Tartu Ülikool Sotsiaalteaduste valdkond Haridusteaduste instituut Eripedagoogika ja logopeedia õppekava Lapse arengu verstapostide kirjeldamine Tartu 2020 Laste kõne areng, nagu ka kõik muu laste puhul, on individuaalne. Mõni laps haarab juba aastasena justkui linnulennult sõnu, teisel kulub poolteist või isegi pea kaks aastat, et üldse veidigi rohkem sõnu ütlema hakata. Kuidas lapse kõnearengut toetada: a) anna lapsele head kõnelist eeskuju. Räägi mõõduka tempoga, kasuta lapsele eakohast sõnavara. Kuula, mida laps ütleb. b) kaasa last vestlusesse, et ta saaks rääkida pikemalt oma kogemustest, tegemistest, mängust ja tunnetest (mida sa täna tegid, mis ja miks sulle meeldis, ei meeldinud? mida uut täna teada said?). c) julgusta last suhtlema nii eakaaslaste kui ka teiste täiskasvanutega. d) loe või jutusta lapsele (nt unejuttu) ning arutle koos lapsega tegelaste ja tegevuste üle. Sama lugu ...
Pärnumaa Kutsehariduskeskus Pedagoogika. Eelkooliealise lapse päevakava. Pille Jürisaar HT´09 Juhendaja K.Luts Pärnu 2010 Lapse päevakava 7.30-8.30 Laste vastuvõtt, vabategevus rühmas 8.30-9.00 Hommikusöök 9.00-9.45 Vabategevus, mängud 9.45-10.30 Muusikatund, liikumistund 10.30-11.00 Ettevalmistus õueminekuks 11.00-12.00 Vabategevus, liikumismängud ja vaatlused õues 12.00-12.30 Õuest tulek, ettevalmistus lõunasöögiks 12.30-13.00 Lõunasöök 13.00-15.00 Päevane uni 15.00-15.30 Ärkamine, vabategevus 15.30-16.00 Õhtuoode 16.00-16.30 Käeline tegevus, lõikamine kääridega , liimimine jm. 16.30-18.00 Vabategevus toas või õues See on ühe päeva kava. Päeviti osad tegevused vahetuksid.
Tallinna Ülikool Epp Piir-Riikoja Täienduskoolitus Eelkoolipedagoogika kevad 2019 LAPSE ARENGU HINDAMINE Õpimapp Juhandaja: Kerstin Kööp Tallinn 2019 Sisukord 1. Tiitelleht 2. Sisukord 3. Sissejuhatus 4. Lapse arengu hindamise võimalused ja põhimõtted 5. Arenguvestluseks ettevalmistavad materjalid 6. Arenguvestluse läbiviimise plaan 7. Eneseanalüüs: Mina lapse arengu hindajana 8. Kokkuvõte Sissejuhatus Kodus on iga laps ümbritsetud oma lähedaste armastuse ja tähelepanuga, vanemate tähelepanu on suunatud lapse saavutustele. Olgu need esimesed sammud, lause või mistahes muu uus oskus - iga edusammu üle tuntakse vaid suurt rõõmu. Lapse uutest oskustest antakse rõõmuga teada sugulastele-sõpradele ning neid demonstreeritakse sotsiaalmeedias. Kogu lapse kodune areng toimub positiivses õhkkonnas, kus lapse edule elatakse kaasa, edu märgatakse ja last...
Õpetaja suhete reguleerijana Inimestevaheliste suhetega puutume kokku iga päev. Iga kokkupuude toob endaga kaasa uusi mõtteid, tundeid ja valikuid. Kui olema lapsed, siis me alles alustame õppimist, kuidas inimestega suhelda ja suhestuda. Väikestel lastel puudub arusaam koostööst, see tekib umbes viie-kuueaastaselt. Nende jaoks ei eksisteeri ,,meie asju", vaid ainult minu ja sinu asjad, mida võib vahepeal vahetada. Kui laps on kolme-neljaaastane arvab ta, et mängukaaslane kuulub talle. Kui temale pretendeerib veel keegi, siis mõistab ta seda kui rünnakut omandile ja püüab ennast kaitsta. Umbes pooleteist- kuni kolmeaastastel lastel võib olla komme teisi lapsi hammustada või näpistada, et oma piire paika panna või endast märku anda. Võib juhtuda, et laps teeb teisele oma tagasisidega haiget, sest ta näeb maailma läbi iseenda ja ainult läbi oma vajaduste. Varajases lapsepõlves on empaatiavõime alles algsta...
