Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Edmund Husserl - sarnased materjalid

husserl, husserli, edmund, struktuurid, esemelise, eristus, reine, fenomenoloogia, heideggeri, sünteetiline, katkematu, refleksioon, vastuvõtu, retentsioon, liin, akte, planc, tõlkinud, joosep, 1931, ettekanded, loogilised, milledes, momendid, variatsiooni, frege, konstitutsioon, rahvusraamatukogu, laasik, loetav, segatud, 1891, über, kartesiaanlikud
thumbnail
3
doc

Edmund Phelps

Valimised toimuvad oktoobri viimasel neljapäeval. Nobeli surma-aastapäeval, 10. detsembril annab Rootsi kuningas valituile Stockholmis kätte Nobeli bareljeefiga kuldmedali, diplomi ja tseki. Samal ajal annab Norra kuningas Oslos kätte rahuauhinna. Lisaks nendele auhindadele annab 1969. aastast Rootsi Riigipank välja Alfred Nobeli mälestusauhinda majanduse alal. Selle saaja otsustab samuti Rootsi Teaduste Akadeemia. 2006 aasta Nobeli majanduspreemia sai USA Colombia ülikooli professor Edmund Phelps töötuse ja inflatsiooni seoste uurimise eest. Phelps sündis Illinoisis 1933. aastal. Bakalaureusekraadi sai ta 1955. aastal Amhersti kolledzis Massachusettsis, magistri- ja doktorikraadi hiljem Yale'i ülikoolis. Columbia ülikoolis töötab Phelps 1971. aastast. Sõja järel panid majandusteadlased tähele, et kui tööpuudus arenenud riikides vähenes, siis inflatsioon kiirenes, ja vastupidi. Selline suhe inflatsiooni ja tööpuuduse vahel sai tuntuks Phillipsi kõvera nime all

Majandusteaduse alused
36 allalaadimist
thumbnail
87
doc

Filosoofia materjale

Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon. Selle mõju kuni uusaja lõpuni ja selle heideggerlik kriitika. 9. Aristoteles. Kunst kui jäljendamine? Plotinose vaated kunstile. 10. Keskaja filosoofia peamised probleemid. Augustinus. AquinoThomas. 11. Pime keskaeg. Keskaja rehabiliteerimine. Annaalide koolkond. 12. Kunsti roll keskajal. Keskaja ja tänapäeva elutunnetuste erinevus. Umberto Eco. 13. Heideggeri huvi kreeka mõtlemise vastu. Kunsti päritolu. 14. Foucault huvi antiikeetika vastu. Foucault endahoole kontsept. Inimene kui kunstiteos. 15. Uusaja filosoofia. Empirism ja ratsionalism. 16. Uusaja alguse esteetika kui antiikideede kordus. Baumgarten, Meyer jt. 17. Vico kui esimene uusaegne kunstifilosoof. Vico ja Hegeli kunsti ja ajaloomõistmise erinevused ja ühisjooned. 18. Hegeli ajaloofilosoofia ja vaated kunstile. 19

Filosoofia
458 allalaadimist
thumbnail
60
doc

Filosoofia SH

Filosoofia Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasium Sander Gansen SH. klass 2011/12 Sisukord Filosoofia ,,sambad"..................................................................................................................4 Mis on filosoofia?...................................................................................................................... 5 Mileetose ehk Joonia koolkond.................................................................................................6 Eleaadid ehk elea koolkond.......................................................................................................7 Eelsokraatikute koolkond..........................................................................................................8 Sofistid........................................................................................................................................9 Sokraatikud..........

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
15
docx

Filosoofia eksami konspekt 2011

Privaatkeelt ei saa olla. Descartes kui ainus mõtleja maailmas ei saa hakata mõtlema, sest tal pole vastest, kellega argumenteerida. Üksikul lausel ei ole enam motet. Korrektse keelejasutuse puhul ei tohi keelemängu segada (religion ja kultuur). Ebakorrektne ­ kui väidame midagi, mille korrektsust ei suuda tõestada. Keelemängud osaliselt kattuvad. Perekondlike sarnasuste mõiste ­ läbiv sarnasus,, terve süsteemi või struktuuri sarnasus. FENOMENOLOOGIA ALUSED ­ EDMUND HUSSERL. Fenoloogi suund ja anlüütiline meetod filosoofias. Analüütiliste filosoofide jaoks ei ole nende eelkäijate tööd vastuvõetavad. Astusid vastu Hegelile, keda huvitas kõik üldine, ei keskendunud millelegi konkreetsele. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena

