratada õpihuvi,
7 KOKKUVÕTE Laste õigused tervisele ja heaolule on reguleeritud seadustega nagu lastekaitseseadus ja ÜRO laste õiguste konventsioon. Alushariduses on tervise ja heaolu käsitluses oluline, et rahuldatud oleksid lapse nii füüsilised, vaimsed kui ka emotsionaalsed ja sotsiaalsed vajadused. Lasteaia personalil on ka oluline roll lapse tervisekäitumise kujunemisel, sest just täiskasvanud on need, kelle järgi lapsed oma käitumist muudavad. Eelkooliealiste laste tervise ja heaolu edendamiseks on loodud projekt nimega Tervist Edendav Lasteaed, millega ühinemine on vabatahtlik, kuid väga soovitatav. Selles projektis tuleb järgida teatud põhimõtteid, mis loovad sobiva keskkonna ning võrgustiku toetamaks laste heaolu ja tervist. Seda kõike saab luua ka projektiga liitumata, sest Internetist võib leida palju materjale, mis annavad näpunäiteid, kuidas teha tervisedendust. 8 ALLIKAD
suures osas just õpetaja. Vaatlus on väga sobilik meetod just väiksemate laste arengu hindamiseks, kuna nende mõtlemine ja oskused avalduvad otseselt käitumises. Vaatlus pakub ka kõige enam infot käitumuslike iseärasuste väljaselgitamiseks. Küsitlusmeetod (struktureeritud või vaba vestlus) sobib pigem suuremate laste arengu hindamiseks ning on väikeste laste uurimisel suhteliselt piiratud nende vähese võime tõttu osaleda verbaalses kommunikatsioonis. Ka on eelkooliealiste teadmised maailma kohta vägagi erinevad. Mitteformaalsed protseduurid on erinevad infokogumise viisid, sisaldades endas kõigi teiste hindamismeetodite elemente, näiteks võib koos lapsega anlüüsida tema loomingut või lapse mingit tegevust, selgitamaks põhjusi, miks see tal ei õnnestu. Testimine arvestades lapse vanust (sageli ka konkreetset erivajadust), on välja töötatud konkreetsed testülesanded. Testi tulemus võimaldab võrrelda
Just keerukamate emotsioonide tõlgendamine vaid olukorrast tuleneva info põhjal on oskus, mis algklasside jooksul oluliselt areneb ja täiustub. Teise kooliastme lõpu poole, kui lapsed on jõudnud juba varasesse teismeikka, muutub iseloomulikuks laste mõtlemisele endast ja oma tunnetest nähtus, mida on nimetatud „enesekohaseks müüdiks“. Varateismelised usuvad sageli, et nad on ainulaadsed ega sarnane kellegi teisega. Tunnete roll normide ja piirangute omaksvõtmisel. Eelkooliealiste laste mõtlemisele on iseloomulik nn „rõõmsa süüdlase“ fenomen. Lapsed arvavad, et süüdlane tunneb end hästi pärast moraalsete reeglite rikkumist. Eneseregulatsiooni areng. Eneseregulatsiooni on defineeritud kui hulka mehhanisme, mille abil inimese psüühika kontrollib oma funktsioone, seisundeid ja seesmisi protsesse. Ka esimestel kooliaastatel suudavad lapsed paljudes olukordades kohandada oma käitumist
....................................6 KOKKUVÕTE........................................................................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS..................................................................................................8 SISSEJUHATUS Eelkooli- ja kooliiga on inimese arenemises ja kujunemises olulised etapid ning tervis kindlasti selle edukuse eelduseks. Üheks oluliseks tervisliku arengu toetajaks ja edendajaks väike- ja eelkooliealiste laste lastevanemate kõrval on lasteasutuse personal, kuna laps viibib lasteaia keskkonnas suurema osa oma päevast. Tegelikult on lapse tervislikus arengus lasteasutuste funktsioon väga tähtis, olles siinkohal palju enamat kui vaid ettevalmistus akadeemiliseks koolikarjääriks. Nii lasteaias kui ka kollektiivis väljenduvad selged seosed hariduse ja tervise vahel – hea tervisega laps suudab mängida ja õppida, kujundada õige enesehinnangu, õpib ennast adekvaatselt kehtestama ja
Erinevate spordivahendite õiges kohasja sobival viisil kasutamine. Mäksa vallas harrastavate spordialade teadmine. Osaleb lasteaia spordiüritustel. 5 – 7 aastased Osaleb lasteaia spordiüritustel. Talub kaotust, oskab võita. Teab spordialasid, Eesti ja Mäksa vallatuntumaid sportlasi. Keskendub sihipärasele tegevusele. Liikumistegevustes teab ja peab kinniüldistest ohutusreeglitest. Õnnetuse korral kutsub appi täiskasvanu. Motoorne areng Varane ja eelkooliealiste iseloomustab olulisi muutusi, mitte ainult füüsiliselt, vaid ka mootori arengut. Füüsiline areng on seega kaalu, pikkuse ja vastupidavuse lisandumine, motoorne areng aga liigitusvilumuste areng (jämemotoorika – suured liigutused nagu roomamine, kõndimine ja peemotoorika ehk peenlihaste koordinatsiooni eeldavad liigutused nagu asjade hoidmine, pliiatsiga joonistamine, nööpimine jne.). Motoorsed tegevused jaotatakse kahte alarühma: jämemotoorika ja peenmotoorika.