hinnanguid. Veendusin, et tähelepanelik kuulamine eeldab täielikku keskendumist vestluspartnerile. Vestluspartner sai ennast tühjaks rääkida ja mulle tundus, et ta oli seejärel rahulolev. Tähelepanelik kuulamine on minu arvates teraapilise mõjuga. Inimene, kes ennast tühjaks räägib, tunneb ennast olulise ja vajalikuna. Ülesanne 2: Ümbersõnastamise tehnikad Situatiivne ümbersõnastamine. Mina raamatupoes. Mina : ,,Ma soovin osta raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Ma kuulsin naabrinaiselt, et ta oli siit poest saanud väga häid ja lastepäraseid raamatuid super soodsa hinnaga. Ma sooviksin selliseid ilusate värviliste piltidega ja lühikeste sõnadega raamatuid." Raamatupoe müüja ümbersõnastus: ,,Ma sain teist aru, et te soovite raamatuid eelkooliealise lapse lugema õpetamiseks. Et need raamatud võiksid olla ilusate värviliste piltidega, lühikeste sõnadega ja soodsa hinnaga." Mina: ,,Jah! Just selliseid!"
On tegevus, mis ei ole seotud primaarsete tarvete rahuldamisega, talle on iseloomulik rõõm ja rahulolu. Mäng on eelkoolieas lapse põhitegevus, mille käigus laps omandab, kinnistab uut teavet, uusi oskusi, peegeldab tundeid ja soove, õpib suhtlema, omandab kogemusi ja käitumisreegleid. On üleliigse energia ärakasutamine. Eelharjutus järgenvaks eluks. Laps läbib mängu käigus lühendatud kujul inimkonna kultuuri arengu. Oluline pole protsess vaid tulemus. TÄHTSUS Mäng on eelkooliealise lapse põhitegevus. Mängu käigus omandab laps uusi teadmisi. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe ja kasvatustegevuste eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus. Laps õpib lahendama probleeme. Laps hakkab väljendama oma mõtteid sõnades. Laps atsub teise positsioonile. Laps elab läbi tundeid. Laps suhtleb eakaaslastega, ka täiskasvanutega. Tekib üksteisemõistmine. 6 – 7 aastane oskab mängida, tunneb rõõmu. Rakendab mängus loovalt oma kogemusi ja teadmisimänguoskus
. Eelkoolipedagoogika mõisted ja ajalugu Eelpedagoogika kuulub kasvatusteaduste valdkonda. Jan Amos Komensky (1592-1670) -Esimene eelkoolikasvatuse süsteem on loodud Jan Amos Komensky poolt -Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. -Esimesena pedagoogika ajaloos koostas õpperaamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Komensky nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani sellega aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. John Locke (1632-1724) -Inglise filosoof, psühholoog ja pedagoog John Locke rõhutas varase lapse-ea olulist inimese isiksuse kujunemisel. Locke on esimene psühholoog, kes eraldas lapse-ea psühholoogia üldisest psühholoogiast. -Ta formuleeris uue vaate lapse loomusele, rõhutades just kasvatusprotsessi olulist rolli lapse isiksuse kujunemisel.
................................... 7 4. Õpetaja roll .......................................................................................................................... 8 Kokkuvõte .................................................................................................................................. 9 Allikad ...................................................................................................................................... 10 SISSEJUHATUS Mäng on eelkooliealise lapse põhiline tegevus. Mängu teema, ülesehitus ning areng on paljugi mõjutatavad ümbritsevast keskkonnast. Seetõttu on oluline, et ümbritsev keskkond soodustaks mängu kulgu nii, et mängija saab uusi teadmisi ning arendab oma oskusi. Laias perspektiivis ei saa laps ise oma mängukeskkonda kujundada, vaid see võimalus on täiskasvanutel. Täiskasvanud, nagu ka lasteaiaõpetajad, saavad vajaduse korral teha muudatusi mänguruumis
