EL-i eelarve eellaseks on ESTÜ rahastamiseks kehtestatud söe- ja terasetoodangu 0,29-protsendiline maks. 1970. aastatel määratleti Euroopa Liidu kindlad tuluallikad ja võeti liikmeks vaesemad maad, mistõttu kujunes EL-i eelarvest kanal raha suunamiseks ühest liikmesriigist teise. Eelarve projekti teeb Euroopa Komisjon, selle peavad heaks kiitma parlament ja nõukogu, kes on alates 1980. aastatest pidevalt konkureerinud suurema mõju pärast eelarvekulutustele. Eelarve tehakse rahastamisperioodide kohta (6 aastat). Järgmine EL-i eelarveperiood algab aastal 2007 ning kestab kuni aastani 2013. 2007. aasta eelarve tulumaht on 115,5 miljardit eurot. Tulud moodustavad 0,9877% kõigi 27 (koos Bulgaaria ja Rumeeniaga) riigi rahvamajanduse kogutulust. Eelarve suurus on piiratud 1,24 %-ga liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st), riigieelarve on tavaliselt 20- 45% SKT-st. Eesti peaks lähiaastate jooksul saama Euroopa Liidult üle 50 miljardi krooni.
EL-i eelarve eellaseks on ESTÜ rahastamiseks kehtestatud söe- ja terasetoodangu 0,29-protsendiline maks. 1970. aastatel määratleti Euroopa Liidu kindlad tuluallikad ja võeti liikmeks vaesemad maad, mistõttu kujunes EL-i eelarvest kanal raha suunamiseks ühest liikmesriigist teise. Eelarve projekti teeb Euroopa Komisjon, selle peavad heaks kiitma parlament ja nõukogu, kes on alates 1980. aastatest pidevalt konkureerinud suurema mõju pärast eelarvekulutustele. Eelarve tehakse rahastamisperioodide kohta (6 aastat). Järgmine EL-i eelarveperiood algab aastal 2007 ning kestab kuni aastani 2013. 2007. aasta eelarve tulumaht on 115,5 miljardit eurot. Tulud moodustavad 0,9877% kõigi 27 (koos Bulgaaria ja Rumeeniaga) riigi rahvamajanduse kogutulust. Eelarve suurus on piiratud 1,24 %-ga liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st), riigieelarve on tavaliselt 20-45% SKT-st. Eesti peaks lähiaastate jooksul saama Euroopa Liidult üle 50 miljardi krooni.
EL-i eelarve eellaseks on ESTÜ rahastamiseks kehtestatud söe- ja terasetoodangu 0,29-protsendiline maks. 1970. aastatel määratleti Euroopa Liidu kindlad tuluallikad ja võeti liikmeks vaesemad maad, mistõttu kujunes EL-i eelarvest kanal raha suunamiseks ühest liikmesriigist teise. Eelarve projekti teeb Euroopa Komisjon, selle peavad heaks kiitma parlament ja komisjon, kes on alates 1980. aastatest pidevalt konkureerinud suurema mõju pärast eelarvekulutustele. Eelarve tehakse rahastamisperioodide kohta (6 aastat). 2000. a oli see 92, 025 miljardit eurot (1, 44 triljonit Eesti krooni). See on 2, 5 % liikmesriikide eelarvete kogusummast. Eelarve suurus on piiratud 1,27 %-ga liidu sisemajanduse kogutoodangust (SKT-st), riigieelarve on tavaliselt 20-45% SKT-st.. Tulud 1) põllumajanduslõivud kolmandatest riikidest sisseveetavatele põllumajandustoodetele (kuni 25%) 2) tollimaksud ja muud maksud sisseveetavatele toodetele
annaabi.ee 