Lk. 53-78 5. Eneseteeninduse ja enesekohaste oskuste areng. Mida mõistetakse enesekohaste oskuste all? Milliste enesekohaste oskuste olemasolu eeldatakse lapselt kooliealiseks saamisel? Enesekohaste oskuste omandamine ning täiskasvanute (nii lastevanemate kui lasteaiaõpetajate roll selles protsessis). Enesekohaste oskuste areng esimesel, teisel-kolmandal ja neljandast kuni seitsmenda eluaastani. Kuidas ja milliseid eneseteenindusoskusi kujundada väikelapsel? Miks? Eelkooliealiste laste eneseteenindamisoskuste kujundamist soodustavad tegurid. Õppimine ja õpetamine koolieelses eas. Lk. 79-91 6. Emotsionaalne ja motivatsiooniline areng. Nimetada kuus põhiemotsiooni, mille näoväljendused on on ära tuntavad kultuurist sõltumata (Ekmani ja Frieseni järgi). Emotsionaalse intelligentsuse mõiste. Tunnetest arusaamise areng lapsel. Emotsioonide reguleerimise oskuse ja suutlikkuse areng lapsel, täiskasvanute roll selles.
ellujäämiseks vajalikke oskusi. Seda arvamust on nimetatud ,,harjutamise" või ,,treenimise" teooriaks ning oma kaasaegses vormis on sel palju pooldajaid. LAZARUS 1868 - 1939 1) Mäng on vaba, eesmärgita, rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. 2) Laps mängib sest mäng on indiviidi vajadus mille abil on võimalik korvata energiapuudus. 3) Lazaruse arvates on mäng tegevus. PATRICK Patrick leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulik ja instinktiivne tegevus. Mäng on seotd suure motoorse tegevusega Mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö seevastu on väliselt motiveeritud, eesmärgile orienteeritud ja seotud reaalsete vajadustega. Mäng aitab korvata energiapuudust. BUYTENDIJK 1887 - 1974 1)Mängu iseloomulikeks joonteks on ebatavalised ideed ja mõtted
Lasteaedade asutaja oli Fr. Fröbel, kes avas 1873. aastal Blankenburgis «väikelaste hoolekande ja tegevusasutuse" ehk ,.loova tegevustungi eest hoolitsemiseasutuse", nagu ta seda alguses nimetas. Kaua otsis ta sellele asutusele sündsat nime, kunni ta viimaks kord sõpradega jalutades hüüdis: Henreka! Ta nimi peab olema l a s t e a e d ! -- Fröbeli enese määruse järele on lasteaedade ülesandeks mitte ainult eelkooliealiste laste hoidmine, vaid ka neile nende loomusele vastava tegevuse muretsemine, nende keha karastamine, tundmiste harjutamine ning ärkava vaimu tööle juhtimine; lapsi tutvustatakse ligemalt loodusega ja inimlusilmaga; mängides peavad nad, igakülgselt kõiki jõudusid harides ja harjutades, süüta rõõmus ja lapselikkuses kooli ja tulevase elu vastu valmima, nagu taimekesed aias taeva õnnistuse ja aedniku hoole all. Nõnda seadis lasteaedade looja Fröbel neile ühtlasi ka kõrge eesmärgi
akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar1997: 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias (Butterworth, Harris 2002: 195) on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele. Piaget viis läbi ulatuslikke vaatlusi, jälgides oma kolme lapse mängu varases lapseeas. Piaget ´sõnul on imikuea harjutusmängu ja varase lapseea sümbolilise mängu vaheline põhiline
akommodatsioonist ehk kohanemisest. Mäng on Piaget arvates puhas assimilatsioon, st mõtlemine, mis on seotud ülekaalus olevate individuaalsete tarvete rahuldamisega. Mäng assimileerib kõik asjad iseendasse. Laps tahab ümbritseva maailma esemeid käsitseda, nendega tegutseda, mis tähendab Piaget järgi akommodatsiooni. Matkimise puhul domineerib akommodatsioon (Saar, 1997, 17). Piaget asetas rõhu fantaasia elementidele eelkooliealiste laste mängus. Ja et laps assimileerib mängu käigus maailma enesesse, selle asemel, et viia oma ideed vastavusse reaalsuse nõuetega. Piaget´ teoorias on mängu vastand jäljendamisele, mille puhul laps kohandab ennast, et vastata reaalsuse nõudmistele (Butterworth, Harris, 2002, 195). Harjutusmäng võib edasi areneda mitmes suunas- ta kas läheb üle sümbolimänguks või siis 4
