osaleda üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ning aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Aktsia omamist tõendav väärtpaber on aktsiatäht (Õigusleksikon, 2000). Aktsiatest võivad tuleneda erinevad õigused seaduses sätestatud juhtudel. Ühesuguste õigustega aktsiad moodustavad aktsiate ühe liigi. (ÄS § 235 lg 1). Aktsiad on nimelised ning need peavad olema registreeritud Eesti väärtpaberite keskregistris. Aktsiad jaotatakse liht- ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaks nimetatakse aktsiat, mis annab eesõiguse dividendide saamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Antud aktsialt maktsav dividend on teada investorile, kuid see ei anna eelisõigust ettevõtte tegevuse üle otsustamisel. Lihtaktsiateks omakorda nimetatakse teiste lihtaktsiatega võrdse nimiväärtusega ja samasuguseid õigusi andev aktsia, mille eest on tehtud rahaline või mitterahaline sissemakse ning mis annab õiguse osaleda üldkoosolekul, saada dividende ja
3. Aktsiaseltsi tegevusalad on: pagaritoodete valmistamine ja müümine, klientide teenindamine. 4. Aktsiaseltsi majandusaasta algus on 1.detsember ja lõpp 31. november. 2 Aktsiakapital ja aktsiad Aktsiaseltsi aktsiakapital on kakskümmend seitse tuhat (27 000) eurot. Seltsi aktsiakapital on jaotatud 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 210-ks nimeliseks lihtaktsiaks ja 100 (ühesaja) eurose nimiväärtusega 60-ks eelisaktsiaks. 130 nimelist lihtaktsiat kuulub Mirjam Vesi´le, 80 nimelist lihtaktsiat kuulub Mari Murakas ja 60 eelisaktsiat kuulub Karin Erimäe. Iga Aktsia annab Aktsionärile Seltsi Üldkoosolekul 1 (ühe) hääle. Aktsiakapitali moodustamine: 1. Aktsionärid avavad aktsiaseltsi nimele pangas arve ning teevad hiljemalt 01.jaanuariks 2013.a. sissemaksed 25 000 euro ulatuses alljärgnevalt: Mirjam Vesi tasub Aktsiaseltsi arvele 9000.- eurot,
Liikide eristamisel on oluline õiguslik tähendus. Nt põhikirja muutmine, kapitali suurendamine ja vähendamine, vt ÄS § 300 lg 1; 341 lg 2; 356 lg 2). Liigiga seotud õiguste muutmine nõuab kvalifitseeritud ja ka vastava liigiga seotud omanike häälteenamust (ÄS § 235 lg 2; 237 lg 4). Eelisaktsiat on nimetatud ka kuld aktsiaks 4.3.3. Eelisaktsia (§237) Aktsia, mis annab eesõiguse dividendi saamisel ja seltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel, on eelisaktsia. Eelisaktsiaks mitteolev aktsia on põhiaktsia. Eelisaktsiad on hääleõiguseta või siis kaasneb nendega hääleõigus vaid teatud küsimustes, kõik muud õigused on nende aktsiatega seotud samaväärselt teiste aktsiatega. Eelisaktsiast tulenevad dividendid määratakse põhikirjas protsendina nimiväärtusest. Dividendide saamise õigust ei saa eelisaktsionärilt ära võtta. Kui kahe aasta jooksul pole eelisaktsia pealt dividend makstud, omandab eelisaktsionär hääleõiguse