Finantseelarvete koostamine algab investeeringute eelarvega millest edasi saab koostada rahakäibe eelarve. Kolmandaks oleks eelarvestatud bilanss. Kahe viimase nö vahelüliks võib nimetada eelarvetatud kasumiaruande. Kõige lõpuks, neljandaks, tuleb eelarvestatud rahavoogude aruanne. 2.1. Põhitegevuse eelarved 2.1.1. Müügiplaan Müügieelarve (sales budget) on eelarve, milles näidatakse järgmise eelarveperioodi toodete/teenuste oodatavat müüki nii rahalises kui ka mitterahalistes mõõdikutes. Müügieelarves esitatakse: 1) Eelarvestatud toodete-teenuste müügimahud ühikutes; 2) Hinnad; 3) Müügitulu 5 Müügieelarved koostatakse eelarvesegmentide kohta,milleks võivad olla: 1) Toodete grupid; 2) Teenuste grupid; 3) Kliendid; 4) Edasimüüjad; 5) Turusegmendid; 6) Müügipiirkonnad; 7) Projektid
mõtlema, kuidas probleeme võimalusteks muuta. Läbi eelarvestamise luuakse eeldused ressursside optimaalseks kasutamiseks (Karu, Zirnask 2004:26) Eelarvestamise tugevusteks on see,et ta aitab organisatsioonil püstitada oma eesmärgi, otsustada millised tegevused on organisatsioonile vajalikud ja millised ei ole. Kindlasti eelarvestamise plussiks on personali motiveerimine. Kui töötajaid kaasatakse eelarvestamisprotsessi on nad rohkem motiveeritud eesmärgi poole püüdlema. Kuna eelarveperioodi oodatavad tulemused on detailselt kirjeldatud, siis töötajad teavad, mida neilt oodatakse.(Karu, Zirnask 2004:28) Eelarvestamise esimene ja kõige tähtsam nõrkus on kui puudub igasugune kogemus eelarve koostamisel. Kui eelarvet koostatakse esmakordselt ei ole võrdlusbaasi tegelike tulemuste hindamiseks ning analüüsimiseks. Eelarvestamine ei motiveeri töötajaid, kui ülesanne ei ole reaalselt täidetav(ebareaalne eelarve). Sellega kaob usk eelarvestamise protsessi.
Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu. Täielikkus-tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses Selgus-tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. Ühtsus-rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. Täpsus-tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. Eelnevus-eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks(kui ei ole vastu võetud, siis võib järgmine aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutisi) Kvaliteetne-kulutada ainult ettenähtud otstarbeks Kvantitatiivne-kulutada ainult ettenähtud summas Avalikkus-eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud Mida need tähendavad? Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude
tollimaksudest kogunevad vahendid Muud tulud (4%) 21. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 22. Riigieelarve funktsioonid
turvalisus, riikide ja riigialade haldus ja muud kulud. 23. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, nende sisu Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves. Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud. Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu. Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta. Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks. Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud. Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb. Avalikkus eelarvedebatid riigikogus. Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega. 24. Rahanduspoliitika funktsioonid Valitsuse otsused maksustamisest ja eelarvesse laekunud rahade kulutamisest (maksupoliitika)
1 · Brutoprintsiip ehk tulud-kulud kirjutatakse täielikult lahti · Esineb ka netoprintsiip ehk kajastub eelarves tegevuse saldo Selguse printsiip: · Eelarve tulude ja kulude läbipaistvus Ühtsuse printsiip: · Kassaühtsuse põhimõte (riigikassa) ehk kõik tulud koondatakse ühte ja samast kaetakse ka kõik kulu. · Uus kulu ei pea tähendama uut maksu. Täpsuse printsiip: · Võimalikult reaalse eelarveperioodi kulude ja tulude etteprognoosimine. Eelnevuse printsiip: · Reeglid juhuks, kui ei ole eelarvet veel kinnitatud. · Jooksva aasta eelarve kehtib edasi. · 1/12 meetod · Lubatakse teha seaduses ettenähtud kulutusi, kuid uusi programme ei lubata alustada. Spetsialiseerituse printsiip: · Kvanititatiivne spetsialiseeritus (etteantud summa) · Kvalitatiivne spetsialiseeritus (etteantud reeglid, lisaeelarved, valitsuse reservfondi kasutus). Avalikkuse printsiip:
kus keskendutakse tulemuste asemel järjepidevusele. · Lihtne, näitab ära iga kuluartikli hinna, sobib organisatsiooni madalamatele tasemetele. · Ajalooliselt leidnud laialdaselt kasutust, kuid puudusi palju (olulisim ehk tulemus- aruandluse võimaluse puudumine). Tulemuspõhine eelarvestamine · Eelarvestamise meetod, mis seob ressursside eraldamise mõõdetavate tulemustega. · Sisenditeks on mitmeaastane eelarvestrateegia ja eelmise eelarveperioodi tulemused. · Süsteemi edukuse eelduseks on kolme riigijuhtimise ahela (juhtimis-, aruandlus- ja auditeerimisahel) toimimine. Tekkepõhine eelarvestamine · Uusim meetod, on välja arenenud tulemuspõhisest eelarvestamisest. · Eelarve kulud ja tulud (nii plaan kui täitmine) tekivad siis kui tehin toimub. · Eelised: o Tegevuste täielik ja täpne maksumuse arvestamine o Varade ja võõrkapitali tedlik juhtimine
klassikalised printsiibid, mis on Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude nende sisu eesmärk oleks üheselt määratletud Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb Avalikkus eelarvedebatid riigikogus
Riik teostab üldiselt järelevalvet kõikide juriidiliste isikute üle. Eraõiguslik juriidiline isik (EÕJI) on erahuvides ja selle juriidilise isiku liigi kohta käiva seaduse alusel loodud juriidiline isik. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Riigieelarvet võib defineerida kui riigi kulude ja tulude plaani mingi eelarveperioodi (tavaliselt aasta) kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahandamisel Riigieelarve on keskvalitsuse eelarve, riigieelarve ei sisalda nt. kohalike omavalitsuste eelarveid. Riigieelarve seadus - sätestab riigieelarve koostamise, vastuvõtmise ja täitmise korra. Riigi eelarvestrateegia - aluseks riigieelarve eelnõu koostamisel (neljaks aastaks, täiendatakse igal aastal, toimub tegevuste ja rahastamise perspektiivi “edasi rullumine”)
4) Hinna- ja kasumi regulatsioon Seda kõike korraldab KONKURENTSIAMET Negatiivsed välismõjud: ● Otsene keelamine ● Maksude kehtestamine Positiivsed välismõjud: ● Raha ja vahendite piiramine ● Suurem tähelepanu ühiskonna haritusele ja kasvatusele FISKAALPOLIITIKA = EELARVEPOLIITIKA - Valitsuse tegevus majandusliku aktiivsuse mõjutamisel maksude ja eelarvekulutuste kaudu RIIGIEELRVE Riigi kulude ja tulude plaan mingi eelarveperioodi kohta, mis kinnitatakse parlamendi poolt seadusena ja on aluseks valitsuse tegevuse rahastamisel Selle koostamise aluseks on: ● Eelmise aasta eelarve ● Majandusarengu üldised näitajad ● Valitsuse üldised eesmärgid Koostamine: ● Rahandusministeerium kogub kõigilt ministeeriumidelt rahasoovid ● Valitsus teeb koostöös ministeeriumidega rahasoovides muudatusi või kärpeid ● Riigieelarve seaduseelnõu saatmine Riigikokku
oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) – tulude ja kulude läbipaistvus; 3) ühtsus – kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu. Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve perioodidel; 4) täpsus – tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; 5) eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; 6) kvalitatiivne – võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; 7) kvantitatiivne – kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; 8) avalikkus – eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne;
28. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta · Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks · Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud · Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 29. Riigieelarve funktsioonid.
28. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mida erinevad printsiibid tähendavad. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikultreaalsetena eelarveperioodi kohta · Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks · Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud · Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 29. Riigieelarve funktsioonid.