Filosoofia
185 allalaadimist
thumbnail
26
docx

Eksamimaterjal - filosoofia

määrab ära kogu ühiskonna näo. Vastuolu, mis valitseb tootlike jõudude ja tootmissuhete vahel, viibki muutustele ühiskonnas ja formatsioonide vaheldumisele. Ühiskonna arengus eristatakse viis formatsiooni: 1.ürgkogukondlik ­ eraomandit pole 2.orjanduslik ­ Vana- Kreeka, Vana­Rooma 3.feodaalne ­ keskaegne Lääne Euroopa kuni 19. sajandini 4.kapitalistlik ­ industriaalrevolutsiooni produkt 5.kommunistlik ­ selle esimene aste on sotsialism Fenomenoloogi alused ­ Edmund Husserl Edmund Husserli fenomenoloogia ­ reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Fenomenoloogia esitab nõude, hoiduda filosoofias kõigist liialt rutakatest maailma 17

Filosoofia
256 allalaadimist
thumbnail
28
odt

Jaques Derrida elu ja filosoofia põhimõistete referaat

Derrida vahetas kooli, kuid pääses 1944 Ben Aknouni lütseumi tagasi. Teismelisena köitis Derridad kõige rohkem jalgpall, aga ta pidas ka päevikut ja kirjutas luuletusi. Tugeva mulje jätsid talle André Gide'i romaanid, Jean-Jacques Rousseau, Antonin Artaud ja Friedrich Nietzsche teosed. 1947-48 õppis Derrida Èmile-Félix-Gautier' lütseumis, kus tal tekkis sügavam huvi filosoofia vastu. Derrida luges põhjalikult Henri Bergsoni ja Jean-Paul Sartre'i töid ning tutvus mõnede Martin Heideggeri ja Søren Kierkegaardi tekstidega. 1949 septembris sõitis Derrida Pariisi ja hakkas õppima Louis-le-Grand'i lütseumis. 1952 pääses ta kolmandal katsel École normale supérieure'i. Seal olid tema õpetajateks Louis Althusser, Jean Hyppolite ja Michel Foucault. 1953 veetis Derrida suvevaheaja El Biaris ja luges seal Paul Ricoeuri tõlget Edmund Husserli ,,Ideede" esimesest köitest, mis filosoofi enese sõnul sai hiljem tema jaoks fenomenoloogia teejuhiks

Filosoofia
8 allalaadimist
thumbnail
17
doc

LÄÄNE FILOSOOFIA

ALBERT CAMUS (1913­1960) Prantsuse kirjanik ja filosoof. Nobeli kirjanduspreemia 1957. Tuntud esseed: ,,Sisypose müüt" ja ,,Mässav inimene". Temalt pärineb ütlus, mis sobib hästi inimesena elamise motoks: ,,Peaaegu kõik halb, mis on siin maailmas, tekib eranditult rumalusest, ja hea tahe võib niisama palju halba tekitada nagu kurjuski, kui tarkus teda ei valgusta." MARTIN HEIDEGGER (1889­1976) Heidegger ise ennast eksistentsialistiks ei pidanud. Ta on rohkem fenomenoloogia esindaja. Fenomenoloogia rajas Edmund Husserl. Husserl tõi muuhulgas käibele termini Lebenswelt (Eluilm; Life-World; Ziznennõi mir). Põhiteos ,,Sein und Zeit" (1927) (,,Olemine ja aeg"). Heideggeri kaks tehnikaüliõpilaste jaoks olulisemat artiklit: ,,Filosoofia lõpp ja mõtlemise ülesanne" ja ,,Küsimus tehnika järele". Heideggeri mõtlemise üks komponent on olemine (Sein). Sokratese-järgne filosoofia, kuhu kuulub ka näiteks Kanti metafüüsika, ei tegele ega saagi tegeleda olemisega. Heideggeri