(ENE 3.köide, Tallinn Kirjastus ,,Valgus" 1988). Lapsepõlves kannatas F.Fröbel võõrasema halva kohtlemise all. Teda ei peetud arukaks, kuid ta jõudis siiski ülikooli, tänu oma tungivale soovile. Tema eluloo põhjal on näha, et tema pedagoogilist tegevust mõjutas nii tema isiklik elukäik, looduse- ja geomeetriaõpingud, kokkupuude J.H.Pestalozzi tegevusega. Tema maailmavaate aluseks oli kristlik maailmapilt, looduse tähenduslikkus ja humanism. 1840.a. rajas F. Fröbel oma esimese eelkooliealiste laste lasteasutuse, millele pani nimeks ,,lasteaed". Ta koolitas ka lasteaednikke. 1849.a. avas ta Lasteaednike Seminari Bad Liebensteinis, kus koolitati lasteaedadele kutselisi kasvatajaid ja korraldati kasvatusteemalisi kursusi lapsevanematele. Lasteaednike ülesandeks pidas Fröbel pedagoogilist inimesekasvatust. Fröbel leidis, et hea lasteaia kasvataja valdab spetsiifilisi meetodeid laste kasvatamiseks, tunneb lapse mängu, on sõbralik ja positiivse maailmavaatega (http://www.e-ope
hea juurdepääsuga. Ümberringi pole tööstust ja päevasel ajal on elamurajoon hästi vaikne ja sobiv miljöö lasteaiaks. Lasteaiast jalutuskäigu kaugusele jääb park ja linna spordistaadion. Usaldusväärsust lisab asjaolu, et lasteaednik elab samas majas. See annab lastevanematele võimaluse töötajatega rääkida oma muredest, rõõmudest. Tavalise lasteaia puhul on juhataja majas ainult kuni kella viieni. Tulevikus plaanime pakkuda linnale ka eelkooliealiste laste puhul ajutist ja kiireloomulist asenduskoduteenust kuni hooldusküsimuste lahenemiseni. 8 1.4 Klient, turg, konkurents Ettevõte pakuks alguses teenust eelkooliealiste lastevanematele lasteaia ja lastehoiuteenust. Alternatiivina ja tulevikule mõeldes saaks pakkuda omavalitsustele ajutise asenduskoduteenust ja suurematele lastele laagriteenust ning lastepidude teenust. Teenuseid pakutaks .
Sellega jääb loodetavasti ära liigne karistamine ja pahandamine, mis ei mõju positiivselt kumbalegi. 8 Hüperaktiivne laps lasteaias Hüperaktiivse lapse kohanemisel lastekollektiiviga on omad iseärasused. Neile sobib väiksem kollektiiv, sest nad vajavad abi kohanemisel ja teiste rühmaliikmetega suhete loomisel. Samuti vajavad hüperaktiivsed väikelapsed tagasisidet oma käitumisele. Mida noorem on laps, seda kergem on õige sekkumisega tema käitumist korrigeerida. Eelkooliealiste laste käitumist võib oluliselt varieeruda sõltuvalt sellest, kas laps tegutseb üksinda või grupis. (Roomeldi jt 2003:55). Hüperaktiivsete laste lülitumisel kollektiivi tekivad neil sageli kohanemisraskused, mis on osalt seotud lapse enda iseärasuste ja puudulike suhtlemisoskustega. Teisalt võib lastekollektiivi ja pere vähene koostöö seda kohanemisraskust veelgi võimendada. Töös hüperaktiivsete lastega on vaja palju individuaalset tähelepanu ja jälgimist
Laps ja mäng on tihedalt seotud. Laps õpib läbi mängu elama ja suhtlema täiskasvanuga. Mäng on oluline lapse sotsiaalsele arengule. Mäng ei ole ainult lastele iseloomulik tunnus vaid ka täiskasvanud mängivad. Täiskasvanud mäng on laste mängust erinev. Täiskasvanud mängivad tööl, kodus ja kollektiivis. Mäng aitab maailma kergemini tajuda ning õpitavat on kergem omastada. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks ,, Mäng ja lapse areng" kuna meie peres kasvab väike tüdruk siis mind huvitas kuidas ja miks arendab mäng last. Miks peab väikelapsega mängima ja kuidas suunata lapse mängu? Millised on erineva mängu liigid, tunnused. Oma referaadis tutvusin seitsme erineva raamatuga, kus räägiti mängust ja sellest kuidas see arendab last. Raamatutest valisin teemad mis mind huvitasid ja kirjutasin need ka oma referaati
luustikku. Soovitatav on lastega tegeleda igapäevaselt ning erineval viisil, et ennetada raskeid haigusi ning ülekaalulisust. 11 Kasutatud kirjandus Fogelholm, M.,Kannus, P., Kukkonen-Harjula, K., Luoto, R., Nupponen, R., Oja, P., Parkkari, J., Paronen, O., Suni, J., Ilkka, V. (2005). Tervislik liikumine. Tallinn: Medicina. Pani, K. (2013). Lapsevanemate roll eelkooliealiste laste kehalise aktiivsuse mõjutamisel. Tartu: Tartu Ülikool. Roper, N., Logan, W.W., Tierney, A.J. (1999). Õenduse alused. Tartu: AS Elmatar. Stewart, L. (2012). Managing and preventing obesity in infants. Practice Nursing, http://web.a.ebscohost.com/ehost/detail/detail?sid=7f8de5e8-9199-4de8-87f7- 37d0a3bce3ac %40sessionmgr4002&vid=0&hid=4107&bdata=JnNpdGU9ZWhvc3QtbGl2ZQ%3d %3d&preview=false#AN=104452843&db=ccm(24.04.2016).
