seadus (hüviste piirkasulikkus on koguste suurenedes positiivne ja kahanev), seega on tegemist traditsioonilise valikuprobleemiga. Pange kirja majapidamise eelarvepiirang ja eelarvejoone võrrand ning kujutage eelarvejoon teljestikus, kus horisontaalteljel on esimese hüvise kogus ja vertikaalteljel teise hüvise kogus. Mida tähendavad arvud, mis tähistavad eelarvejoone otspunkte joonisel? Mida tähistab iga punkt eelarvejoonel? Mille poolest on eelarvepiirangut rahuldavad (eelarvejoonel paiknevad) komplektid erilised? Milliseid komplekte saaks majapidamine valida ja milliseid mitte? Näidake mõlemal juhul komplektide paiknemist joonisel. Milliste komplektide hulgast teeb valiku ratsionaalselt käituv majapidamine? Eelarvepiirang – summaarsed kulutused hüviste ostmiseks ei tohi ületada tarbimiseelarvet: 4q1 6 q2 180 . Eelarvejoone võrrand – kui palju on võimalik osta teist hüvist, kui on
120 8 4,65 hüvise tarbimise kasvutempo: 1,16 . 4 Ülesanne 1.7. Ants on maias poiss. Kui tal on valida karamelli- ja sokolaadikommide vahel, siis nende samasuurte koguste korral eelistab ta sokolaadi kaks korda rohkem kui karamelli, aga soovib vahelduse mõttes süüa mõlemaid. Ants on rikas poiss ja otsest eelarvepiirangut tal kommide ostmisel ei ole. Samas on ta ratsionaalne tarbija ja valib hüviseid alati optimaalses proportsioonis. Ants läheb poodi ja selgub, et karamellikommid maksavad 0,75 eurot pakk ja samasuur pakk sokolaadikommi maksab 1,5 eurot. Ants otsustab osta kaks pakki karamellikommi. Mitu pakki sokolaadikommi Ants ostis? Kui palju tuli tal ostu eest tasuda? Kuidas jagunesid tema kulutused kommide ostmiseks. Kuidas võiks välja näha kirjeldatud eelistusi väljendav kasulikkusfunktsioon?
kasulikkust mõõtmata. Samakasulikkuskõverad 1) on negatiivse tõusuga ehk langevad 2) täidavad kogu tarbimisruumi 3) ei ristu kunagi omavahel 4) on kumerad 7) Tarbimiseelarve ja selle graafiline esitus – eelarvejoon. Siiski ei ole kõik tarbimiskomplektid majapidamisele kättesaadavad. Nimelt on majapidamise tarbimisvõimalused piiratud sissetulekutega, mis moodustavad majapidamise tarbimiseelarve – selle ulatuses on maksimaalselt võimalik tarbida. Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. 14 8) Eelarvejoone võrrand, muutused selles. Eelarvejoone üldkuju p1q1 + p2q2 = m p1 – esimese hüvise hind p2 – teise hüvise hind q1 – esimese hüvise kogus q2 – teise hüvise kogus
Nulliga võrdub piirkulu, mitte avaliku hüvise tootmise kogukulu. Tarbimisest saadav kasulikkus peab olema võrreldav individuaalhüvistest saadava kasulikkusega. Spetsiifiline välismõju, mistõttu nende jaotamisel tekib turutõrge. Individuaalhüvis selle tootmist finantseeritakse müügituludest. Optimaalse toodangumahu määrab nende hinna ja tootmise piirkulu võrdlus. Ostu kasulikkus on fikseeritud ostu sooritamisel makstud hinnaga. Selle tarbimisel tuleb arvestada eelarvepiirangut. Informatsiooni asümmeetria müüjal on hüvise kvaliteedi kohta parem info kui ostjal (tööjõud, pruugitud auto, korter). Turg ei toimi siis efektiivselt, sest hüviste turuhinnad ei kajasta õigesti nende kvaliteeti. Takistab turuprotsesside kulgu mitmel viisil ,,sidruniturg" hea kvaliteediga kauba müügilt kadumine.ostjal on ostu sooritades raske vahet teha tõeliselt kvaliteetse ja halvas seisukorras toote vahel. Vead tulevad tarbimisel
Kahe hüvise korral on kõik võimalikud tarbimiskomplektid kirjeldatavad kahemõõtmelises teljestikus, kus telgedel on vastavate hüviste kogused. Teljestiku positiivne osa hõlmab kõiki erinevaid võimalikke kahe hüvise kombinatsioone ning seda nimetatakse tarbimisruumiks Eelarvejoone võrrand saadakse võrdsustades kulutused erinevate hüviste ostmisele (kogus korrutatud hinnaga) ja sissetulekud (eeldatakse, et kõik sissetulekud tarbitakse samal perioodil) Eelarvepiirangut väljendab graafiliselt eelarvejoon ja matemaatiliselt eelarvejoone võrrand. Kõik eelarvejoonel paiknevad komplektid on majapidamisele rahaliselt kättesaadavad fikseeritud tarbimiseelarve korral. Iga eelarvejoonel asuva punkti poolt kirjeldatud tarbimiskomplekt võimaldab sissetulekud täies mahus ära kasutada. Eelarvejoone ja telgede vahele moodustuv kolmnurk kujutab endast tarbimisvõimaluste hulka teadaoleva sissetuleku juures.
Seega tuleb avaliku hüvise efektiivse pakkumise määramisel uurida, kui suurest hulgas individuaalselt tarbitavatest hüvistest on indiviid nõus loobuma, et tarbida mingit kogust avalikku hüvet. 89. Kuidas kujunevad avaliku sektori nõudluskõvera punktid? AS-i nõudluskõvera punktide kujunemisel arvestatakse indiviidide samakasulikkuse kõveraid ehk millises mahus turuhüviste ja avalike hüviste kombinatsioone hinnatakse samaväärseks. Lisatingimusena arvestatakse eelarvepiirangut ehk kasutatavate vahendite koguhulka. Avaliku hüve maksuhind väljendub sellisel juhul ühe ühiku avaliku hüve saamise nimel kaotatud turuhüvise tarbimise võimaluse vähenemises. Erinevate koguste puhul on maksuhind erinev, sest ka avaliku hüve tarbimise piirkasulikkus on langev. Nendest punktidest kujunebki AS-i nõudluskõver. 90. Mille poolest erineb Lindahli tasakaal erahüviste turutasakaalust?
annaabi.ee 
