Kokku on ettevõttel bilansi järgi omakapitali 3.5 miljonit kuid sarnaste ettevõtete aktsiate P/B („price-to-book”) suhtarv on börsil keskmiselt 1.50. Ettevõtte beeta on 1.5 ning viimase majandusaasta kasum oli 800 000. Ettevõte maksab dividendideks regulaarselt 80% oma kasumist. Kasumi (ja dividendide) pikaajaliseks kasvumääraks oodatakse 4% aastas. Ettevõte AS ABC on emiteerinud ka eelisaktsiaid, kokku 10 000 tükki nimiväärtusega 100 eurot ning dividendimääraga 10%. Eelisaktsiate hetketootlus 5% aastas. Ettevõte on emiteerinud lisaks 6-aastase tähtajaga kupongvõlakirju. Võlakirju on emiteeritud kokku 5 000 tükki, nimiväärtusega 1 000 eurot. Võlakirjade kupongintressimäär on 4% ning kuponge makstakse kord aastas (järgmine makse ongi täpselt aasta pärast). Võlakirjad pakuvad investoritele tootlust 3% aastas.
sektori tegevust. USA krediidi külmutamine 2008 aastal viis globaalse finantssüsteemi totaalse lagunemise äärele. Euroopa keskpanga ning teiste keskpankade reaktsioon oli kiire ja dramaatiline. 2008 aasta viimase veerandi jooksul ostsid keskpangad 2,5 trillionit USA Dollari väärtuses valitsuse võlgasid ning probleemseid privaatvarasid erinevatelt pankadelt. Euroopa riikide valitsused ning USA kogusid oma pangasüsteemi kaudu kapitali 1,5 trillioni USA Dollari ulatuses ostes uusi eelisaktsiaid riigi suurematelt pankadelt. Aastal 2010 tutvustasid Euroopa regulaatorid pankadele uut Basel III eeskirja. Basel III tugevdab pankade kapitalinõudeid ja uusi regulatiivseid nõudeid pankade likviidsus ja finantsvõimekuse suhtes. Euroopa Liidu riigipeade tippkohtumistel on arutatud ja heaks kiidetud väga erinevaid meetmeid, mille eesmärgiks on tasakaalustada liikmesriikide majandusi. Neis on määratletud euroala riikide
0,076413 7,64% bo= 508,3976 514,9724 95 ihind = aastane intressisumma *(1-tulumaksumäär) /võlakirjade turuväärtus 5/(1+0,07)^10+1000/(1+0,07)^10=1175,54 1175,542 Ettevõttel oleks võimalik müüa eelisaktsiaid hinnaga 60 krooni, kusjuures emiteerimiskulud on 3 krooni aktsia kohta. Aktsiad genereerivad dividendidena lõpmatu 7- krooniste aastamaksete seeria, Milline on eelisaktsiakapitali hind selles ettevõttes? eelisaktsiahind = dividend aktsia kohta aastas / aktsia turuhind - emiteerimiskulud aktsia turuhind 60 emiteerimiskulud 3
Aktsiad liigitatakse nimelisteks aktsiateks ja esitaja aktsiateks. Nimelisele aktsiale kantakse omaniku nimi (või tema nimi kantakse aktsiaraamatusse). Esitaja aktsiaga kaasnevad õigused on selle omaniku käes see on vähem turvaline. Eestis on lubatud ainult nimelised aktsiad. Ettevõtte rahandus 1 RP089 2. Aktsiad liigitakse ka lihtaktsiateks ja eelisaktsiateks. Eelisaktsiaid võib olla ainult kuni 1 /3 ettevõtte kogu aktsiakapitalist muidu ettevõtte oleks juhtimatu (selliste aktsiate osakaal osakapitalis on piiratud). Aktsia on tähtajatu väärtpaber ning seda peetakse ka kõige riskantsemaks (sest AS-il puudub kohustus omad aktsiad tagasi osta). LIHTAKTSIA annab omanikule hääleõiguse ja seeläbi võimaluse osaleda firma juhtimises. Lihtaktsia omanikul on õigus saada dividende kui majandusaasta lõpeb kasumiga. Kui
· Avalikkuse hulka kuuluvad investorid omavad vähemalt kahtkümmend viit protsenti (25%) noteeritavate aktsiatega esindatud aktsiakapitalist. 4.Iseloomusta eelisaktsionäri õigusi ja kohustusi. Eelisaktsionäridele makstakse fikseeritud dividendimäära. Eelisakstionäril puudub üldjuhul hääleõigus aktsionäride üldkoosolekul ehk teisisõnu ei saa eelisaktsionär firma tegevust sellisel määral mõjutada kui lihtaktsionär. Eesti turul avalikult kaubeldavaid eelisaktsiaid praktiliselt pole ja seetõttu on Eesti investori huviorbiidis peamiselt lihtaktsiad. 5.Mida tead tuletisväärtpaberitest? Sisaldavad endas õigusi või kohustusi mingi vara ostuks või müügiks. Optsioon võimaldab alusvara tulevikus rakendushinnaga osta Derivatiiv - tuletisväärtpaber, mis tõestab seda, et väärtpaberi omanikul on õigus ja/või kohustus tulevikus kelleltki osta või kellelegi müüa teisi väärtpabereid kindlal hulgal ja kindla hinnaga