mis kopeerivad tegelikke esemeid, kui ka tinglikke mänguasju, mis kujutavad päriselt, üldisemalt ja tinglikumalt. Mänguasi peab arendama ka lapse kujutlusvõimet (Sarapuu 1977, Ugaste, Välk 2009, Saar 1997 ). Kokkuvõtteks saab väita, et mäng on eritegevus, milles eakaaslased suhtlevad. Nendel on ühiseesmärk, ühisjõud selle saavutamiseks, üldine kogemus. Mäng on seotud kasvatus- ja õppetööga lasteaias. Mäng fikseerib käitumisreegleid. Mäng on oluline vahend eelkooliealiste laste kasvatuses, sest see arendab laste sotsiaaloskusi ning valmistab last ette täiskasvanueluks. Mängu toetajaks on mänguasi. 1.2. Mängude liigid Nagu eelpool on manitud, siis mäng keskendumisvõimet, oma keha ja tundemaailma valitsemist, enesemääratlust, aga ka enesekindlust, meeskondlikke omadusi. See on ka lapse positiivse "mina" loomine. Positiivne "mina" loob lapsel positiivse motivatsiooni õppimiseks (Järva 2004)
kaheksakümnendatel pööras väikeseks tõusuks. Üheksakümnendaid aastaid ja 21.sajandi algust on iseloomustanud stabiilne rahvastikusituatsioon väikese langustrendiga maakond kaotab aastas keskmiselt pool protsenti oma rahvastikust. Vaatamata suurenevale sündide arvule on loomulik iive endiselt negatiivne. Praeguseks on maakonnas elanikke 36 743 (01.01.2007), mis Eesti rahvastikust moodustab ainult 2,7%. Rapla maakonna soolis-vanuselist struktuuri iseloomustab kooliealiste ja eelkooliealiste suhteliselt suur osakaal. Alla 20-aastaseid on 25,2% (Eesti keskmine 22,5%). Tööealisi (15- 64) on maakonnas 67,8% Eesti 68,0% vastu. Pensioniealiste elanike (65-...) osatähtsus on maakonnas viimase 10 aasta jooksul kasvanud ja on nüüd 15,9%. Eestis keskmiselt on aga kasv olnud kiirem ning ulatub praeguseks 17,1%-ni. Murettekitav on viimaste aastate selge trend elanikkonna vananemisele seda enam, et see ei ole toimunud eluea pikenemise arvel.
- võib kössi tõmbuda või võpatada, vigastus; kui ootamatult puudutada; -erinevas paranemisastmes olevate - väikelapsed võivad tühjade silmadega mitmesuguste vigastuste olemasolu; ainiti vahtida või tardunult jälgida; -mitmesuguste erinevate vigastuste - äärmustesse minev agressiivsus olemasolu teatud aja jooksul; või hoopis enesesse sulgumine; -väikelaste ja eelkooliealiste näovigastused -näitab üles äärmiselt valimatut nagu haavad, marrastused, kiindumispüüdlust; vermed jne; -äärmiselt järeleandlik ja/või teiste -vigastused on vastuolus lapse soovide täitmishimuline. vanuse ja arenguastmega. Tuleb märkida, et väga harva on ainult ühe toodud näitaja olemasolu juba tõend, et lapsele on kurja tehtud. Enamikul juhtudel on vägivalla tarvitamise korral nähtav terve
tunnused fikseerides need järgmiselt: mäng on vaba, eesmärgita, rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. *Saksa filosoof ja psühholoog. Töötas Berni Ülikoolis professorina. Enne seda õppis heebrea kirjandust, ajalugu, õigusteadust ja filosoofiat. Georg Thomas White Patrick (1857 – 1949)Ta leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulikum ja instinktiivne tegevus. Ta laiendab mängu iseloomustust ja leiab, et mäng on seotud eelkõige suure motoorse aktiivsusega. Inimene võib vabaneda vaimses töös tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu.