Struktuuripoliitika liikmesriikide sisene Ühtekuuluvuspoliitika liikmesriikide vaheline Regionaalpoliitika vahendite paigutamine rikkamatest piirkondadest vasematesse; lähendada uute liikmesriikide elustandardit võimalikult kiiresti EL keskmisele. Aluseks on solidaarsus ja ühtekuuluvus. Eesti riigi eelarvestrateegia RES koostatakse igal aastal riigieelarve seaduse alusel. Määratakse ära Eesti strateegiline lähenemine struktuurivahendite kasutamiseks EL järgmise eelarveperioodi jooksul. Koosneb analüüsidest, strateegilisest osast, finantsilisest osast. Struktuurivahendite strateegia põhjal koostatakse strateegia elluviimiseks valdkondlikud rakenduskavad. Eesti kolm rakenduskava inimressursi rakendamise rakenduskava (Haridus- ja Teadusministeerium); elukeskkonna arendamise rakenduskava (Keskkonnaministeerium); majanduskeskkonna arendamise rakenduskava (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium).
Osaliselt täidetud. Arvamus: Ma eeldan, et see on positiivne. Ma pole väga kindel, et kuidas see koordineerimine riigitasandil käib, aga usun, et Rahandusministeerium saab/saaks sellega hakkama. 9. Riigi halduse muutmine lihtsamaks ja tõhusamaks: a. parandame riigi poliitikate strateegilist planeerimist ja ministeeriumide vahelist koostööd. 2014. aastal algava Euroopa Liidu eelarveperioodi vahendite tulemuslikumaks ja tõhusamaks kasutamiseks tugevdame keskset koordineerimist, koondame funktsioone ja vähendame juhtimistasandeid. Võimalusel koostame kõikide fondide kohta ühe arengukava, mis muuhulgas tagab rakendamise käigus suurema paindlikkuse vahendite ümbertõstmiseks. Osaliselt täidetud. Arvamus: Üleüldiselt peaksid riigi kõik osad suutma edukalt koostööd teha
Müügistandardid on organisatsioonide ja tegevusvaldkondade lõikes erinevad. Igas organisatsioonis on mõttekas välja töötada standardid, mis toetavad konkreetse organisatsiooni strateegiat. Müügistandardid jaotatakse: tegevus-, tulemus- ja efektiivsusstandarditeks Tegevusstandardid koosnevad erinevatest juhtmõõdikutest ja nende sihtväärtustest. Nendeks võivad olla näiteks: · Eelarveperioodi jooksul tehtud telefonikõnede arv · Potentsiaalsetele klientidele tehtud kõnede arv · Kaasatud edasimüüjate või hulgimüüjate arv · Müüki toetavadte tegevuste arv Tulemusstandardid koosnevad erinevatest tulemusmõõdikutest ja nende sihtväärtustest. Nendeks võivad olla näiteks: · Müügitulu · Müügimaht · Kasum · Jääktulu erinevate kleintide lõikes · Klientide koguarv · Klientide arv, kellele tutvustati uusi tooteid
finantsprognoosi koostamine •lähtutakse pikaajalistest eesmärkidest; •finantsprognoosi periood võib ulatuda 2 – 10 aastani; -lühiajalise finantsplaani koostamine tähtajaga 1 – 2 aastat •konkretiseerib finantsprognoosi näitajaid lühemaks perioodiks; •võrreldes pikajalise prognoosiga on lühiajaline finantsplaan tunduvalt konkreetsem. 31 Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel? Protsendimeetodi puhul kavandatakse eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust: • rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas finantsaruandlusest või lühiajalisest finantsplaanist; • määratakse kindlaks eksperthinnangute teel; • võetakse aluseks tootmisharu keskmine tase. 32 Millele tugineb lühiajaline finantsplaneerimine?
· SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. · ÜHTSUS - rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel · TÄPSUS - tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. · EELNEVUS - eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib jrg aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi) · KVALITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud otstarbeks · KVANTITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud summas · AVALIKKUS - eelarvemenetluse etapid oleksis avalikud. Avaldatud Riigi Teatajas. · REAALSUS - arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 44
Riigieelarve on plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha. Riigieelarve on ühtlasi ka valitsuse tulude plaan. · Täielikkus kõik tulud ja kulud peavad kajastuma eelarves · Selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud · Ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kulud tehakse riigikassa kaudu · Täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta · Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks · Kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud · Kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb · Avalikkus eelarvedebatid riigikogus · Reaalsus kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega 43. Riigieelarve funktsioonid. Riigieelarve on eeloleva perioodi tulude ja kulude plaan, mille alusel valitsus kasutab riigi raha
(klassifikaatorid) tulude ja kulude läbipaistvus; · ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu. Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve perioodidel; · täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; · eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; · kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; · kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; · avalikkus eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; · reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 44. Riigieelarvega seotud mõistete selgitused.