1. Finantseerimine 2. Rahaline hindamine 3. Investeerimine 4. Äritegevus 5. Virtuaalsed rahavood 5. Aktsiaseltsi aktsiakapital 1. Võib olla 405 555.- krooni 2. Koosneb 200.- kroonistest aktsiatest. Üks aktsionär otsustab realiseerida ühest aktsiast 100.- kroonise osa. On see õiguspärane? 3. Võib sisaldada aktsiate eest tasutud nimiväärtust ja ülekurssi 4. Võib moodustuda ainult ühte liiki aktsiate sissemaksetest 5. Võib sisaldada eelisaktsiaid nimiväärtusega 1/3 ulatuses aktsiakapitalist 6. Aktsiakapitali võib vähendada 1. Aktsiate nimiväärtuse vähendamisega 2. Aktsiate turuväärtuse vähendamisega 3. Fondiemissiooniga 4. Aktsiate tühistamisega 5. Oma aktsiate tagasiostmisega 7. Tekkepõhine arvestus tähendab 1. Sõltuvust raha laekumisest 2. Kulu arvestust hetkel kui see tekkis 3. Tulu arvestamist raha sissetulekust kassasse 4. Kohustuse teket kui kauba hankimisel saadakse arve 5
olemasolu on kohustuslikud, Asutamiskulud- alates 140 EUR teeb see AS usaldusväärsemaks (riigilõiv) suurtele rahastajatele Kuna elektrooniline asutamine AS võib emiteerida erinevat liiki pole võimalik, siis aktsiaid (nimelisi- ja registreerimisele võib kuluda 2-3 eelisaktsiaid) päeva Kohustuslik nõukogu ja audiitori nõue Suured ülalpidamiskulud Idee kiireks elluviimiseks on juhtimine ja paberimajandus
$ capital Jaotamata kasum / Retained Koondkonto / earnings Income summary D (-) K (+) D (-) K (+) -5 000 0 50 000 50 000 -50 000 ANTUD OnPoint Consulting, Inc. Eelisaktsiad: Eelisaktsiaid (tk.) 10 000 Eelisaktsia aastane dividend $4,50 Lihtaktsiad: Lihtaktsiaid (tk.) 50 000 Deklareeritud aastane dividend: 2001 $20 000 2002 $100 000 2003 $200 000 VASTUSED ÕPIKU KÜSIMUSTELE 1
siis tuleb aktsionäril dividendist loobuda. Eelisaktsia dividend määratakse kindla Click to edit Master text styles protsendil aktsia nimiväärtusest või ka Second level kindla rahasummana. Third level Näiteks võib ettevõte välja anda Fourth level 7protsendilisi eelisaktsiaid Fifth level nimiväärtusega 100 krooni. Sellisel juhul saab eelisaktsia omanik igal aastal 7 eurodividendi. Eelisaktsia omanikule garanteeritakse teatud kindel dividend kogu ettevõtte eksisteerimisaja jooksul. Lihtaktsia omanikul on hääleõigus ettevõtte juhtkonna
wc omakapitali osatähtsus varadest Kc omakapitali hind Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= Wdkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22) Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23) Omakapitali hind
suurenenud ning mis on kergelt kaubeldav (likviidne) reeglina mõnel suurel rahvusvahelisel börsil. Näiteks General Electric (GE), Exxon Mobil (XOM), Coca-Cola (KO). Üldjuhul loetakse selliseid aktsiad väiksema riskiga aktsiateks. Väljend Blue-Chip pärineb kasiinost, kus kõige suurema väärtusega zhetoonid olid tavaliselt sinist värvi. Lihtaktsia raamatupidamishind (Book value) = (omakapital - eelisaktsiad)/lihtaktsiate arv. Kui eelisaktsiaid ei ole, siis lihtsalt omakapital/lihtaktsiate arv. Liitintress - intressi kogub ka eelmistele perioodidele arvestatud intress (perioodi lõpus ei maksta intressi välja, vaid investeeritakse põhiosale lisaks ja kannab edaspidi sama intressi mis senine põhiosa) Likviidsus - Likviidsus näitab kui palju saab osta või müüa vara ilma turuhinda mõjutamata. Kõrge likviidsusega varasid iseloomustab suur tehingute maht ja kõrge kauplemisaktiivsus. Likviidsetesse
Kohustused kokku Omakapital Vähemusosalus (seda kirjet kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) See osa konsolideerimisgruppi kuuluvate tütarettevõtete netovarast, mis ei kuulu emaettevõttele Vastavalt juhendis RTJ 11 kirjeldatud arvestusmeetodile RTJ 11 Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või osakapital [1] Emiteeritud aktsia- või osakapitali nimiväärtus (siin ei kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks) Aktsiate või osade nimiväärtus Registreerimata aktsia- või osakapital Bilansipäevaks emiteeritud ja registreerimiseks esitatud, kuid äriregistris veel registreerimata aktsiad või osad. Juhul, kui bilansipäevaks on ka avaldus uute aktsiate registreerimiseks äriregistrile esitamata, kajastatakse selliste aktsiate eest saadud tasu bilansis kohustusena.