.................................................................................. 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse ehk düsleksia. Sellise teema valisime sellepärast, et düsleksia on levinud arenguhäire ning lugema õppimine põhjustab paljudele lastele suuri raskusi ja ebameeldivust. Referaadis püüame leida vastuseid, kuidas düsleksiat ennetada, kiiresti avastada ning lugemisraskustega lastele lugemisprotsessi meeldivamaks muuta. Samuti uurime ka üldiselt eelkooliealise lapse kõnearengu iseärasusi ja lugema- ja kirjutamaõppimise etappe ja eeldusi. Lugemaõpetamine tundub meile kõige raskemini õpetatav osa alushariduses, seega loodame, et referaadist on meie edaspidises töös palju kasu. 2 Düsleksia definitsioon 1990. aastate lõpus moodustas Briti Psühholoogiline Ühiskond töörühma, et uurida düsleksia põhjust. Nad väitsid et, ,, Düsleksia on ilmne kui täpne ja ladus sõna lugemine
Lapsel tekib arengu käigus kõigepealt liigutuslik mõtlemine. Ükski mõtlemistüüp ei kao täielikult, inimene lihtsalt kasutab neid erineval puhul. Väikelapse mõtlemine on liigendamatu. Ta ei erista üht mõistet teisest ja enamasti ei suuda aju analüüsida või järeldusi teha. Mõtlemine on konkreetne. Väikelaps mõtleb tegevuses, näiteks 3-4 aastane laps tegutseb enamasti katse-eksituse meetodil. Samuti mõtleb ta häälega. Eelkooliealise lapse mõtlemine on piltlik, kujundlik aga siiski- konkreetne. Kolmandast kuuenda eluaastani tabab vanemaid suur küsimusterahe. Lapsed erinevad küsimuste hulgast lähtuvalt üksteisest oma uudishimu määra poolest. See, kui laps ei küsi, ei tähenda et tal küsimusi poleks. Tal võib olla kogemus, et ta ei saa küsimusele vastust. Kooliminev laps näeb juba seost põhjuse ja tagajärje vahel. Samas ta ei oska minna mõttega nii, et leida tee tagajärjest põhjuse juurde
kes nad on ja kuidas nad erinevates olukordades käituvad. Läbi mängu võivad lapsed õppida eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Mängu stimuleerimiseks ei ole vaja, et 9 vahendid peaksid olema kallid. Sama efektiivne on ka lihtsate, odavate ja hõlpsasti teostatavate ideede kasutamine. Lasteaia ja kodu koostöö Pere ja lasteaed on kaks kõige olulisemat eelkooliealise lapse mõjutajat. Lapsevanemate kaasamine lasteaiaellu ja otsuste langetamisesse on tervist edendava ning lapsesõbraliku lasteaia oluliseks osaks. Lasteaia ülesandeks on vajadusel perede abistamine laste emotsionaalse ja sotsiaalse arengu toetamisel. Laste arengu toetamise eelduseks on kodu ja lasteaia vaheline hea kontakt. Teades lapse tausta, suudavad õpetajad last paremini mõista ja kohandada tegevusi lapse vajadustele ning arvestada perekonna väärtuste ja traditsioonidega
Psühholoogia Instituuti RSFSR , kus ta varem oli töötanud. Instituudis ta juhtis mitu laborit, 1962 kaitses ta doktoritöö väitekirja ja aastal 1968 valiti ta NSVL APN auliikmeks. Palju aastaid õpetas ta psühholoogiat Moskva Riiklik Ülikoolis, asutatud 1966 aastal.Huvi mängupsühholoogia vastu tekkis Elkoninil 30-ndate aastate alguses, kui ta jälgis oma tütarde mängu. Vaatlused tõestasid et suur tähtsus eelkooliealise lapse mängus on rollil, mille laps enda peale võtab. Elkonin mängust Üks olulisemaid punkte lapse kui isiksuse arengus on see, et laps saavutab mängides teatud sotsiaalse kompetentsuse. Mängus astuvad lapsed omal algatusel mängukaaslastega mitmesugustesse suhetesse. Mängus kujunevad lastevahelised suhted ühelt poolt laste huvi põhjal mängu teema ja sisu vastu, teiselt poolt kujunevad suhted mängus laste igapäevasuhete alusel
nii, et laps vastab ise oma küsimustele. 3. Eelkoolipedagoogika kujunemislugu rahvusvaheliselt. Kogu inimajaloo vältel on tegeletud kasvatusküsimustega. Juba antiikajal pöörasid kasvatusele tähelepanu Platon, Aristoteles, Quintilianus. Esimene eelkoolikasvastuse süsteem on loodud J. A. Komensky poolt. Ta väljendas uudset suhtumist lapsesse, tunnustades lapse õigust rõõmule ja aktiivsele tegutsemisele. Koostas esimesena raamatu laste kasvatamisest 0-6 aastani. Ta nimetas eelkooliealise lapse kasvatamise ja õpetamise põhiprintsiibid ja metoodika ning pani aluse eelkoolipedagoogika kui teaduse loomisele. J. Locke rõhutas varase lapseea olulisust inimese isiksuse kujunemisel. Eraldas esimesena lapseea psühholoogia üldisest psühholoogiast. Rõhutas kasvatusprotsessi olulisust lapse isiksuse kujunemisel. Eriline tähelepanu laste kehalisel kasvatusel ja mõistuse arendamisel.
