kõikide soove. · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu)- parim kasutamata jäänud võimalus · Kasulikkus tarbija subjektiivne hinnang hüvise/toote tarbimisomadustele Inimese vajaduse tugevus Toote e. hüvise kättesaadavus Eelarvepiirangust e. raha kättesaadavusest Alternatiivsetest toodetest · Piirkasulikkus Mida vähem kaupa, seda suurem vajadus ja suurem kasulikkus. Mida rohkem kaupa tarbitakse, seda väiksemaks jääb
vahetada üks ühele (ehk samas suhtes). 3) Oletame, et Pille nädalaeelarve puuviljade ja köögiviljade ostmiseks on 24 eurot. Puuviljade hind on 2 eurot kilo ja köögiviljade hind on 3 eurot kilo. a) Joonista Pille eelarvejoon. Puuviljade hinna tähistame PX ja koguse QX ning köögiviljade hinna PY ja koguse QY. Nädalaeelarve ehk sissetulek on M. M=24; PX=2; PY=3 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. 15 Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus.
Seega on koguse piiramise tulemusena saavutamata jäänud tarbija ja tootja hinnavarude summa 500 eurot. 3) Oletame, et tarbija, kelle sissetulek nädalas on 400 eurot, elab kahe kaubaga maailmas. Kaup X maksab 10 eurot ja kaup Y maksab 20 eurot. a) Joonista selle tarbija eelarvepiirang. Selgita. M=400; PX=10; PY=20 5 Joonisele kantud eelarvejoon tuleneb käesoleva ülesande eelarvepiirangust. Eespool on väljendatud ka eelarvejoone võrrand. Eelarvejoonel asuvad kõik sellised tarbimiskomplektid mis on ühesuguse maksumusega. Eelarvejoonest väljapoole jäävad tarbimiskomplektid ei ole saavutatavad, sest nende ostmiseks ei ole piisavalt raha. Tarbija eesmärgiks on asuda oma eelarvejoonel mingisuguses sellises punktis, kus ühtlasi oleks maksimeeritud ka kogukasulikkus. b) Oletame, et tasakaalu situatsioonis tarbib see tarbija 16 ühikut kaupa X. Kanna joonisele tüüpiline
kaks 25. Irving-Fisheri kahe ajaperioodilises tarbimismudelis sõltub jooksev tarbimine: jooksvatest tuludest, tuleviku tuludest ja intressimäärast 26. Keyneslik arusaam on, et tarbimise peamine determinant on kasutatav tulu ning intressimääral ei ole tarbimise seisukohast olulist rolli. Klassikalises majandusteaduses aga eeldati, et kõrgem intressimäär pärsib säästmist ning ergutab tarbimist. false 27. Vastavalt nn AIH mudelile lähtuvad tarbijad intertemporaalsest eelarvepiirangust ja kujundavad oma eluaegset tarbimistaset eesmärgiga saavutada maksimaalset rahulolu, kasulikkust. False 28. Neoklassikalise mudeli kohaselt ei sõltu firmade püsiinvesteeringud: firmade kasumist 29. Kui kapitali kogus on fikseeritud ning mingil põhjusel kapitali piirprodukt MPK kasvab, siis kapitali reaalne rendihind: tõuseb 30. Neoklassikaline investeeringute mudel sätestab, et teiste tegurite samaks jäädes
annaabi.ee 