WACC= 1/3* 12,72*(1-0,34)+2/3*16%= 2,798+ 10,667=13,47% Vastus: kuna ettevõtte kapitali hind on madalam projekti sisemisest tulususest, so WACC < IRR, siis võib projekti vastu võtta. Teine võimalus: kd laenu hind T ettevõtte tulumaksu määr kc aktsiakapitali hind ke eelisaktsia hind wd, wc, we - kaalud WACC = wd kd *(1-T) + wc kc + weke 33. Kapitali hind ja finantseerimisvõimendus Finantsvõimendus (DFL) tekib, kui ettevõte kasutab finantsallikana ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele tavaliselt suurema riski. Seda nimetatakse finantsriskiks. Mida suurem on finantsvõimendus seda suurem on risk, et firma ei suuda laenusid tagasi maksta ja satub pankrotiohtu. Kui investeeringute tasuvus on kõrgem kui intressimäär on finantsvõimendus efektiivne ja kui võõrvahendite kasutamise kulud ületavad tema abil teenitud tulusid on finantsvõimendus ebasoodne. DFL= tulude muutus% ühe aktsia kohta DFL> 1
wc – omakapitali osatähtsus varadest Kc – omakapitali hind Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= Wdkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd – laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc –eelisaktsia hind protsentides Kp – eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp – kapitali allikate osakaalud protsentides t – tulumaksumäär Wdkd(1-t) – tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp – tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali kulukuse määra leidmine (võlakirjad) Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I – aastane intressisumma t – tulumaksumäär
pidada, et kasumiga ei saa midagi osta, vaid ikka rahaga. Tihti nimetatakse kulumit spontaanseks allikaks, sest see tekib põhivara kasutamise tõttu automaatselt. Hübriidfinantseerimine tähendab raha hankimist instrumentide abil, millel on nii oma- kui ka laenukapitalile iseloomulikke jooni (joonis 1.2). Seda kasutatakse juhtkonna tasustamise ühe osana ja selle tähtsus ettevõtte finantseerimisel on vähene. Hübriidinstrumentideks võib nimetada eelisaktsiaid ja vahetusvõlakirju. Vahetusvõlakirju (convertibles) võib nende omanik varem kokkulepitud tingimuste kohaselt vahetada võlakirju emiteerinud ettevõtte lihtaktsiate vastu. Ettevõtet on võimalik finantseerida ka riiklike toetustega. Toetusi saab enamasti niisugust tüüpi kulutuste ja investeeringute katmiseks nagu nt uurimis- ja arendustegevus, töötajate väljaõpe ja osalemine messidel jms. Euroopa Liidus on levinud ka suured põllumajandustoetused
Veksli andja e trassant e kauba müüja, Veksli võtja e remitent, Veksli edasi andmine e indosserimine. Nominaalne intressimäär ehk lepingujärgne intressimää on laenulepingus kokku lepitud intressimäär. Teoreetiliselt eeldatakse nominaalse intressimäära korral, ilma intressimaksete sagedust märkimata, et intressi arvutamise sagedus on üks kord aastas. Finantsvõimendus tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid. Finantsvõimendus põhjustab ettevõttele üldreeglina kõrgema riski. Liising, kapitalirent vara soetamine tasumistähtajaga üle ühe aasta. Kapitali hinda määravad tegurid: 1. Üldised majanduslikud tingimused. Määravad kapitali nõudluse ja pakkumise ning ka oodatava inflatsioonitaseme. Riskivaba tulunorm - tulunorm riskivabade investeeringute jaoks (USA valitsuse obligatsioonid). 2. Turutingimused. Riski tõustes nõuab investeerija kõrgemat tulunormi e
nimiväärtus on 10 eequ või selle kordne. Tavaliselt tulevad ringlusse 2 aktsiate liiki - nimelised ja esitaja aktsiad. Nimelisest aktsiatest tulenevad õigused kuuluvad isikule, kes on kantud aktsiaraamatusse. Üldreeglina on nimeliste aktsiate müük vaba, põhikirjas võib olla kehtestatud ka teisiti. 1 Eelisaktsiate omanikule garanteeritakse dividente. Eelisaktsiaid võib-olla kuni 1/3 aktsiatest. Asutamine a) asutamine aktsiate märkimisega b) asutamine aksiate märkimiseta Asutamine märkimisega langeb enamvähem kokku oü asutamisega. Juhatusele ja nõukogule lisaks valitakse audiitor, kes kontrollib as majandustegevust vähemalt üks kord aastas. Asutamisleping aktsiate märkimine asutamiskoosolek Asutajad peavad märkima vähemalt ¼ aktsiatest. Koosolek otsustab aktsiaseltsi asutamise ja