eneseteostamiseks ei piisa oma energia kulutamisest või on selle kasutamist takistatud, tuleb kasvukeskkonnale tõsist tähelepanu pöörata. Vastasel korral muutub valetamine harjumuseks ja täiskasvanuna on seda väga raske välja juurida. *Iseloomu areng on kindlas seoses edu kogemusega. Raskuse ületamiseks koondab kogu oma jõu just see laps, kes on kogenud edust saadud heaolutunnet, on võimeline kontsentreeruma. Eelkooliealise lapse saladus on kontsentratsioonivõime areng. Täiskasvanul tuleb võimaldada lapsel töösse süveneda, mitte last kiita ja keelata. *Montessori õppevahendid jagunevad kolme suurde rühma: 1. Igapäevaseks eluks ette valmistavad harjutusvahendid. 2. Aistingute arendamiseks välja töötatud õppevahendid 3. Kultuurikeskkonda tutvustavad õppevahendid. 1. Avamise ja sulgemise harjutamine( uksed, sahtlid, erinevad purgid, karbid, aknad, kraanid,
kiirused on erinevad. Iga laps on kordumatu, täiesti omanäoline. (Rästas, 2000.) Oluline on meeles pidada, et vaimupuudega lapsesse suhtutagu alati mitte vanuse, vaid arenguastmele vastavalt. Puudega laste õpetamisel on oluline arvestada lapse vanust ja arengutaset. Kooliealine vaimupuudega laps on tavaliselt oma arengulise vanuse poolest 3 eelkooliealise lapse eas. Seda silmas pidades tuleb valida sobiva raskusastmega tegevused ja meetodid lapse õpetamiseks. (Rästas, 2000, 4.) Vaimupuudega lapsed vajavad kõike seda, mida teisedki lapsed: armastust ja lähedust, julgustust ja olemisrõõmu, mängu ja sama palju lapse arenguks sobivaid lelusid kui teisedki, ning kedagi, kes usub lapsesse, kes juhendab ja õpetab teda. 4 1. VAIMNE ALAARENG
töötlemiseks, et tegelikkust tajuda, järele proovida, uurida, selle üle mütiskleda ja järele mõelda. Tänapäeval on eelkooli õuekeskkond võib-olla see ainus õuesolemise koht, kus lapsed argipäevadel mängida saavad. Just seepärast tuleb sellele tähelepanu pöörata. Need eelkooli õuekeskkonnad võivad täita paljusid rolle nad kõnetavad last, mängivad lapsega mitmel erineval viisil. Uurimused on näidanud, et üheksa põhiomadust moodustavad eelkooliealise lapse mängudemaastiku: 1)Rahulik- rahu ja vaikus, ei mingeid häirivaid tegevusi, lärmi ega segavaid inimesi. Turvaline. 2)Metsiku looduse veetlus. Samlaga kaetud kivimürakad, vanad rajad, müstika. 3)Liigirohke- palju marja-, taime-, seeneliike, linde, lilli. 4)Ruumikas-pakub tunnet, nagu oleksid sattunud ,,teise maailma". 5)Ühisala- avatud plats vi piiratud õueala kokkusaamiseks, pallimänguks jne. 6)Oma saareke- väike piiratud turvaline koht, kus saab mängida, lõõgastuda
seisukohast. Kuigi esines seoseid soo ja mõne tunnuse vahel, suhtutakse nendesse ettevaatlikkusega, kuna meeste esindatus valimis on liiga väike sugude vaheliste erinevaste selgitamiseks. Kõik intervjueeritavad arvasid, et Tartu lähedale oleks vaja kogu perele sobivat vabaajaveetmise kohta. Samas selgus, et teemapark märksõnana oli vastajatele raskesti hoomatav. Selgituseks küsiti üle näiteks nii: ,,Kas see on siis nagu mänguväljak?" või ,,Ühesõnaga, see on siis seikluspark?" Eelkooliealise tüdruku intervjueerimise juures oli ka tema ema, kes vajadusel selgitas lapsele intervjueerija küsimusi. Ema küsis lapselt nii: ,,Mis võiks olla Sinu arvates ühel hästi suurel mängumaal?" Teemapargi idee sai alguse Lennart Meri raamatust ,,Hõbevalge", mille ainesel see ka luua planeeriti, seega küsiti intervjueeritavatelt täiskasvanutelt nende kogemusi ja huvi seoses raamatuga. Üks intervjueeritav mainis, et on raamatu läbi lugenud ja austab