Näitab ära kõik kapitali, mis on tarvis projekti arendamiseks. Kulud ja tulud. Peaks saama tugineda rahavoogudel. 32. Loetle finantsprognoosi koostamise kolm etappi; 33. Mida tähendab protsendimeetodi rakendamine finantsprognoosimisel? Pikaajaline finantsplaneerimine teostatakse ettevõtte äritegevuse perspektiivseks planeerimiseks ajakavas 2-10 aastat. Finantsprognoosimisel on eelarve koostamisel otstarbekas rakendada protsendimeetodit. Protsendimeetodi puhul kavandatakse eelarveperioodi kulud protsentuaalselt kogu müügituludesse (vt. Lisa 5). Vastava kuluartikli protsendimäära leidmiseks võib kasutada kolme alltoodud moodust: _ rakendatakse aruandelist näitajat, mis tuleneb, kas finantsaruandlusest või lühiajalisest finantsplaanist; _ määratakse kindlaks eksperthinnangute teel; _ võetakse aluseks tootmisharu keskmine tase. 34. Millele tugineb lühiajaline finantsplaneerimine? Plaanid koostatakse majandussubjekti finantsvajaduste ja nende katmise võimaluste
nullbaasist lähtuv Eelarvestamise ajalised perioodid lühiajalised plaanid e eelarved (lähimaks 12 kuuks kuu täpsusega) keskpikad plaanid e eelarved (2. - 3. aastaks kvartali täpsusega) pikaajalised plaanid e eelarved (4. - 5. aasta aasta täpsusega) PLAANIVARIANDID 1. Agressiivne kasv 2. Normaalne kasv 3. Kulusidkärpiv kasv 4. Tegevuste osaline kokkutõmbamine PIDEV EELARVESTAMINE on protsess, mille käigus teatud eelarveperioodi (kuu, kvartal, aasta) lõppedes pikendatakse eelarvet vastava perioodi võrra FIRMASISESE PLANEERIMISE VIISID 1. Ülevalt-alla e. retrograadne planeerimine 2. Vastassuunaline planeerimine 3. Alt-üles e. progressiivne planeerimine Üldised nõuded eelarvetele eelarved peavad olema struktureeritud, selged ja põhjalikud eelarvenäitajad peavad olema realistlikud, saavutatavad ja dokumentaalselt põhjendatud
Madalama hinna korral peavad tootjad hakkama piimakarja vähendama, mis omakorda kärbib juba eos võimaliku tootmismahu taastumist ja kasvu tulevikus. (Noppel 2014) 5. Millised ettevõtluskeskkonna tegurid (juhitamatud mõjurid) avaldavad ettevõttele mõju erinevate arengualternatiivide korral? Kuna kohalikel tootjatel ja töötlejatel puudub investeerimiseks vajalik finantsvõimekus, siis saab Eesti piimatööstuse arengu suureks mõjutajaks uue eelarveperioodi Maaelu arengukava 2014–2020, mille olulisemate piimandust puudutavate märksõnadena võiks välja tuua: Teadmussiirde ja innovatsioon Toiduahela korraldamine (sh. töötlemine) ja turustamine Ressursitõhususe edendamine Sotsiaalne kaasamine, maapiirkondade majanduslik areng (Põllumajandusministeerium 2014) EL uutel liikmesriikidel on õigus lisaks eurorahale riigieelarvest põllumehi kuni 2020.