wc omakapitali osatähtsus varadest Kc omakapitali hind Arvutatakse välja individuaalhindade põhjal WACC= W dkd(1-t)+ WcKc+WpKp Kus WACC on kapitali kaalutud keskmine hind protsentides Kd laenu tulumaksueelne hind protsentides Kc eelisaktsia hind protsentides Kp eelisaktsiate hind protsentides Wd, Wc, Wp kapitali allikate osakaalud protsentides t tulumaksumäär Wdkd(1-t) tähistab laene WcKc - tähistab lihtaktsiaid WpKp tähistab eelisaktsiaid 22. Võõrkapitali hind Võõrkapitali hind on tulumäär, mis tuleb saada investeeringult, et võimaldada laenuandjale nõutav tasu. Kuna intressid makstakse välja enne tulumaksu arvutamist, siis tuuakse välja kaks hinda: tulumaksueelne ja tulumaksujärgne hind. Kõige lihtsam võõrkapitali hinna arvutamise moodus: Kd=I(1-t)/D kus I aastane intressisumma t tulumaksumäär D võlakirjade turuväärtus või laenusumma 23. Omakapitali hind
kohustusest ettevõte ei vabane, see jäädakse vaid võlgu. Selle eest, et eelisaktsia sarnaneb tänu garanteeritud fikseeritud tulule pigem võlakirjaga ning erineb lihtaktsiast, on eelisaktsial tavaliselt lihtaktsiast oluliselt väiksem hääleõigus." (Alver, L., Alver, J, 2009:80) Kui ettevõte läheb likvideerimisele näiteks pankrotimenetluse kaudu, on eelisaktsia omanikel eelisõigus ettevõtte varadele enne lihtaktsia omanike, kuid enne eelisaktsiaid on õigus varadele võlakirjaomanikel ja laenuandjatel. Kui aga ettevõte jätkab töötava pankroti meetodil, olles palunud pankrotikaitset, saavad ettevõtte omanikeks võlausaldajad, ning liht- ja eelisaktsionärid lahustatakse sisuliselt omanike ringist välja. Eelisaktsiatega võivad kaasneda optsioonid ehk õigused vahetada eelisaktsiad kindlal ajal ja kindla hinnaga ringi lihtaktsiateks. Need õigused võivad olla väga pikaajalised - isegi kümneaastased
tuleb registreerida, mis maksab, 3) AS puhul kehtib täiendavaid seaduslikke piiranguid (nõukogu peab olema audiitor, registreerimine väärtpaberikeskuses), 4) raskem on hoida ärisaladust (suurem hulk inimesi teab saladust), 5) juhtimise paindlikus võib väheneda tulenevalt mastaaplikkusest, 6) aktsionärid nõuavad pidevat majanduse tegevuse tõusu, 7) raskem kontroll majandustegevuse üle 5) Aktsiad Tavaarusaama järgi on tavalised aktsiad liht- ja eelisaktsia. Lihtaktsiad on igas AS-s. Eelisaktsiaid on alla poole AS-s. Lihtaktsiad lihtaktsiate olemasolu põhjendab üldse AS olemasolu. Kui AS-l on ainult ühe seeria lihtaktsiad, siis ta üldjuhul samastub OÜ-ga. Lihtaktsiaid võib AS-l olla lõputu hulk seeriaid. Enamikel on 1 seeria omad. Üle 1 seeria omavaid on alla 50%. Erinevaid seeriaid tähistatakse erinevate seeriatega (A, B, C, D ... Z, sai täis, siis AA, AB ... kui veel, siis BA, BB jne.). Aktsia väikseim nominaalväärtus on 10 kr. OÜ vähima osa väärtus on 100 kr
näiteks efektiivsema aktivate kasutamisega, mis võiks seisneda kiiremas käibes, ka võiks kasutada suuremat finantsvõimendust ja suurendada kasumimarginaali. Lihtaktsiate omakapitali tulutase = ( kasum - eelisaktsia dividendid ) / ( omakapital - eelisaktsiakapital ) Tavaliselt on lihtaktsiate omakapitali tulutase finantsvõimenduse tõttu suurem kui koguvara tulutase. Pikaajalisi laene võiks pidada tõhusamaks finantsvõimenduse liigiks kui eelisaktsiaid kuna pangalaenu intresse ei maksustata. Lihtaktsiate tulunorm = puhaskasum / lihtaktsiad Mida suurem antud kordaja on seda kasulikum see aktsionäridele on. Kulude rentaablus = ärikasum / kulud Mida suurem on näitaja väärtus seda suuremat tulu on tehtud kulud andnud. Kõigi kasutatud varade tulutase ehk ROAE = puhaskasum / ( koguvara + akumuleeritud kulum + renditud vara ) ROAE arvutamine võimaldab ühtsetel alustel võrrelda firmasid, mis rakendavad ostetud
