siis projekteeriti klassikaline puhastusseadmete rida: kõigepealt kanal, mis järvest vett tõi, seejärel pumbamaja, neli vertikaalset settebasseini, kaheksa liivafiltrit ja lõpuks kaks puhta vee reservuaari. Jaama kõrgem asukoht linna suhtes tähendas seda, et vesi jõudis linna isevoolselt. Jaamas olid ruumid laborile, personalile, töökodadele ja veepuhastuskemikaalidele. Veepuhastusjaama tootmisvõimsus oli 24 000 m3/ööpäevas. Veepuhastusprotsess koosnes vee eelkloorimisest, vees oleva hõljumi sademesse viimisest ehk koaguleerimisest, selle setitamisest, vee filtreerimisest ja järelkloorimisest. Kemikaalidest kasutati alumiiniumsulfaati koagulandina, kloori vees olevate haigustekitajate hävitamiseks ning kriiti ja lupja vee happelise keskkonna reguleerimiseks. Vee tarbimine Linnaelanik kasutas puhastatud järvevett mõnuga. Vee tarbimine ühe elaniku kohta tõusis umbes 200 liitrini ööpäevas ja veepuhastusjaam jõudis kiiresti peaaegu
PHT (permanganaatne hapnikutarve) - sisaldab kõiki keemiliselt oksüdeeruvaid ühendeid, s.t. nii kergesti lagunevaid ühendeid (sama, mis BHT) kui ka püsivaid ühendeid, mille lagunemine võtab pika aja, näiteks ligniin, kloor-orgaanilised ühendid ja teised komplektsed orgaanilised ühendid. Orgaaniliste ainete eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga omakorda tekitada kloororgaanilisi ühendeid (selle vältimiseks kasut ntx osoneerimist ja eelkloorimisest loobumist). Mikroobse sisalduse vähendamise meetodid: filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Heitvesi – inimkasutuses olnud ja siis loodusesse tagasi juhitud vesi. Reovesi – osa heitveest, mille keemiline koostis või füüsikalised omadused on esialgsetega võrreldes muutunud. Jaguneb olmereoveeks, tootmisveeks, sademeveeks. Reoained on näiteks orgaanilised ained, toitained, heljum, vee bakteriaalne reostus. Veepuhastusmeetodid on
ja on ruumiliselt laialt levinud. Pinnavee töötlemine-setitamine-filtrerimine-desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada klooroorgaanilis ühendeid, mis võib aga tervisele ohtlikud olla. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l) Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetoteid: toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine. Loobumine eelkloorimisest, desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile, osoneerimise kasutamine. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkushaiguseid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemik on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvvee kasutamine majapidamises. Meetoiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. Veepuhastus meetodid:
Veepuhastusprotsess: 1. Toorvesi läbi mikrofiltrite, mis eemaldab mikroorganismid, 2. Vesi suunatakse basseinidesse, kus hävitatakse kahjulikud bakterid, 3. Veele lisatakse kemikaali ja selgitatakse, 4. Vesi läbib aktiivsöe ja kiirfiltrid, mis eemaldab lubamatud ühendid, 5. Vesi desinfitseeritakse kloori abil Pinnavee töötlemine: · Setitamine, filtrimine, desinfitseerimine · Kloorimine / loobumine eelkloorimisest, osoneerimise kasutamine, ülemike kloorilt klooramiinile Eutrofeerumine taimede toiteelementide (P, N) ja orgaanilise aine lisandumise ja akumuleerumise tagajärg Põhjused: · Muldade erosioon · Reovee juhtimine veekogudesse · Liigne väetamine · Maaparandus valgalal Tunnused: · Elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus · Liigilise mitmekesisuse vähenemine, sest domineerima hakkavad kõrge produktiivsusega liigid · Vee läbipaistvuse vähenemine
keskkonda erinevatel viisidel. Pinnavee töötlemine: setitamine filtreerimine desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. Eemaldamine toimub kloorimise abil, tekitab kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud Oluline on jälgida toorvee PHT sisaldust. Et kloorimisühendeid tekiks vähem, veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: Toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine Loobumine eelkloorimisest Desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile Osoneerimise kasutamine Eesti keskkonnastrateegia peamine eesmärk - kaitsta pinnaveekogusid ja rannikumerd. Eesti on võtnud eesmärgiks saada peamised linna- ja tööstusheitvee puhastusnäitajad vastavusse Läänemere regiooni merekeskkonna konventsiooni Helsingi Komisjoni (HELCOM) soovitustega. Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad, probleemid: Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid
laialt levinud. · pinnavee töötlemine setitamine filtreerimine desinfitseerimine eemaldab vaid 70-80% orgaanilisest ainest. · Nende eemaldamine toimub kloorimise abil, mis võib aga tekitada kloororgaanilisi ühendeid, mis on tervisele ohtlikud. Seetõttu on oluline jälgida toorvee PHT sisaldust (alla 20 mgO/l). Et kloorimisühendeid tekiks vähem, võib veepuhastuseks kasutada järgmisi meetodeid: · toorvee orgaanilise ainesisalduse vähendamine · loobumine eelkloorimisest · desinfitseerimisel üleminek kloorilt klooramiinile · osoneerimise kasutamine Mikrobioloogilised kvaliteedinäitajad · Mikroobne sisaldus võib põhjustada nakkuspuhanguid, mistõttu tuleb toorvees eemaldada rohkesti leiduvaid mikroorganisme. Probleemiks on äärelinnade madalad salvkaevud, hajaasustusega talude kaevud ning puhastamata jõe- ja järvevee kasutamine majapidamises. · Meetodiks filtreerimine, keemiline setitamine, kloorimine. VEEPUHASTUSMEETODID Reovee teke ja omadused
annaabi.ee 