Filosoofia
65 allalaadimist
thumbnail
14
docx

Filosoofia konspekt

mõttetud · Tõesed on need uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt töötada, st mis nö töötavad · Religioossus võib väljendada veendumuses, et "iga inimese taga on mingi temasse ja ta ideaalidesse heatahtlikult suhtuv kõrgem jõud" · "Religioon teeb inimese jaoks kergeks ja rõõmu pakkuvaks selle, mis teisiti oleks tema jaoks olnud karmi paratamatuse koorem" · James: inimese religioosne kogemus on reaalne MARTIN HEIDEGGERI · Kierkegaardist alates on eksistentsialism arenenud kahte paralleelset rada: kristlik ja humanistlik · Kristlike eksistentsialistide hulgas on väljapaistvaimad Karl Barth, Paul Tillich ja Rudolf Bultmann · Vaatleme järgnevalt humanistlikku koolkonda kuuluvat Martin Heideggeri · Martin Heidegger (1889-1976) sündis Badenis Saksamaal, Freiburgis õppides oli õppejõuks Edmund Husserl (1859-1938) · Heideggeri astumine natsiparteisse pani pitseri ta isikule

Filosoofia
35 allalaadimist
thumbnail
84
docx

FILOSOOFIA

FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e

Filosoofia
66 allalaadimist
thumbnail
44
docx

Psühholoogia ajalugu

Cogito, ergo sum. Tean et kahtlen – järelikult mõtlen – järelikult olen olemas. Kaasasündinud, täiuslikud ideed – ideed ühtsusest, lõpmatusest, täiuslikkusest, geomeetrilisi hüpoteese ning kujutlus jumalast. Ratsionalist, nativist, fenomenoloog – uuris introspektiivselt vahetu, teadliku, täieliku kogemuse olemust. Dualist – interaktsioon keha ja vaimu vahel. Põhjendas seda toetudes Common sense’ile. Interaktsionalism. Varajane fenomenoloog – fenomenoloogia uurib terviklikke, sisukaid ja teadlikke kogemusi, neid ühelgi viisil tükeldamata. Refleksi mõiste – keskkondlik mõju põhjustab reaktsiooni, kuna organism on konstrueeritud vastavalt reageerima. Descartes „legaliseeris“ loomade uurimise, saamaks teada midagi inimese keha toimimise kohta. Pani teatud mõttes aluse biheivioristlikule psühholoogiale kirjeldades stiimul-reaktsiooni toimet refleksi alusel.

Psühholoogia ajalugu
35 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Põhjalik sissejuhatus filosoofiasse

Martin Heidegger ,,Sein und Zeit"(olemine ja aeg) 1927 ­ 20.saj kõige enam tsiteeritud filosoofiline raamat inimene=Dasein(siinolemine) ­ inimene on see, kes on kohal, kes on siin. Ta ei asu vaid ühel territooriumil, vaid proitseerib end kogu maailmale. Olemas on potentsiaal siin enam mitte olla ehk surra. Maailm on tervik, mille suhtes inimene midagi on. Oluliseks saab küsimus kus? 3. Voluntaristlik mõtteviis/strateegia Jean-Paul Sartre ,,Olemine ja eimiski" 1943 ­ vastus Heideggeri ,,Sein und Zeit" 'ile. Teadvus kui maailma eitus ­ minu teadvusesse sünnib mitte see, mis maailmas on, vaid midagi uut. Vaid inimesel on võime öelda, et miski ei ole nii, kuidas ta on. Iroonia ­ millegi loomine ja selle loodu kohene eitamine. Iseenda eitamise võime ,,teadvus on alati see, mis ta ei ole ja ta ei ole kunagi see, mis ta on" Sartre: ,,Inimene on üheaegselt faktilisus ja selle ületamine"(Aufhebung) ­ ma olen nii see,

Filosoofia
23 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kokkuvõte 20. sajandist-filosoofia

Elufilosoofia Prantslane Henri Bergson, kes on ehk tuntuim elufilosoofia esindaja, eristas kahte reaalsuse põhiprintsiipi ja vastavalt kahte eri laadi liikumist: elu tema tõusva, tungiva liikumisega ja surnud mateeriat tema langeva liikumisega. Ühendades niimoodi enas elitaarse kultuurikriitika ja irratsionaalsuse ülistamise, väljendas elufilosoofia sügavat skepsist moodsa massiühiskonna suhtes. Poliitikas omandas see mõtteviis tugevat antidemokraatliku vormi. Fenomenoloogia Erinevalt Edmund Husserli elufilosoofiast jäi fenomeloogia, kaugele irratsionaalsuse kultuslikust ülistamisest. Vastupidi, Husserli eesmärgiks oli filosoofia range teadusena algusest peale uuesti kindlale vundamendile üles ehitada. Niisiis leiab fenomeloogia oma kindla lähtepunkti, püsides metoodilise rangusega teadvuses vahetult ilmneva, s.o. fenomenide evidentsi piirides. Ent tuleb meeles pidada, et kui varem oli filosoofia uskunud

Filosoofia
56 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Filosoofia eksami spikker 2.