1 2 3 4 12% juhul IRR PI= 500/1+0,12=446,42 tõstame % IRR PII=600/1+0,12=535,71 alandame % IRR P III=900/1+0,12=803,57 alandame% 4. Firma Int.Corp. Oli 01.04.20xx seisuga omakapitali koosseisus kajastanud järgmisi aktsiaid: a)eelisaktsiaid, nimiväärtus 10 EUR/tk, 6000 tk, emiteerimishind 50 EUR/tk b)lihtaktsiaid, nimiväärtus 10 EUR/tk, 2000 tk, emiteerimishind 20 EUR/tk Milline oli firma Int.Corp. Omakapitali struktuur seisuga 01.04.20xx? Ülekurss on aktsiate või osade emiteerimisel üle nimiväärtuse saadud tasu. 5. Rootsis on inflatsioon 3%, USA-s 6%. Intressimäärad on Rootsis 6%, USA-s8%. Kumba riiki liigub investorite raha, arvestades Fisheri efekti pariteetsustingimust ja miks?
(liikmelisusega) on peaaegu "puhas" personaalühing ja sihtasutus jagunemine prop. või võrdne vahel (kui ei lepita kapitaliosalusega aktsiate arvuga, kui (liikmelisuseta) samavõrd "puhas" kapitaliühing. (kui ei lepita teisiti) kokku teisti) ei ole eelisaktsiaid Audiitori kohustus vabatahtlik vabatahtlik teatud juhtudel ... kohustuslik Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 1 Ettevõtluse alused - A. Kuura (2013) 2 Õigusliku vormi valiku soovitused ettevõtjale
3. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile Eestis krediidiasutuse asutamisel peab sissemakstud aktsiakapital olema vähemalt 5 miljonit eurot Krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega Aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üldjuhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta Peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist Krediidiasutus võib välja lasta ka nimelisi vahetusvõlakirju, kusjuures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem, kui 1/10 aktsiakapitalist Isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (üle 10% aktsiakapitalist või häälte arvust) või suurendada seda üle 20, 33 või 50% aktsiakapitalist või häälte arvust või
See on kasulik, kuna reeglina saadi aktsiakapitali eurodesse ümberarvutamisel komakohtadega arv. Aktsiakapitali täisarvuliseks muutumine koos aktsiate nimiväärtuse seaduse nõuetega kooskõlla viimisega kujutas endast aga reegline aktsiakapitali suurendamist või vähendamist. Seega lihtsustas nimiväärtuseta aktsia kasuks otsustamine aktsiaseltsi eurokõlbulikuks muutmist olulisel määral. (20) 1.2 Eelisaktsia Lihtaktsiate kõrval on osa ettevõtteid välja lasknud eelisaktsiaid. Eelisaktsiad on lihtaktsiatest väiksema riskiga, sest eelisaktsiate omanikele makstakse dividend välja enne dividendi maksmist lihtaktsiate omanikele. Ka ettevõtte pankroti korral on eelisaktsionäride nõuded lihtaktsionäride omadest eespool. Samas ei anna eelisaktsiad hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul (ehk võimalust ettevõtte juhtimises kaasa rääkida). Ka on eelisaktsiate dividendi suurus tavaliselt
Aktsiakapitalina võib näidata ainult reaalselt rahas sissemakstud summasid. Rahalised sissemaksed tasutakse asutamisel oleva krediidiasutuse nimele Eesti pangas avatud kontole või Eesti krediidiasutuses avatud kontole. •krediidiasutuse asutamine ei või toimuda aktsiate avaliku märkimisega; •aktsiad võivad olla ainult nimelised ja vabalt võõrandatavad, üld-juhul ilma aktsionäri ostueesõiguseta; •peale aktsiate võib krediidiasutus välja lasta eelisaktsiaid, kus-juures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •krediidiasutus võib välja lasta ka nimelisi vahetusvõlakirju, kus-juures nende nimiväärtuste summa ei või olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (s.o. ≥ 10% aktsia-kapitalist või häälte arvust) või suurendada seda üle 20, 33 või 50% aktsiakapitalist või häälte arvust või kui