Ettevõtte kombineeritud struktuur Tegevuspõhine eelarvestamine - eelarvestamise meetod, kus organisatsiooni strateegilistest eesmärkidest lähtuvalt määratakse kindlaks ja eelarvestatakse eelarveperioodil vajalike väljundite kogus ning seejärel nende väljundite saavutamiseks vajalike tegevuste ja ressursside kogus ning tehtavad kulutused. Tegevuspõhine eelarvestamine koosneb järgnevatest sammudest: Prognoositakse ja eelarvestatakse eelarveperioodi kuluobjektide müügimaht ja hind. Tehakse kindlaks müügimahu saavutamiseks vajalikud tegevused. Valitakse tegevuse kulukäiturid. Hinnatakse iga kuluobjekti vajadust tegevuste järele. Eelarve- kvantitatiivselt väljendatud detailne plaan, mis kirjeldab ressursside soetamist ja kasutamist kindla perioodi jooksul. Seondub lühiajalise planeerimisega. Eelarvestamine- pidev protsess, mis algab eesmärkide püstitamisega, millele järgneb nende sidumine vastavate ressurssidega
selgus tulud ja kulud tuleb rühmitada nii, et tulude päritolu ja kulude eesmärk oleks üheselt määratletud (klassifikaatorid) tulude ja kulude läbipaistvus; ühtsus kõik tulud koondatakse riigikassasse ja kõik kulud tehakse riigikassa kaudu. Eeldab seda, et kõik rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning kulude ja tulude klassifikatsioon oleksid sarnased ka erinevatel eelarve perioodidel; täpsus tulud ja kulud prognoositakse võimalikult reaalsetena eelarveperioodi kohta, põhjendatakse arvutustega; eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks; kvalitatiivne võib kulutada ainult selleks otstarbeks, mis eelarveseaduses ette nähtud; kvantitatiivne kulutada sellises summas nagu seadus ette näeb; avalikkus eelarvedebatid riigikogus, avalikustatakse eelarveprojekt ja eelarveseadus, eelarve täitmise aruanne; reaalsus - kõik eelarvesse võetud arvud peavad olema põhjendatud reaalsete arvutustega; 43
ülemaailmne partner; haldus. 42.Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus (tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses), Selgus (tulude ja kulude läbipaistvus), Ühtsus (rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel), Täpsus (tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks), Eelnevus (eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks), Kvalitatiivne (kulutada ainult ettenähtud otstarbeks), Kvantitatiivne (kulutada ainult ettenähtud summas), Avalikkus (eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud). 43.Riigieelarve funktsioonid ja sisu. Allokatsioonifunktsioon - piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. Jaotusfunktsioon st. rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi
4)Eelarve kui analüüsivahend. Eelarvete koostamise abil luuakse alused õigeaegseks eelarvestatud ja tegelike tulemuste analüüsiks 5) Eelarve kui kommunikatsioonivahend. Eelarvestamisel defineerivad omanikud ja tippjuhtkond perioodi eesmärgid nii, et teistel juhtidel ja töötajatel oleks sellele infole juurdepääs. 6)Eelarved controllingu süsteemides. Tegevusperioodi lõpus kasutatakse eelarvet tulemuslikkuse hindamise alusena. 7)Eelarve kui motiveerimisvahend. Kuna eelarveperioodi oodatavad tulemused on detailselt kirjeldatud, siis töötajad teavad, mida neilt oodatakse. See omakorda hoiab kõrget moraali ja motiveerib inimesi eelarvestatud eesmärke saavutama. 8)Eelarved ja töötajate areng. Eelarvestamise demotiveerivat mõju aitab vähendada koolitus. 9)Eelarvestamine ja delegeerimine. Eelarved aitavad juhtkonnal delegeerida tööülesandeid koos konkreetsete näitajatega töötulemuste hindamiseks, sh kooskõlastada konkreetseid eesmärke ja
sisu. TÄIELIKKUS - tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. SELGUS - tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud. ÜHTSUS - rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. TÄPSUS - tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. EELNEVUS - eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib jrg aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi). KVALITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud otstarbeks. KVANTITATIIVNE - kulutada ainult ettenähtud summas. AVALIKKUS - eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud. 9 38. Riigieelarve funktsioonid ja sisu.