Gilbert Ryle kategooriaveast. Kategooriaviga seisneb mingi asja, fakti või nähtuse paigutamises kategooriasse, kuhu see tegelikult ei kuulu. Kategooriaviga on olulisel kohal Gilbert Ryle'i filosoofias, tema järgi põhineb kartesiaanlik vaimufilosoofia kategooriaveal. Kategooriaveaks võidakse nimetada mingi omaduse omistamist entiteedile, millel seda omadust olla ei saa. Näiteks tehakse kategooriaviga lausetes 'See mälestus on täpiline' ja 'Caesar on algarv' Edmund Husserli fenomenoloogia ­ reduktsioonid.Fenomenoloogiline filosoofia ehk fenomenoloogia on filosoofia suund, mis peab filosoofilise uurimise fundamentaalseks üksuseks fenomeni. Fenomenoloogia saanud alguse Edmund Husserli fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis kirjeldada teadvust intentsionaalsena Michel Foucault arusaam filosoofiast. Michel Foucault (15. oktoober 1926 ­ 25

Filosoofia
259 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Filosoofia

Leibniz eristas fakti- ja mõistusetõdesid ­ viimased pärinevadki mõistusest enesest, esimesed aga kogemustest. Ratsionalism nimetatud tähenduses vastandub empirismile. Ratsionalistlik on Sokratese ja Platoni tunnetusteooria. Nad mõlemad eeldasid, et inimese mõistuses on teadmisi, millest ei olda teadlikud, ning tunnetamine seisneb siiani varjatud teadmiste teadvustamises, meeldetuletamises. Ratsionalismi avaramalt käsitledes võib öelda, et see on seisukoht, mille järgi on olemas sünteetiline aprioorne teadmine. Sellisel juhul võib ka Immanuel Kanti nimetada ratsionalistiks. Sajandeid on ratsionalistid pidanud tõsikindla ning ühtlasi sünteetilise aprioorse teadmise etaloniks matemaatikat. Matemaatika täpsus ja muutumatus ligi kahe tuhande aasta jooksul veensid ratsionaliste, et tõsikindel teadmine on võimalik ning tuleneb mõistusest enesest. 2. Usk inimmõistuse võimetesse ning sellesse, et maailm on inimmõistusega tunnetatav,

Filosoofia
147 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Euroopa ideede ajalugu

Euroopa ideede ajalugu I loeng 07.09.2012 Inimene kui ühiskondlik olend. Moraalsed ja poliitilised ideed ­ kuidas on seotud? Kes on inimene ja mis on tema eesmärgid, ihad? Üksikisiku tegutsemise sfäär ehk moraalsed ideed ­ õnn, au etc Poliitilised ideed ­ riik, demokraatia etc Moraalifilosoofia Varauusajal räägiti praktilisest filosoofiast, mis jagunes kolmeks ­ eetikaks (üksikisiku elu), ökonoomikaks (perekonnaelu) ja poliitikaks (ühiskondlik elu). Eetika ­ inimestevahelised suhted (õnn, au...), teaduslik lähenemine sõprusele (mis hoiab sõprussidemeid koos, sõprus erinevate klasside vahel jne). Kuidas see mõjutas poliitilist filosoofiat? Kas inimestevahelised sõprussidemed tulevad poliitikale kasuks või vastupidi - kas poliitiline süsteem peaks olema üles ehitatud nii, et sõprus ei mõjuta poliitikat, nii et poleks korruptsiooni? Poliitiline filosoofia Riik ­ kuidas on tekkinud, kes peaks valitsema, alamate ja valitseja

Euroopa ideede ajalugu
53 allalaadimist
thumbnail
414
pdf

Tiit Lauk humanitaar

TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 ƒ DOKTORIVÄITEKIRI Kaitsmine toimub 20. novembril 2008. aastal kell 10.00 Tallinna Ülikooli Kunstide Instituudi saalis, Lai 13, Tallinn, Eesti. Tallinn 2008 2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor

Muusika ajalugu
10 allalaadimist
thumbnail
32
docx

Antiigi pärand Euroopa kultuuritradistsioonis

de Uus huvi looduse vastu: a) inimese Ronsard, La Franciade) tähtsusetuse tunnetamine; b) 2) Kaasaegne kangelaseepika looduse (Luís Vaz de keerukuse/lõpmatuse tajumine Camões, Os Lusíadas) Versailles' palee kabel 3) Keskajateemaline rüütlieepika (Lodovico Talvepalee, St. Peterburg Ariosto, Orlando Furioso; Edmund Kadrioru loss Spenser, The Faerie Queene; Torquato Tasso, Gian Lorenzo Bernini (1598­1680) La Bernini, San Pietro kolonnaad Gerusalemme liberata) 4) Kristlik eepika (John Milton, Bernini, Proserpina röövimine Paradise Lost, Paradise Regained) Baroki kunsti iseloomustavad: liikuvus Renessansi proosa rahutus François Rabelais, kirg

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Rakendusfilosoofia

kodumaal Ameerika Ühendriikides. Valgustab seal asjadundlikult valitsevat paradigmat. Rosenbergi vaatenurk ei suuda kirjeldada kogu filosoofiatraditsiooni mitmekesisust järgmistel põhjustel: a) Jätab kõrvale metafüüsika. Metafüüsika on maailma hõlmamise viis. Hegel-kirjeldab milline maailm tema arvates on. Leibniz-kujutab tegelikkust põhiliselt vaimsetest monaalidest koosnevana, siis see on väide maailma kohta. Aristoteles - aktuaalsuse ja potsentsiaalsuse eristus toob välja ühe maailma enese põhijoone – nii nagu Aristoteles seda näeb. Bergson-vitalism. b) Arusaam filosoofiast kui mõtlemisest maailma üle mõtlemise üle jätab kõrvale ajastudiagnoosi kui filosoofia ühe põhieesmärgi. c) Rosenbergi arusaam jätab kõrvale filosoofia, kus diskursust arendatakse empiiriliste, ajalooliste ja partikulaarsuste kirjeldustena. d) Elufilosoofia probleemistik jääb kõrvale. Kuidas peab inimene oma elu elama?

Filosoofia
6 allalaadimist
thumbnail
15
ppt

Hegel

Tübinger Stift teoloogiat ja filosoofiat õppima Karjäär 1793 koduõpetajaks Bernis, 1797-1800 Frankfurdis Maini ääres 1801- 1805 Jenas eradotsent, alates 1805 erakorraline filosoofiaprofessor ajalehe Bamberger Zeitung toimetaja 1808- 1816 Nürnbergis gümnaasiumidirektor alates 1816 professor Heidelbergis aastaraamatu Heidelberg Jahrbücher toimetuse liige alates 1818 professor Berliini ülikoolis alates 1830 Berliini ülikooli rektor Peateosed Vaimu fenomenoloogia (1806) Loogikateadus (1812) Filosoofiliste teaduste entsüklopeedia (1817) Ajaloofilosoofia (1818) Õigusfilosoofia põhijooned (1821) Hegeli filosoofia... tema filosoofia lähtekohaks on olemise ja mõtlemise identsus kõiges siin maailmas ja selle ajaloos avaldub teatava mittemateriaalse alge- vaimu- areng enesest teadlikku üksiolemist nimetas ,,Absoluudiks" tema filosoofiat on hakatud nimetama ,,absoluutseks idealismiks" ühitas oma filosoofia kristlusega

Filosoofia
111 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Filosoofia KT

1.Millega tegeleb filosoofia? Mis on filosoofia põhiküsimused? 2. Mis on teadmine? 3. Skeptitsism. 4. Ratsionalism. 5. Pragmatism. 6. Idealism. 7. Fenomenoloogia. 8. Eksistentsialism. 9. Teadusfilosoofia probleemid. 1. Fileo sofia on ,,tarkusearmastus", Filosoofia abil püütakse saada teadmisi ehk tarkust maailma, inimese ja tema elu eesmärkide kohta. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel ­ vaatlemise, mõõtmise, arvutamise jms empiirilise tegevuse kaudu ­, seetõttu öeldakse, et filosoofilised teadmised ei ole teaduslikud, seetõttu ka mitte õiged või valed