· Sotsiaalne kompetentsus · Emotsionaalne küpsus · Kognitiivsed ja keeleoskused · Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on: · lapse arengu stimuleerimine läbi mängu, suhtlemise ja sotsiaalse toetuse; · eale sobiva ja tervisliku, sh mitmekesise, tasakaalustatud, ohutu ning toitumissoovitustele vastava toidu tagamine; · tervislike toitumis- jm harjumuste kujundamine; · igakülgse kehalise tegevuse soodustamine; · turvalise, tervisliku ja lapse arengut stimuleeriva keskkonna loomine (füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond);
Programmid on tõestanud, et ühiskonna, riigi ja ametialade koostööl perega on võimalik erivajadusega lapsele kõrge kvaliteediga elu tagada. (Smart, 2012, lk 263) Eelkoolid Tänapäeval on loodud sellised eelkoolid, kuhu võetakse vastu ka erivajadustega lapsi ja kuigi vanematele meeldib, et nende lapsed saavad sotsialiseeruda teiste lastega siis kurdetakse õpetajate pädevuse puudumise üle ja on juhtunud, et õpetajad eraldavad erivajadusega lapse teistest. Eeldatakse, et eelkooliealiste laste vanus peegeldub nende pikkuses kuid lapsed, kes põevad akondroplaasiat on oma vanuse kohta palju lühemad. Nad on terved ja targad ning nende probleemid on psühhosotsiaalsete killast. Sellest olenemata pannakse neid tihti maskoti rolli ning see on neile pigem alandav. Vanemad soovivad, et koolid ja teised programmid jagaksid nende visiooni oma erivajaduse lapse kohta ning päris paljudes eelkoolides pakutakse erinevaid teenuseid olenevalt erivajadusest, näiteks füsioteraapia
Ei saa öelda, et ainult lapsed mängivad. Täiskasvanu elus on minu arvates samuti kõik mänguline. Ka täiskasvanu kohta võib öelda, et ta mängib tööl, kodus ja seltskonnas viibides. Laps tahab juba loomupäraselt õppida kõike, mida teevad teised teda ümbritsevad inimesed ja eelkõige täiskasvanud. Läbi mängu õpitakse maailma tunnetama ja mängides on kergem õppida. Läbi mängu on laps kergemini mõjutatav ning seetõttu on mäng asendamatu õppimisviis. Mäng on eelkooliealiste laste põhitegevus. Valisin oma referaadi teemaks "Mängu roll lapse arengus", kuna peres on kasvamas meie esimene laps ja kuna ta on veel alla aasta vanune siis huvitas mind, kuidas mäng mõjutab lapse arengut ja mida meie kui vanemad saame teha, et laps oleks tulevikus õnnelik, leidlik, nutikas, arukas, hea suhtleja, abivalmis, lahke ja rõõmus inimene. Kasutasin viite raamatut ja ka tutvusin internetimaterjalidega. Esimesena lugesin Peter K
suhtes (samas). D. Elkonin juhib tähelepanu sellele, et laste jaoks on mängus erakordselt tähtis nii roll kui kujuteldav situatsioon. Kujuteldav situatsioon ja roll annavad mängule mõtte ja emotsionaalse värvingu (Saar 1997:136). Rollimäng Kooleelsete laste mängus on suur tähtsus rollil, mille laps enda peale võtab. Rolli teostumisel kujuneb ümber lapse tegevus ja tema suhtumine tegelikkusesse (Elkonin 1978:6). Eelkooliealiste laste rolli- ehk nn. loovmäng kujutab endast tegevust, milles lapsed võtavad endale täiskasvanute rolle (funktsioone). Üldistatud kujul ning spetsiaalselt loodud mängutingimustes reprodutseerivad nad täiskasvanute tegevust ja nendevahelisi suhteid (Salum 1983:11). D. Elkonin (1978) rõhutab seda, et laste rollimäng on eriliselt tundlik täiskasvanute maailma suhtes. Teadmised täiskasvanute töötegevusest, töövahendite kasutamisest,
Connolly ja Doyle ning Rubini ja Hayverni tööd näitavad, et need lapsed, kes sageli mängivad sotsiaalset rollimängu, on nii eakaaslaste kui ka õpetajate poolt kõrgelt hinnatud. Rubini uurimus kattub teatud määral mitme varasema uurimusega, mis tuvastasid, et lapsed, kes on pigem orienteeritud asjadele kui inimestele, veedavad suurema osa oma mänguajast mitmesuguste konstrueerimistegevustega. Johnseni ja Christie töö näitas, et eelkooliealiste laste sotsiaalses arengus pole oluline niivõrd lollimäng, kuivõrd ehitusmäng. Samuti juhivad Johnsen ja Christie õpetajate jalastevanemate tähelepanu sellele, et ei tohi lihtsustatult läheneda laste mängu sotsiaalsetele aspektidele. Samuti peaksid Johnsen-Christie järeldused panema mõtlema keskkonna mõju ja täiskasvanu osa üle laste sotsiaalsete oskuste kujunemisel. Sotsiaalne kompetentsus mängus
