Mehed Eelkooliealised 99 6% 76 4% 175 5% Kooliealised 162 9% 155 9% 317 9% Tööealised 1220 68% 956 53% 2176 60% Pensioniealised 319 18% 621 34% 940 26% KOKKU 1800 1808 3608 Valla rahvastikustatistika näitab et kõige rohkem elab vallas tööealisi mehi, kõige vähem aga eelkooliealisi, valla iive on ka jätkuvalt negatiivne, mis näitab et tegemist on vananeva vallaga. Looduskaitse Karksi vallas asuvad Karksi, Ainja, Rutu, Teringi ja Muti maastikukaitsealad ning Kurimetsa, Rubina ja Tündre looduskaitsealad. Üksikobjektidest on looduskaitse all Maimu koobas, Rutu allikas, Karksi ja Polli park ning elupuud, Tuhalaane rändrahn, tamm ja põlispuude grupp, Mägiste kuusk, Oti metsõunapuu(Eesti vanim ja jämedaim Õunapuu ümbermõõt on 488 cm
Kooliealised 2 167 16% 2108 15% 4 185 15 Tööealised 8 470 64% 7566 54% 16 036 58 Pensioniealise 2172 16% 3845 27% 6 017 22 d Kokku 13434 100% 14004 100% 27 438 100% Valla rahvastikustatistika näitab, et vallas elab kõige rohkem tööealisi elanikke ning kõige vähem eelkooliealisi elanikke ning valla iive on ikka negatiivne ja see näitab, et tegemist on vananeva vallaga. 6 3. Looduskaitse Põlva vallas asuvad järgmised looduskaitsealad ja objektid: Ahja jõe ürgorg; Ihamaru, Tilleoru ning Valgesoo maastikukaitsealad; Peri park; Himmaste allikad; Karu Kakutu pettäi; Kraaviotsa pettäi; Oru pettäi; Uibojärve tamm; Viira lehis; Tilleoru tammed; Kiidjärve rändrahn; Metste rändrahn ja Taevaskoda
Erinevad autorid kirjeldavad maailma ei vaatenurkadest. Hea raamat pakub elu kokkuvõtet. Hea raamat korrastab omal moel maailma, toob sellest välja uusi mustreid, paneb selle uuesti elama. (Hellerma 2012) Et inimene end lugejana tajuks, peab lugemine olema talle loomuomane, sihipärane ja kujunema harjumuseks. Eestis tegeldakse laste ja noorte lugemisharjumuste kujundamisega üsa palju ja sealjuures keskendutakse siiski just ilukirjandusele. Näiteks eelkooliealisi ja algklassilapsi suunab raamatute juurde üle-eestiline "Lugemispesa" projekt, põhikooliõpilaste lugemisharjumusi kujundab projekt "Lugeda on mõnus". Eesti Lastekirjanduse Keskus korraldab iga kahe aasta tagant Nukitsa konkursi, kus lapsed valivad ise kahe viimase aasta parima raamatu ning selle põhjal selgitatakse välja lastekirjanik ja lasteraamatukunstnik. Seega võib näha et Eestis suunatakse lapsi juba väga noorest east raamatute juurde. (Puksand 2012) 2
Lastekodulapse psüühilist arengut piirab ka lastekodu, kui elutegevuse sfäär. Laps ei saa teada ega näha midagi peale selle, mida näevad tema eakaaslased. Nende kognitiivne ressurss vormub sarnaseks. Kui kasvataja seletabki, et kuidas tuul puhub ja purjeid paisutab, siis kuulevad seda terve rühma lapsed korraga. Kõik selgitused täiskasvanumaailmast tulevad ühe ja sama sõnavara, mõttekujundite ja maailmanägemuse kaudu. See ühesugusteks vormumine tabab kõige enam eelkooliealisi lastekodulapsi, sest nemad tavaliselt kuskil lasteaias ei käi. Teiselt poolt ahendab lastekodulapse teadmisi lastekodu ja mänguväljaku inventar. Laps ei saa näha ega teada midagi näiteks ribikardinast, flopikettast, köögikombainist, õmblusmasinast, tööriistakomplektist, noa teritamisest jne. 1.2 Esimene eluaasta Erinevused lastekodu ja kodus kasvava lapse vahel ilmnevad juba esimesel eluaastal loiduse,
mõlemad vanemad käivad tööl ning iseäranis raske üksikvanematele. · Kui vanavanemad kaasa löövad, armastavad lapselapsed neid sageli piiritult (Kropp 2001:265). 6 1.3. Kodu mängunurgana Bruce on öelnud, et mänguga täidetud lapsepõlv on aluseks laiale ja kogu elu kestvale õppimisoskuste kujunemisele (viidatud Ugaste 2005:170). Lastepsühholoogid väidavad, et eelkooliealisi lapsi on vanematel kõige parem õpetada mängu kaudu ja neile ette lugedes, kuid teiselt poolt on märkimisväärt, et ka argipäeva sündmustes saavad lapsed väga olulisi õpikogemusi (Nugin 2005:120). Laps loob endale arusaadava mängumaailma matkimaks seda, mida ta ümbritsevas igapäevases elus enda jaoks on avastanud. Laps mängib läbi kõik tema jaoks uued teadmised, liigutused, tundmused mõtestades neid ja sidudes juba olemasoleva teadmiste pagasiga
Põhimõte, et õdede-vendade kokkujäämine on reegel ning nende eraldamine on äärmuslik abinõu olukorras, kus kokkujäämine ohustab oluliselt nende või teiste huve, on õige ja vajalik. Võimaliku probleemina selle sätte rakendamisel, mis ei tähenda, et seadusest tuleks põhimõte välja jätta, tõid eksperdid välja, et lapsed ei pruugi endale kodu leida, kui neid on mitu (kogemus kinnitab, et enam kui kaht last üldiselt ei soovita lapsendada ning lapsendada soovitakse eelkõige eelkooliealisi lapsi). Seda riski aitab maandada seaduses sisalduv põhimõte, et laste eraldamine on lubatud, kui nende kokku jäämine ohustab oluliselt nende endi või teiste huve või ei võimalda tagada nende arengut ja heaolu. See on kooskõlas osade ekspertide väljendatud arvamusega, et peab säilima võimalus laste eraldi paigutamiseks, sh hooldusperre, kuid tagada tuleb nende suhtlemine. Põhimõte, et toetada tuleb lapse kontakti säilimist kodukohaga, on õige. Samas tuleb arvestada, et kui
annaabi.ee 