Normal costing – tavaline / normaalne kuluarvutlus (hinnaarvestus) Kui kasutada mitte tegelikke üldkulusid, vaid eelarvestatud üldkulusid: seega kuluarvutluses kasutatakse eelarvestatud üldkulude ja eelarvestatud kulujaotuse mahu alusel leitud üldkulumäära, mis korrutatakse tegeliku kulujaotuse mahuga (näit. tegelike töötundidega) Eelarvestatud kaudsete kulumäärade arvutamise sammud. 1. Teha kindlaks kulud, mis kuuluvad kaudsete kulude koosseisu. 2. Määrata eelarveperioodi kulude maht. 3. Valida kaudkulu jaotusalus 4. Määrata eelarveperioodi jaotusaluse kogus. 5. Arvutada eelarvestatud kaudkulumäär 1. sama tegeliku kuluarvutluse puhul 2. sama mis tegeliku kuluarvutluse puhul 3. Määrata kaudkulude jaotusbaasid (kulukäiturid) – selles ettevõttes ainult uks kulukäitur – tootmistööliste otsene tööaeg (tunnid) eelarvestatud tunnid sellel aastal 28 000. 4
arvuti koos programmidega 30 000 kontorimööbel 20 000 kontori telefon, mobiiltelefon 5000 dziip järelkäruga 200 000 tööriistad 15 000 Tootmishoone ehitus 300 000 KOKKU 570 000 7.5 Plaanilised bilansid OÜ MINIBOAT ressursside ja nende allikate seisund eelarveperioodi lõpus. Plaanilise bilansi koostamiseks kasutatakse peamiselt rahavoogude plaanis, investeeringute plaanis ja plaanilises kasumiaruandes sisalduvat teavet (vaata tabel 11). Tabel 11. Plaanilised bilansid AKTIVA 2004 2005 - 2007 Rahalised vahendid 0 649 680
• Täielikkus – tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses • Selgus – tulude ja kulude läbipaistvus. Tulude päritolu ning kulude eesmärk oleks üheselt määratud • Ühtsus – rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel • Täpsus – tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks • Eelnevus – eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks (kui ei ole vastu võetud, siis võib järgmine aasta kasutada 1/12 eelmise aasta mahust või tehakse ainult seaduses ettenähtud kulutusi) • Kvalitatiine – kulutada ainult ettenähtud otstarbeks • Kvantitatiivne – kulutada ainult ettenähtud summas • Avalikkus – eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud 22. Riigieelarve funktsioonid • Allokatsioonifunktsioon – hajapaigutamine, piiratud ressursside jaotamine eri kaupade,
37. Riigieelarve koostamise klassikalised printsiibid, mis on nende sisu. Täielikkus tulud ja kulud peavad olema kajastatud täies ulatuses. Selgus tulude ja kulude läbipaistvus. Ühtsus rahandusoperatsioonide tulemused oleksid kajastatud ning tulude ja kulude klassifikatsioon oleks sarnane erinevatel perioodidel. Täpsus tulud ja kulud võetud sellise täpsusega, et eelarveperioodil need kujunevadki selliseks. Eelnevus eelarve peab valmima eelarveperioodi alguseks. Kvalitatiivne kulutada ainult ettenähtud otstarbeks. Kvantitatiivne kulutada ainult ettenähtud summas. Avalikkus eelarvemenetluse etapid oleksid avalikud. 38. Riigieelarve funktsioonid ja sisu Allokatsioonifunktsioon piiratud ressursside jaotamine eri kaupade, tootmisvajaduste või erisuguste inimrühmade vahel. Jaotusfunktsioon rikkamatelt võetakse, vaesematele antakse juurde. Kui turumehhanismi
eesmärkide ühendamisega; · on vahendiks juhtkonna kavandite viimisel läbi kogu firma. Eelarvestamisel on tähtis vastutuspõhise arvestuse printsiip arvestussüsteem kogub, võtab kokku ja esitab aruannetes arvestusandmed üksikute juhtide vastutusalade järgi. Selle põhieelduseks on, et on võimalik luua tõhus eelarve, mille alusel saab juhtide tegevust hinnata. Eelarve tegemine on kompleksülesanne, mis nõuab kõigi juhtimistasandite pingutusi. Üks esimesi samme on eelarveperioodi valik (viide 1). Lühiajalisteks eelarveteks nimetatakse eelarveid, mis kajastavad kuni ühe aasta prognoose. Eelarveid võib koostada nädalate, kuude, kvartalite ja poolaastate kaupa või sõltuvalt tegevusalast ka toote elutsükli, hooaja, nõudluse stabiilsuse, tööstusharu iseloomu ja võimalike kitsaskohtade ilmnemise tõenäosuse kaupa. Koondeelarve on tavaliselt koostatud lühiajaliseks perioodiks. Pikaajalised eelarved on seotud 3