Lazarus väidab, et mäng täidabki edukalt seda kosutavat funktsiooni. Ta püüab mängu kui tegevust teistest tegevustest eristada. Mängu eesmärk on temas endas ning seetõttu pakub ta mängijale rõõmu ja lõbu. Lazarus esitab ka mängu tunnused fikseerides need järgmiselt: mäng on vaba, eesmärgita, rõõmu ja naudingut pakkuv tegevus, mis on seotud kujutlustega. Georg Thomas White Patrick (1857 – 1949) Leidis, et eelkooliealiste laste mäng on loomulikum ja instinktiivne tegevus. Ta laiendab mängu iseloomustust ja arvab, et mäng on seotud eelkõige suure motoorse aktiivsusega. Inimene võib vabaneda vaimses töös tekkinud väsimusest mängus või ka mõnes praktilises tegevuses- näiteks kalapüügi, küttimise vm kaudu. Leiab, et mäng ja töö erinevad teineteisest oluliselt – mängu eristab tööst see, et mäng on sisemiselt motiveeritud, protsessile orienteeritud ning lõbu ja rõõmuga seotud; töö
veel pikka aega psüühilisi probleeme. Need tulemused kinnitavad, et elus olev lapsevanem peav saama nõu ja abi, et ta suudaks laste vajaduste rahuldamise eest asjakohaselt hoolitseda. (Forlag, 1989, 34,35) 2.1.2 Lein ja eelkooliealised Laps on oma esimestel eluaastatel täielikult sõltuv vanemate hoolitsusest. Kui väike laps kaotab ema või isa, kaotab ta inimese, kes rahuldab tema põhivajadused. Sellele reageerimine on loomulik. Eelkooliealiste maagiline mõtlemisviis muudab lapsed altiks enesesüüdistustele ja süümepiinadele. (Forlag, 1989, 35) Surnud lapsevanema idealiseerimine võib kujuneda lastele problemaatiliseks muuhulgas selle tõttu, et nad varjavad viha lahkunu vastu. Kui lastel lubatakse rääkida ainult positiivsetest asjadest ning nad ei tohi väljendada viha, et isa või ema on nad maha jätnud, suunavad nad oma viha ümbruskonnale. Need reageeringud valmistavad raskusi, kui elus olev lapsevanem sõlmib uue suhte
kasvamisel peamine. Täiskasvanu peab tundma lapse mängu, ergutama lapse huvi ümbritseva vastu, arendama lapse aktiivsust, toetama lapse isetegevust. Seisukohad: laps on hea; laps peab kasvama looduse keskel. J. H. Pestalozzi sveitslane, kelle peamine idee oli, et rahva tulevane heaolu peitub õigesti kasvatatud lastes. Leidis, et kasvatus peab olema eesmärgipärane. Kasvatus ja areng kulgevad koos ning täiskasvanul on oluline roll juhtimises. Nõudis ühtsust eelkooliealiste ja kooliealiste laste kasvatamisel ja õpetamisel. Töötas välja eelkoolipedagoogika didaktilised alused, lapse perekonnas kasvatamise ja õpetamise metoodika. Abiks kasvatamisele perekonnas kirjutas raamatu ,,Emade raamat." Laste päevahoiu süsteemi kujunemine sai alguse ühiskondlikest muutustest linnastumine ja naiste tööhõive suurenemine. Päevahoiud olid mõeldud eelkõige töölisklassi lastele. Nende asutuste
selleks, et olla sümboliline. Sümbolilises mängus peab üks objekt esindama teist. Esemetega mängus domineerib tähendus objekti füüsiliste tunnuste üle. Sümboliline mäng loob lähima arengu tsooni, kus lapsed võivad kujutlustes uurida oma arussaamise kaugemaid piire. Näiteks, kepp oa varases sümbolilises kasutuses on indeks, mis esindab füüsiliselt objekti. Lõpuks võib aga peaaegu ükkõik mis asi esindada midagi muud. Piaget väitis, et eelkooliealiste mängus domineerib assiilitatsioon.. MÄNGUDE LIIGID JA NENDE ISEÄRASUSED Harjutamismäng: juba imikud mängivad – on kehalise liigutamisega seotud tegevused. Sensomotoorne mäng. Laps võib leida uusi lahendusi asjade omavaheliseks – juhuslikud kombinatsioonid (nt. Vajutavad juhuslikult nupule) Tahtlikud kombinatsioonid – ilnevad siis, kui uus käitumine on kaalutletult ühildatud ning mängus ilmnevad uued suunad – harjutamismäng soodustab kognitiivset arengut.