33. Krediidiasutuste tüübid 34. Nõuded Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiakapitalile peale selle kehtivad Eestis aktsiaseltsina asutatud krediidiasutuse aktsiatele ja aktsiakapitalile jargmised nouded: • krediidiasutuse asutamine ei voi toimuda aktsiate avaliku markimisega; • aktsiad voivad olla ainult nimelised ja vabalt voorandatavad, uldjuhul •• peale aktsiate voib krediidiasutus valja lasta eelisaktsiaid, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •• krediidiasutus voib valja lasta ka nimelisi vahetusvolakirju, kusjuures nende nimivaartuste summa ei voi olla suurem kui 1/10 aktsiakapitalist; •• isik, kes kavatseb omandada olulist osalust (s.o. ≥ 10% aktsiakapitalist voi haalte arvust) voi suurendada seda ule 20, 33 voi 50% aktsiakapitalist voi haalte arvust voi kui krediidiasutus muutub tehingu tulemusel tema tutarettevotteks, on
Aktsiakapitali laiendamine tuleb korraldada põhjendatult, et tagada ettevõtte varasem juhtimine ja välja töötatud plaanide rakendumine. Kui emissiooni kaasatakse täiendavalt uusi aktsionäre võib toimuda ettevõtte juhtimises või tegevuse strateegias muutusi. (Näiteks uued aktsionärid valivad uue juhatuse jne). Seetõttu on võimaluseks korraldada eelisaktsiate emissioon, kuid takistuseks on, et 1/3 aktsiakapitalist võib olla eelisaktsiaid. Eelisaktsiate emiteerimisel suudetakse optimeerida ettevõtte kapitalistruktuuri, sest hääletamise koosseis ei muutu. Samal ajal suurenevad ettevõttele mõningad riskid ja peamiseks on kohustus väljamaksta eelisaktsionäride dividendid. 9 Aktsionäride struktuuri tagamiseks võib kasutada aktsiate emissiooni ilma rahaliste sissemakseteta ja see on fondiemissioon. (Fondiemissiooni võib korraldada ülekursi või reservi arvelt ka kasumi
ainult konsolideeritud netovarast, mis ei kuulu arvestusmeetodile aruannetes) emaettevõttele Emaettevõtte omanikele kuuluv omakapital (seda alapealkirja kasutatakse ainult konsolideeritud aruannetes) Aktsiakapital või Emiteeritud aktsia- või Aktsiate või osade osakapital1 osakapitali nimiväärtus (siin ei nimiväärtus kajastata eelisaktsiaid, mis vastavalt juhendile RTJ 3 klassifitseeruvad kohustusteks) Registreerimata aktsia- või Bilansipäevaks emiteeritud ja Aktsiate või osade osakapital registreerimiseks esitatud, kuid emiteerimishind (pärast äriregistris veel registreerimata registreerimist kajastatakse aktsiad või osad
Suurtel aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. Suure osa oma rahast saab aktsiaselts aktsionäridelt. Ettevõtte kasum kuulub tema omanikele, s.t. aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks lihtaktsiatele võib aktsiaselts anda välja ka võlakirju ja eelisaktsiaid, mille pealt makstakse fikseeritud makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride sissetulekust. Dividende saab maksta maksustatud kasumilt. Lisaks sellele maksustatakse ka aktsionäride dividende tulumaksuga. Muud ettevõtluse vormid. Lisaks ainuomanikule, täisühingule ja aktsiaseltsile on veel mitmeid ettevõtluse vorme
15. Nominaalne intressimäär on sama, mis • reaalne intressimäär • tegelik aastane intressimäär • lepingujärgne intressimäär • efektiivne aastane intressimäär 16. Mis on finantsvõimendus? • Toetuste andmine, et ettevõtte saaks paremini hakkama • Tekib, kui ettevõte finantseerib sektoreid võrdsustamise nimel • Tekib kui ettevõte kasutab finantseerimisallikatena ulatuslikult laenu või eelisaktsiaid • Mõõdab müügitulu muutuse mõju intresside ja maksueelsele kasumile 17. Liising, kapitalirent on vara soetamine tasumistähtajaga: • Kuus kuud • Üle ühe aasta • Alla ühe aasta • Aasta • Tähtajatu 18. Milline alltoodud variantidest on võõrkapital? • Ettevõtte asutamisel omanike poolt rahalised ja mitterahalised sissemaksed • Ettevõtte tegevuse käigus omanikepoolt tehtud täiendavad sissemaksed
72% Bi- Süstemaatilise riski suurust (tavaliselt 1). Kui on üle ühe, siis on ettevõte rohkem avatud süstemaatilistele riskidele. Kui pakrotistumise risk on väike, siis leitakse järgmise valemi kaudu: Kapitali kaalutud keskmise kulukuse määr WACC- Juhul kui ettevõte kasutab erinevaid finantseerimisallikaid (pank, 24 eelisaktsiad, lihtaktsiad) Juhul kui ei ole ettevõtte tulumaksu ning eelisaktsiaid, võiks leida WACCi niimoodi: Tegemist EI PEA olema õiglase väärtusega. Variant on kasutada bilansilist osakaalu. RIskitaseme alla viimine ettevõtte jaoks: (Kahjuks viivad ka kasumlikkuse alla) - Alandada kasumiläve punkti, asendades püsikulud muutuvkuludega - Vähendada tootmise tsüklilisust - Tegutseda vähemriskantsetes tootmisharudes. 25 5) VÕIMENDUSANALÜÜS
