välja. Üksnes nii toimib organisatsioon tervikuna kõige efektiivsemalt, järgides põhimõtet, et kõik ettevõttes teostatavad operatsioonifaasid mõjuksid toodangu kvaliteedile. "Aeg-kulu-kvaliteet" juhtimiskontseptsioon (TCQL) Vastupidiselt mitut viisi kirjeldatud, aga enamasti edutult imiteeritud Jaapani juhtimismudelitele on siin tegemist Euroopa kontseptsiooniga, mis on uudne kolmes olulises punktis: Ühe edufaktori osaoptimeerimise asemel loob kontseptsioon hõlmava konkurentsipositsiooni kõigis kolmes kliendi vajaduste mõttes tähtsas suuruses: aeg (tarne- ja innovatsiooni aeg), kulud (tükihind) ja kvaliteet (toote ja teenuse omadused). Need faktorid ei ole uues kontseptsioonis vastuolus, vaid täiendavad üksteist vastastikku. TCQL süsteem soodustab Euroopa töötajate individuaalseid kultuurilisi tegevusi. Siin ei
võrgustike kasutamine uut moodi mõista piire ületavaid suhteid. Virtuaalmeeskonnad on osa organisatsioonist, kogukonnad suuremas kogukonnas (community). IKT vahendid võimaldavad organisatsioonidel mõjutada enam inimesi looma suhteid meeskonna sees ja meeskondade vahel ning selles kontekstis on ,,suhted" peamine märksõna, millele juhid peavad tähelepanu pöörama, et tööülesanded saaksid täidetud. Eduka virtuaaltöö eelduseks on nelja edufaktori analüüsimine ja organisatsiooni funktsioonide ja süsteemse koostöö kaudu nende rakendamine. Nendeks edufaktoreiks on (Hoefling 2003): Tehnoloogia, Töökeskkond, Tööprotsessid, Inimesed. Neid edufaktoreid tuleb vaadata võrgustunud koostöö (networked collaboration) seisukohast. Organisatsioonistruktuur näeb välja pigem ämbliku võrgu kui torni moodi. Töötajad jagunevad gruppideks mitte funktsioonide, vaid projektide ja klientide alusel.
annaabi.ee 
