panevad meid moonutama, vääriti tõlgendama ja koguni ignoreerima tõsiasju, kui need sattuvad vastuollu meie eelnevalt kinnistunud hinnangutega. Eelarvamused on enamikes meis, need võivad saada alguse näiliselt süütutest, kuid ebakohastest traditsioonilistest väärtustest, meediast, sellest, kui propageeritakse vildakaid vaateid teist moodi inimeste kohta, näiteks kodutute, vaeste, maainimeste, teiste rasside, kultuuride kohta.... Eelarvamuslikkust võib õhutada meis meie natsionalism. Samuti võib see kasvada välja meie liigsest uhkusest. Arvan, et paljud tänapäeval probleemid tulenevad valedest hoiakutest -- osa neist on omandatud peaaegu alateadlikult. Nende hulgas on 3 kitsarinnalise natsionalismi kontseptsioon, oleme harjunud oma kultuuri ja riigiga, see on väike ja tunneme seda ohustatuna ja olgu meil õigus või mitte, me hakkame suhtuma teistesse eelarvamusega.
probleemide põhjuseks, siis see vähendab abivalmidust. sagedased kirikukülastajad on eelarvamuslikumad, kui need, kes käivad kirikus harva või ei käi üldse (Altemeyer ja Hunsberger, 2005). Samas on erinevad uurimused viinud järeldusele, et usuline pühendumine pigem suurendab sallivust ja teise mõistmist (Randolph-Seng, 2010). Ilmselt vajab täpsustamist, mis tähenduses räägitakse eelarvamusest, milline on ühiskonnas valitsev suhtumine ja missuguse religioossuse aspektiga seoses eelarvamuslikkust üldse uuritakse. 32. Hingehoidja töö eesmärk hingehoidja kutsestandardi järgi. Hingehoidja töö eesmärk on vähendada haigustest, õnnetustest või muudest elusituatsioonidest põhjustatud kriisi tagajärjel psüühikas väljenduvaid negatiivseid kõrval- ja järelmõjusid ning aidata inimesel mõista oma praeguse ja tulevase seisundi tähendust oma elus kui tervikus. Inimese igakülgne toetamine käesolevas hetkes eesmärgiga parandada abivajaja toimetulekut tulevikus
2) Sotsiaalne marginaalsus. Nad tundsid ennast olevat pigem ühiskonna äärealadel kui peavoolus osalejad. 3) Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks oli inimestel selge arusaam heast ja halvast. 32. Religiooni ja vaenukäitumise seos. Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Destruktiivsetele korraldustele alluvad mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja usukauged keeldusid. Vääratanute abistamine ei seine niivõrd probleemikohases abis kui soovituses muuta oma hoiakuid ja käitumist. Kokkuvõttes segane värk. 33. Hingehoidja töö eesmärk hingehoidja kutsestandardi järgi. Pastoraalnõustamine, ehk hingehoid on ligimesest armastusest lähtuvat religioosset nõustamist
äärealadel kui peavoolus osalejad. 3. Moraalne samastumine oma vanematega. Päästjatel oli olnud usaldav ja lähedane suhe oma vanematega, kes elasid pühendunud kõlbelist elu. Lisaks eelöeldule selgus, et „päästjatel“ oli selge arusaamine heast ja halvast. Samas oma motiivide üle nad pikalt ei arutlenud. Nende jaoks oli aitamine lihtsalt kristlaseks olemise viis. 31) Religiooni ja vaenukäitumise seos Vaenukäitumine võib tähendada abistamata jätmist, eelarvamuslikkust või ka otseselt agressiivset käitumist. Bock ja Warren (1972) uurisid, kuivõrd erineva usulise pühendumise määraga inimesed alluvad destruktiivsetele korraldustele. Selgus, et kõige enam allusid sunnile mõõdukalt religioossed inimesed. Pühendunud ja mittereligioossed keeldusid samavõrd täitmast eksperimentaatori destruktiivseid korraldusi. Jackson ja Esses (1997) uurisid seda, kuidas mõjutab usuline fundamentalism abivalmidust
annaabi.ee 
