väljasaatmist Varssavi Lepingu Organisatsioonist ja katset kõigutada kommunistide võimumonopoli phes või teises riigis. III maailm- riigid, kes olid erapooletud, riigid kes ei olnud seotud NATO ega kapitalismi ega NSVL-I ja kommunismiga. Tunnused: mahajäämus majanduses, korruptsioon, kodusõjad. Troopiline Aafrika- ebaloomulikud riigipiirid, vaesus, enamikes riikides diktatuur, riigipöörded, poliitiline ebastabiilsus, korruptsioon, omapojapoliitika, tribalism tribalism- võimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamine jne. Ladina-Ameerika- olemus ja probleemid, struktuuriline ühekülgsus- majanduslikud raskused, ühekülgne majandus- kuuba-suhkur, kolumbia- kohvi, tsiili- vask, venetsueela- nafta Hiina- kodusõda 1946-1949 kommunistlik partei ja Rahvuslik rahvapartei vahel , kommunistid võitsid , Mao Zedong "suur hüpe",- 1958 eesmärk jõuda kommunismini võimalikult kiiresti.hakati kiirendama suurtööstuse rajamist ja ühismajandite moodustamist.
,,Lastelehes" Jaan Vahtra on Võru kirjanduse jaoks tähtis nii tolleaegse rahva elu kujundajana kui ka setokeelse naljaraamatu autorina. Esimene raamat "Seto nali" (1905) on võrokiilne raamat, kost või lukõq rahvanalandid. "Tõrre talu tagatoas" (1914) on Vahtra ainukene näidend. Vahepeal tegeles rohkem ajakirjanduse ja kunstiga, kuid 1930-ndate keskpaigast keskendus peamiselt kirjandusele. 20-30-ndatel aastatel kujunes välja ühe või teise soo huvide eelisarvestamine. Ka Jaan Vahtra teoste ainet ja käsitluslaadi peetakse sobivaks enam poistele kui tüdrukutele. 20-30-ndate aastate lastekirjanduse temaatikas on eraldatavad kolm põhilist ala loodus, ajalugu, laste elu. Ka Vahtra noorsoojutud on valdavalt seotud koduse maastiku, järve, jõe või metsaga. Kirjanik püüab noortele edasi anda looduse ürgset ilu, kuid jutustab selle kõrval ka mälestusi, legende ja pajatusi. Muinasjuttudes naeruvääristab Vahtra eelkõige inimlikku ahnust ja saamahimu
Praha kevad- Dubčeki uue kursi aeg. Brežnevi doktriin- NSVL on õigus ja kohus kaitsuta sotsialismi kõikjal ja NSVL kavatseb ka tulevikus seda teha. Kolmas maailm- arengumaad, kehva majandusliku tasemega rigid. Aafrika aasta- 1960.a mil iseseisvus 17 asumaad Aafrikas. Aafrika Ühtsuse Org- eesmärk on Aafrika riikide koostöö arendamine ja riigipiiride muutumautuse printsiibi järgimine. Tribalism- hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määremisel, riiklike tellimuste jagamisel jms, mida eurooplased peavad üheks korruptsioonivormiks. USA abiprogramm- USA loodud alternatiiv Che partisanivõitlusele, üritas Ladina- Ameerika maades edendada meitmekesisemat majandust. Nõudeks demokraatlik riigikord. Sõjaväeliste riigipöörete laine- algas 1960. aastate teisel poolel, nende pöörete tagajärjel võttis võimu kas mingi kõrgemate sõjaväelaste nõukogu või diktaator.
piisavalt, pindalalt andis enamik neist Euroopa suurriikidelegi silmad ette, vaja oli vaid saavutatud vabadus jõukuse kasvatamisele suunata. Paraku kukkus välja midagi muud. Enne Teist maailmasõda oli Aafrikas ainult kolm iseseisvat riiki: Etioopia, Libeeria ja Egiptus. Koloniaalvalduste piire ei muudetud tekkisid ebaloomulikud riigipiirid Demokraatia asemel kinnistub enamikes riikides tribalism hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel jne Visalt püsis vaesus, relvakonfliktid, korruptsioon ja onupojapoliitika läänelik demokraatlikute väärtustega ühiskonnakorraldus lihtsalt ei sobinud neile Troopilise Aafrika riikide probleemid · Enamikus koloniaalvõimu alt vabanenud Aafrika riikides valitsesid diktatuurid. · Poliitiline ebastabiilsus, riigipöörded ning võimude mõtlematu tegevus viisid mitmed
arenemisvõimelised nad olid. Siia kuulusid Põhja-Ameerika, Euroopa, Jaapan, Austraalia, Lõuna-Korea. lk 68 2-4 2. Äsja iseseisvunud Aafrika riikide probleemid. Millised olid tingitud koloniaalikkest. - ebaloomulikud piirid (kolonisaatorite poolt seatud piirid ei kattunud aafriklastele tähtsate hõimupiiridega) - vaesus - relvakonfliktid - korruptsioon ja onupojapoliitika - kolonisaatorite poolt toime pandud - deomkraatia asemel oli tribalism - hõimusuhete eelisarvestamine ametikohtade määramisel, riiklike tellimuste jagamisel jne. Rahvas ise oli natuke liiga naiivne ja äksi täis äsja saavutatud iseseisvuse üle ja vb ei pannud tähele, mis ümberringi toimus. Rahvas oleks pidanud ette nägema neid asju natuke ja riigis toimuvale tähelepanu pöörama. Siis oleks saanud ka toimuvaid sündmusi ära hoida või vähemasti leevendada 3. Demokraatia püsimine Ladina-Am. riikides olenes sõjaväelaste võimust, mis tõi endaga kaasa demokraatlike
annaabi.ee 