Planeeritav EBIT sellest äriprojektist on 300 000 EUROt. Ettevõttesse on omanikud sisse pannud omakapitali suuruses 300 000 EUROt, mis koosneb 10 EURO-stest aktsiatest ja lisaks on võetud laen intressiga 10% summas 800 000 EUROt. Ettevõte planeerib uut äriprojekti rahastada kas täielikult uute aktsiate emissiooniga või 50% ulatuses võlakirjade väljaandmisega, intressiga samuti 10% ja 50% ulatuses aktsiate emissiooniga. Ettevõttel eelisaktsiaid ei ole. Ettevõttel tulumaksukohustust ei ole. Laenu makstakse tagasi alles pärast projekti lõppu. Ettevõtte omanike nõutav tulunorm on 12%. Leida: 3. Teha EBIT-EPS analüüs ja leida tasakaalu EBIT ja tasakaalu EPS, selgita saadud tulemusi 4. Leida kasutatava kapitali hind wacc pärast investeerimisotsuse elluviimist mõlemal juhul, vaid omakapitaliga ja võõrkapitaliga finantseerides 5
mõttes? 12. Nimetage 3 ühinemise eest tasumise viisi ning selgitage kõiki vähemalt 1 lausega. 1. Raha – pakkuja ütleb kui palju ta iga ühendatava ettevõtte aktsia eest raha maksab, st kogu kontroll läheb/jääb ühendava ettevõtte aktsionäridele. 2. Aktsiad (väärtpaberid) – ühendatava ettevõtte aktsionäridele pakutakse teatud arv kas ühendaja või ühendatud ettevõtte lihtaktsiaid, eelisaktsiaid (või võlakirju). 3. Raha ja aktsiad – kombineeritakse kaht eelnevat varianti. 13. Nimetage vähemalt 2 põhjust, miks võiks ühinemisel eelistada aktsiaid rahale. 1. Oluline riskide jagamine – kui ühendaja seisukohast on ühendatava väärtus ülehinnatud. 2. Ühendaja soovib kontrolli säilitada: – Hoida alles ühendatava ettevõtte juhte. – Vähendada ühendava ettevõtte olemasolevate enamusomanike kontrolli. 3. Ühendaja aktsia ülehinnatud. 14
3 sätestatud reeglitest finantsvarade allahindlusele). Investeeringuobjekti negatiivne omakapital võib, kuid ei pruugi, osutada vajadusele investeeringuobjekti vastu olevate nõuete allahindluseks. Pikaajalised nõuded, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust investeerimisobjekti, on sellised nõuded, mille tasumist lähemas tulevikus ei planeerita ja mille tasumine lähitulevikus ei ole ka tõenäoline. Sellised nõuded võivad hõlmata eelisaktsiaid ja pikaajalisi nõudeid või laene, kuid ei sisalda nõudeid ostjate vastu ega võlgu tarnijatele ega selliseid pikaajalisi nõudeid, millel on olemas piisav tagatis. Kapitaliosaluse meetodil kajastatavaid kahjumeid, mis ületavad investori investeeringu omakapitali, kajastatakse selliste pikaajaliste nõuete, mis sisuliselt moodustavad osa investeeringust investeerimisobjekti, allahindlusena (RTJ 11 § 101). 2.3.1. Ülesanne 1
100 000 aktsiat. Ühe aktsia hind vahetult peale dividendide väljamaksmist oli 41.5 eurot ning analüütikute prognooside kohaselt võiks aktsia hind olla aasta pärast 44.2 eurot (selline on analüütikute hinnasiht). Toodud andmetele tuginedes leidke milline võiks olla hinnanguline omakapitalilt nõutav tulumäär (ke)? Lahendus: g = 44.2/41.5 1 = 6.5% Div0 = 220 000/100 000 =2.2 eurot ke = 2.2*1.065/41.5 + 6.05% = 11.7% 4. Ülesanne. Teie ettevõte kavatseb emiteerida eelisaktsiaid müügihinnaga 105 EUR, kuid ettevõte saab kätte (st peale emissioonikulude mahaarvamist) vaid 92 EUR iga aktsia kohta. Aktsia nimiväärtus on 100 EUR ja dividendimäär 10%. Milline on nende eelisaktsiate emiteerimisel ettevõttele hangitava kapitali hind arvestades emissioonikulusid? Milline oleks hind olnud siis kui emisioonikulud oleksid puudunud? Lahendus: kp = 100x10%/92 = 10.87% Emissioonikulusid arvestamata: kp = 100x10%/105 = 9.52% 5. Ülesanne
ka tulumaksu. ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik.