Emotsionaalne küpsus Kognitiivsed ja keeleoskused Kommunikatsioonioskused ja üldised teadmised 3. Kuidas teete tervisedendust lasteaias? I Koostöö arendamine ja tugevdamine erinevatel tasanditel laste ning lasteaia personali tervise nimel. II Lapse arengule ja tervisele soodsate tingimuste loomine. III Lapse arendamine ja tervisliku eluviisi kujundamine. Peamised tegutsemispõhimõtted ja/või tegevusvaldkonnad väike- ja eelkooliealiste laste tervisliku arengu toetamisel on: lapse arengu stimuleerimine läbi mängu, suhtlemise ja sotsiaalse toetuse; eale sobiva ja tervisliku, sh mitmekesise, tasakaalustatud, ohutu ning toitumissoovitustele vastava toidu tagamine; tervislike toitumis- jm harjumuste kujundamine; igakülgse kehalise tegevuse soodustamine; turvalise, tervisliku ja lapse arengut stimuleeriva keskkonna loomine (füüsiline ja psühhosotsiaalne keskkond);
Aleksander Pääro), kes tegeles sellega kuni 1930. aastani. Virumaa Lastekaitse ühingu lasteaiahoone ehitati 1929. aastal. See oli esimene hoone, mis püstitati Vabadusplatsi kõrvale.8 Samuti on see Rakvere esimene lasteaiahoone. Kreutzwaldi tänavas, praegu Koidula tn 14. Selle maja projekti tegi arhitekt August Tauk ja nurgakivi pandi pidulikult 5. mail 1929. Järgmisel suvel võeti maja esimene korrus kasutusele. Majja asusid ühingu emade ja laste nõuandepunkt, eelkooliealiste laste raamatukogu, loomulikult lasteaed, Punase Risti kohalik komitee ning karskusselts. Maja avati pidulikult ja õnnistati 9. novembril 1930. Maja teise korruse ruumid valmisid 1931. aastal. Virumaa Lastekaitse Ühingu lasteaias käis esialgu 70 lapse ümber, mõne aja pärast kasvas see arv sajani. 1937/1938.a talvel oli lapsi 140. Juhatajaks oli esimesel neljal aastal O. Seeger, seejärel Elsa Zimmermann. 1937.aasta sügisel asus lasteaia juhataja kohale Ella Tuberik.
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine
täiskasvanueas (noor täiskasvanu kuni 24 eluaastani). See arusaamine sisaldab Montessori argumenti uuest ja maisest hariduses, põhinedes lapse arengufaasidel ja vajades erinevat hariduskeskkonda igaühele. Nii uskus ta, et arendamine võiks vastata lapse arenguperioodidele - selmet jagada koolid lasteaiaks, algkooliks, põhikooliks ja ülikooliks tuleks haridus (õpetamine) jagada faasideks. Montessori katsetas esimest korda oma ideid ja materjale eelkooliealiste laste peal, kes reageerisid tema õpetusele positiivselt. Nii jõudis Maria Montessori arusaamisele, et senine õpetamine ei vajanud ainult reformi ta mõistis, et haridussüsteem vajas revolutsiooni. See pidi sisaldama inimese arengufaaside äratundmist ja eesmärkidest arusaamist, juhatusi ja võimeid, karakteri võimekust igaühele. Montessori tegi ettepaneku, et hariduse revolutsioon ehitataks inimeste reageeringutele, mis teeks võimalikuks
reeturlikkusest. Backa Teateri kunstiline nägemus on üsna lähedane sama linna Folkteaterni ("Rahvateater") lasteteatri püüdlustele. En trappa Ner ("Korrus Allpool") nime kandvas teatris on väikelastel olnud võimalik kohtuda selliste armastatud pildiraamatutegelastega nagu Lennart Hessingi "Krakel Spektakel", kuid selles teatris tehakse kõike isemoodi. Entrappa Ner usaldab lapsi ning usub nende loovusesse ja keskendumisvõimesse. Et tõsta eelkooliealiste ja koolilaste huvi ja arusaamist teatrist, viiakse regulaarselt läbi seminare teemadel teatri keel, esteetika ja töömeetodid. Teatri En trappa Ner kunstiliseks juhiks on helilooja, dramaturg, näitleja ja lavastaja Lars- Eric Brossner. Üle kümne aasta tagasi kirjutas ta koos näitleja Tomas von Brömsseniga rootsi ühe kõigi aegade armastatuima lastenäidendi "Väikese onu saaga" /Sagan om den lilla farbrorn, mille aluseks on Barbro Lindgreni samanimeline raamat
Piaget' operatsioonide-eelse staadiumi ideed tänapäeval · Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. · Lapsed püüavad avastada, mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab. Jäävusprobleemidest Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt Egotsenrilisusest Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga · Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. · Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid, samas ei pruugi nad olla teadlikud kõigist ruumis liikumisega kaasnevatest muutustest.