Kõik kohalikud omavalitused kokku, 17,1 29,7 40,4 11,3 11,3 12,6 18,1 mln : 9 8 6 8 8 6 4 sh Tallinn 1,72 2,85 4,51 2,45 1,15 1,26 1,86 sh Tartu 0,69 1,01 1,61 0,89 0,42 0,47 0,83 Allikas: Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Lisaks eelmainitule on Tallinna ja Tartu linnale eraldatud EL eelarveperioodi 2007- 2013 Transpordi infrastruktuuri arendamise meetmest Transpordi infrastruktuuri arendamise investeeringute kava alusel kokku 105,2 mln . Toetatakse Veerenni-Filtri ühendustee, Ülemiste liiklussõlme rekonstrueerimise ja Tartu idapoolse ringtee rekonstrueerimise projekte. Välisvahendite väljamaksed projektidele toimuvad ajavahemikul 2009-2015. EL eelarveperioodil 2014-2020 on kohalike omavalitsuste transpordiprojektidele planeeritud 40 mln välisvahendeid. 3
Riigikassa saab niisugusel 19 juhul täita kontrolli eelarveliste vahendite sihtotstarbelise kasutamise üle ning võimaldab jälgida eelarve tulude poole täitumist. 4. Eesmärgist sõltumatuse põhimõte keelab tulude sidumist konkreetsete kuludega, s.t. erikassade ja erifondide pidamist. Arvatakse, et erifondide pidamine vähendab eelarve paindlikkust, mis on eriti oluline siis, kui eelarveperioodi jooksul tekib vajadus korrigeerida prioriteete. Uus kulu ei pea kindlasti tähendama uue maksu kehtestamist. 5. Täpsuse põhimõte tähendab seda, et eelarvestamine peaks olema võimalikult täpne, s.t. seda, et kinnitatud ja täidetud eelarve on võimalikult sarnased. Tegelikult on eelarve tulusid ja kulusid väga raske täpselt planeerida, sest nende mõjutegureid on palju, s.h. nii majanduslikke kui ka administratiivseid
Eelarve seaduses on kindlad reeglid, juhuks kui eelarve kinnitamisel pole antud printsiipi järgitud. Kui ei järgita, siis : Jooksva aasta eelarve kehtib edasi. Sellise süsteemi puuduseks on see, et ta ei lahenda vahepeal tekkinud probleeme. Valitsusel ega parlamendil pole sellise süsteemi puhul eriti põhjust kiirustada eelarve vastuvõtmisega. Kuid et nende tegevus aktiviseerida rakendatakse 1/12 meetodit. Valitsusel lubatakse uue eelarveperioodi esimesel kuul kulutada 1/12 eelmise aasta eelarvest jne. Lubatakse teha seaduses ettenähtud kulutusi, sotsiaal- ja abirahad, eelarveliste asutuste ülalpidamine jm. Lisaks muid kulutusi teatud ulatuses eelarvemahust, kuid ei lubata alustada uusi programme ega investeeringuid. Spetsialiseerituse printsiip: Valitsus võib kulutada ainult nendeks otstarveteks, mis on eelarves ettenähtud.
Muutuvkulude maht sõltub tegevustasemetest, suurenevad muutuvad kulud proportsionaalselt tegevusmahuga, segakulud, on määratletud konkreetse valemi abil, püsiva iseloomuga kulud kajastuvad paindlikes eelarvetes fikseeritud suurustena, sest sõltumata sellest, kas tegevus toimub või mitte , neid kulusid tuleb üksusel arvestada Kontroll: Perioodi lõpul võrreldakse tegelikke kulusid standarditega ja leitakse erinevused e hälbed Eelarveperioodi möödumisel võrreldakse üksuste tegelikke kulusid mahule vastava eelarvega e nende kuludega, mis oleksid pidanud esinema tegeliku tegevustaseme korral. Seejärel tuuakse välja erinevused 117 paindliku eelarve kulude ja tegelike kulude vahel ning koost vastutuskeskuse eelarve täitmise aruanne.
annaabi.ee 