mõelda), sellest tuleneb ka animism, kuna lapsel endal on tunded ja hing, siis omistab neid ka kõigile teistele (enamasti siiski vaid liikuvatele) objektidele (ka elututele) ◦ võimetu eristama näilisust ja tegelikkust, nt unenäod kui pildid öös ◦ kriitika: liiga keerulised katsed, lapsed lihtsalt soovivad anda enda arust täiskasvanu poolt oodatavaid vastuseid; seega eelkooliealise lapse kognitiivsed võimed on suuremad kui Piaget oletas ja mõõtmisvead tulid kõne ja sotsiaalse arengu probleemidest, nt Donaldsoni raamatus: politseiniku ja päti katse andis palju paremaid tulemusi kui Piaget' mäe katse ja juhul, kui mündirea ajas segi ulakas karu said lapsed ikka aru, et münte on sama palju; näivust ja tegelikkust hakatakse eristama neljandast eluaastast keskkond omab suurt mõju laste teadmiste ja oskuste kujunemisel
et neli pidi ka kirja panema) Arengu alatüübid: * füüsiline areng - kirjeldab erinevate kehastruktuuride küpsemist (kasv, pikkus, hambad, jne) * motoorne areng - motoorsete oskuste progresseeruv omandamine (roomamine, kõndimine, kirjutamine) * kognitiivne areng - intellektuaalsete funktsioonide kasv (kõne, mõtlemine, jne) * sotsiaalne areng - muutused viisides kuidas suheldakse teistega (näiteks terve päev teistega suhtlemine nelja-aastasena) 7) Mille poolest erinevad 3-aastase ja eelkooliealise mäng? 3-aastane mängib järjest enam teistega, aga eellistab ikka pigem üksi mängida.Kes mängib on tema ise. Matkib. Koolieelik valib mängimiseks juba rolle ja tahab hakata mõistma rolle sügavuti -> suurendab tahte tugevnemist. Tahteliste mängude puhul on mängud väga loomingulised. 3-aastasel ei ole veel välja kujunenud teadmist enda ja teiste mõtete erinevusest. 8) Mis on arengupsühholoogia metodoloogiline põhiprobleem?
kuulmine nt). Mõnikord aga esineb eriline taju ja mäluliik- eideetiline mälu. Selliseid mälukujundeid iseloomustab detailiseeritus piltlikkus, põhjalikkus, mis võib tekitada kahtlusi ütluste objektiivsuse suhtes. b) isiku psüühilise arengu tase. Sellest sõltub, millisel määral on arenenud tähelepanu, taju ja mõtlemiseprotsessid. Igale vanuseperioodile on iseloomulikud mingid tajumise eripärad. Näiteks eelkooliealise lapse tajule on omane vähene detailiseeritus, tajutu vähene lahtimõtestamise võime, juhuslike detailide meeldejätmine. Tajuprotsess on märgatavalt häiritud ka psüühilises arengus mahajäänud isikutel, kes võtavad informatsiooni vastu vähem ja ebatäpsemalt ega suuda mõista situatsiooni sisemisi seaduspärasusi. c) isiku psüühiline seisund ja situatsiooni eripärad. Iga kuritegu avaldab sellega kokkupuutunule suuremat või väiksemat
immuunsed. Neil puudub igasugune austus üldkehtivate normide ja reeglite vastu. M. Winterhoff kirjutab oma raamatus, mida tema aastatepikkuse vaatluse tulemused kinnitavad: enamiku probleemsete laste ja noorte psüühiline küpsemine on peatunud kõige rohkem kolmeaastase tasemel. Teiste sõnadega, nende noorte psüühika on väikelaste tasemel, nende füüsilise ja psüühilise vanuse vahel haigutab suur lõhe. Laste mängud Eelkooliealise lapse arengut kõige enam mõjutav tegevus on mäng. Laps, kes mängib koos teiste lastega, õpib sel viisil tundma sotsiaalset tegelikkust. Mäng peegeldab üldjoontes ühiskonda, kus laps üles kasvab mäng on keskkonna ja eriti täiskasvanute maailma matkimine. Uurijad on leidnud, et aasta-aastalt kasvab nende laste arv, kes ei oska, ei suuda või ei taha mängida. Minu tähelepanekute järgi naudivad lapsed rollimängudes üha rohkem vägivalda, kurjust, võimu, viha
annaabi.ee 