pakutakse hulgaliselt võimalusi koostegevuseks. Seetõttu uuriti ankeetküsitluses: ,,Kas Sa tahaksid, et teemapargi keskkond ja tegevused soodustaks külastajate omavahelist suhtlemist/tutvumist?". Valdav enamus, ehk 76,6% vastanutest vastas variantidega ,,jah" või ,,pigem jah". ,,Ei" või ,,pigem ei" vastas 13,4% vastanutest ja 6,7% ei osanud öelda. Seega võib avatud keskkonda teemapargis pidada üheks sihtgrupi sooviks. Korrelatsioonanalüüsis selgus tugev positiivne seos eelkooliealiste laste vanemad olid avatumad sellele, et teemapargi keskkond soodustaks külastajatevahelist suhtlemist. Sellest võib järeldada, et eelkooliealiste laste vanematel on suurem soov teemapargis inimestega suhelda. Kahe eelkooliealise lapse ema kommenteeris oma jaatavat vastust järgnevalt: ,,Suhtlemist on niigi väga väheks jäänud ja seda tegelikult oodatakse, aga eestlased on piisavalt kinnised, et mitte hakata võõraga oma kõrval niisama juttu vestma
OPERATSIOONIDE-EELSE STAADIUMI IDEED TÄNAPÄEVAL Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. Lapsed püüavad avastada (üritavad ära arvata), mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab. Jäävusprobleemidest. Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt. EGOTSENTRISM: Huges katse - peida nukk politseiniku eest ära. Cox (1991) lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad vaatepunktid,
et teeselda võitlust ja sõda. Selline mäng on mõnes lasteaias ja mängugrupis keelatud. Ka vanematel on selle kohta erinevad seisukohad. · VIDEO- JA ARVUTIMÄNGUD videomängude mängimine võib suurendada käe ja silma kordinatsiooni ja teatud kindla mängu oskust, kui millised on teised tagajärjed? Sõltuvus, sotsiaalne isoleeritus, agressiivsus · REEGLITEGA MÄNGUD eelkooliealiste laste mängul on sageli mõningane reeglikultuur, näiteks, kui keegi mängib rollimängus ,,arsti" ,,patsienti", siis eksisteerivad mõned teiste laste poolt rakendatud piirangud, millest ta peab juhinduma. · MÄNGU MÕJUTAVAD TEGURID me oleme näinud, kuidas vanemad mängu ergutavad, kui see hakkab nende väikestel lastel ilmnema. Mõned teadlased arvavad, et see varane julgestamine on väga oluline. Empiirilised uurimused
väljatöötamiseks kulub umbes 2 a). Kui pidevalt tuleb sealt poolt mingeid sekkumisi või siis tagasitõmbamist suhetesse, siis paaril ei jää aega ega võimalustki omavaheliste suhete loomiseks. 2. Laienemine – esimese lapse sünd ja sellele järgnevad aastad. Kõige pikem periood, algab esimese lapse sünniga ja lõppeb viimase lapse kodust lahkumisega. Allperioodid: Esimese lapse sünd ja eelkooliealiste laste periood - Kui 1. etapp on edukalt lahendatud, ollakse tõenäoliselt valmis astuma triaadilisse suhtesse (keerukamaid suhteliike). Lapse sünniga elustuvad sageli oma lapsepõlve läbielamised oidipaalsest faasist. Need konfliktid võivad panna ühe partneri nägema last teise partneri suhtes rivaalina. Kui oidipus lahendati hästi, võib see faas kulgeda probleemivabalt
Donaldson (1978), Light (1988), Siegal (1991) arvavad, et suurem osa laste raskustest järeldamisel ei ole tingitud loogilise mõtlemise puudumisest, vaid sellest, et nad ei saa täiskasvanute keelest aru ja/või puudub ülesandel laste jaoks tähendus. ! Lapsed püüavad avastada, mida täiskasvanu küsimusega tegelikult mõtleb ja millist vastust ta ootab Jäävusprobleemidest o Erinevad leiud viitavad, et eelkooliealiste laste mõtlemine on pigem kontekstispetsiifiline ja arusaam objektide omadustest tekib kogemuse käigus erinevalt Egotsenrilisusest o Hugesi katse peitva nuku ja 1 või 2 politseinikuga o Cox (1991) - lihtsamate ruumilist mõtlemist nõudvate ülesannetega saavad ka väiksemad lapsed hakkama. o Ka väiksemad lapsed saavad aru, et maailmas eksisteerivad erinevad
annaabi.ee 