ka tulumaksu. ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik.
ka tulumaksu. ÜLESANNE 3 Ülesanne on toodud finantssuhtarvude kohta. Omakapitali rentaablus (ROE Return on Equity) on kõige olulisem kasumitootluse näitaja. Ta kajastab omanike poolt ettevõttesse paigutatud kapitali tasuvust. ärikasum Omakapitali rentaablus ( ROE ) = ×100 omakapitali Seda valemit kasutatakse juhul, kui ettevõte ei ole emiteerinud eelisaktsiaid. Aktsia on väärtpaber, mis kinnitab valdaja õigust osale ettevõtte kasumist ja varast. Eelisaktsia annab selle valdajale eelisõiguse firma kasumi (ja vara) suhtes. Eelisaktsionäril on õigus saada fikseeritud dividendi igal aastal Kui ettevõttel pole kasumit, lükkub dividendi maksmine edasi ning tähtajaks tasumata dividendilt tuleb eelisaktsionärile maksta intressi. Eelisaktsionäril aga ei ole hääleõigust aktsionäride üldkoosolekul. Ta on ettevõtte passiivne kaasomanik.
Suurtel aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. Suure osa oma rahast saab aktsiaselts aktsionäridelt. Ettevõtte kasum kuulub tema omanikele, s.t. aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks lihtaktsiatele võib aktsiaselts anda välja ka võlakirju ja eelisaktsiaid, mille pealt makstakse fikseeritud makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride sissetulekust. Dividende saab maksta maksustatud kasumilt. Lisaks sellele maksustatakse ka aktsionäride dividende tulumaksuga. 41 Muud ettevõtluse vormid
Suurtel aktsiaseltsidel seevastu on keeruline juhtimisstruktuur. Suure osa oma rahast saab aktsiaselts aktsionäridelt. Ettevõtte kasum kuulub tema omanikele, s.t. aktsionäridele. Aktsionärid otsustavad, missuguse osa kasumist nad jagavad omavahel dividendide näol ning missugune osa kasumist kasutatakse ettevõtte laiendamiseks või dividendide maksmiseks tulevikus. Lisaks lihtaktsiatele võib aktsiaselts anda välja ka võlakirju ja eelisaktsiaid, mille pealt makstakse fikseeritud makseid. Samuti võib aktsiaselts laenata raha ka pangast või teistelt finantsinstitutsioonidelt. Aktsiaseltsi kasumeid maksustatakse eraldi aktsionäride sissetulekust. Dividende saab maksta maksustatud kasumilt. Lisaks sellele maksustatakse ka aktsionäride dividende tulumaksuga. Muud ettevõtluse vormid. Lisaks ainuomanikule, täisühingule ja aktsiaseltsile on veel mitmeid ettevõtluse vorme.
registreerimine Eesti väärtpaberite keskregistris Osade/aktsiate notariaalne, kui osad pole lihtkirjalik võõrandamise või registreeritud Eesti pandiga koormamise väärtpaberite keskregistris tehingu vorm Reservkapitali vabatahtlik kohustuslik moodustamine Hääleõiguseta Ei ole võimalik võimalik välja anda eelisaktsiaid, st osaluse võimalus hääleõiguseta aktsiaid, mis annavad eesõiguse dividendi saamisel ja AS lõpetamisel allesjääva vara jaotamisel Vahetusvõlakirjade ei ole võimalik võimalik väljastamine
Aktsionäril on õigus proportsionaalsele osale ettevõtte kasumist, mis jaotatakse aktsionäride vahel dividendidena. Eelnevas näites on aktsionäril õigus 1%-le jaotatavast kasumist. Aktsionäril on õigus osale aktsiaseltsi lõpetamisel allesjäänud varast, eelnevas näites 1% ettevõtte varale. Aktsiate liigid: Lihtaktsia on tavaline hääleõigusega aktsia. Aktsionär saab tulu aktsiahinna tõusust ja ettevõtte poolt makstavatest dividendidest. Et lihtaktsiaid on oluliselt rohkem kui eelisaktsiaid, siis on lihtaktsiate likviidsus ja päevakäive oluliselt suuremad kui eelisaktsial. Eelisaktsia on aktsionäride koosolekul hääleõiguseta või piiratud hääleõigusega aktsia. Eelisaktsia omanik ei saa ettevõtte juhtimises osaleda, kuid see-eest annavad eelisaktsiad eesõiguse võrreldes lihtaktsiate omanikuga dividendide jaotamisel ja aktsiaseltsi lõpetamisel alles jääva vara jaotamisel. Sellest tuleneb ka eelisaktsia nimi. Tavaliselt on eelisaktsiatele määratud fikseeritud
annaabi.ee 