Filosoofia
13 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Fenomenoloogia

(Lester 1999; Randolph 2008: 53) Referaadis anname ülevaate uurimuse olemusest, andmete kogumise ja analüüsimise meetodidtest ning sellise meetodi usaldusväärusest. 3 FENOMENOLOOGILINE UURIMUS Fenomenoloogia on üldmõiste, mis hõlmab endas nii filosoofilist liikumist kui ka erinevate teadusuuringute lähenemisviise. See sai alguse Edmund Husserli (1859-1938) fenomenoloogilisest teadvuse käsitlusest, mis vastandus toonastele psühhologistlikele arusaamadele ning püüdis eelarvamuste vabalt analüüsida kõiki meie teadvuse sisusid (Finlay 2008). Husserli meetod pidi pakkuma rangel viisil loodud põhimõisteid, mis looksid kindla aluse igale teadusele. Tema eesmärk oli fenomenoloogilise meetodi abil rajada filosoofia kui "range teadus" (Tammo 2008).

Uurimistöö meetodid
176 allalaadimist
thumbnail
35
doc

Mõtte mõttest

tulenevad konteksti tundmisest, mitte aga väidetest enesest. David Hume (1711-1776): Kui John on Georgile 10 naela kartuleid tarninud, 1 nael 2 senti, siis nendest kahest tõest ei järeldu veel kuidagi, et Georg peaks John'ile ka midagi maksma. FILOSOOFIA neljas interpretatsioonis TEADUSELE TOETUV: Tugineb teadusliku uurimise tulemustele. Iga teadus algab filosoofiana ja lõpeb oskusena. Teadus on analüütiline kirjeldamine, filosoofia sünteetiline tõlgitsemine. RELIGIOONILE TOETUV: Tugineb religioossetele ja moraalsetele veendumustele ja arusaamadele. Filosoofia uurib mõistusetõdesid (mitte ilmutustõdesid), ta on teadlik järelemõtlemine inimmõistusega haaratava üle. Ennast ja maailma mõistes mõistab inimene sügavamalt oma usku, avastab vajalikke tugipunkte eluks ja toimimiseks. ANALÜÜTILINE: Püüdleb tõe kindlale teadmisele, kasutades filosoofilist loogikat. (Nt keelefilosoofid)

Euroopa tsivilisatsiooni...
63 allalaadimist
thumbnail
27
docx

Filosoofia gümnaasiumile

Tuleb aga uurida, kas inimesel on midagi a priori e enne kogemust, kaasa antud, enne kõike. Sel juhul on tunnetus puhas e meeleleliselt puutumatu. Kogemust ei saa ka üldistada, see ei ole üldkehtiv, nt kõik lauad ei ole puidust ning kõvad. Paratamatus ja üldkehtivus ei tulene kogemusest, nt surm on paratamatu ja üldkehtiv, kuid me ei tunneta seda meeleliselt. Kant eristab analüütilisi ja sünteetilisi otsuseid (analüütiline e lahtivõttev, nt keha on ruumiline; sünteetiline e kokkupanev, nt üks kera on kuldne). Sünteetilisi otsuseid saab teha alati posteriori e pärast kogemust. Sünteetilise otsuse tegemiseks peab olema enne mingi kogemus. Ent siiski on ka selliseid sünteetilisi väiteid, mis on a priori, näiteks matemaatilised väited, mis on sünteetilised. Ka metafüüsika peaks koosnema sellistest väidetest, kuna metafüüsika ülesanne on kirjeldada reaalsuse tunnetamst lahus meelelisest kogemusest. Selleks on vaja aga puhast mõistust

Filosoofia
50 allalaadimist
thumbnail
59
pdf

Sissejuhatus poliitilisse filosoofiasse

Väga loogiliselt ka Paulus kirjutab Uues Testamendis, et kui Kristus suri kõigi inimeste eest, Kristuses pole vahet ei orjal ega vabal, juudil ega kreeklasel, mehel ega naisel. Varasemas kreeka filosoofide maailmas ei olnud mõeldav pidada erinevaid inimesi ja rahvaid võrdseteks, sest see oleks võrdsustanud targa rumalaga, kreeklase barbariga. Õiguses arenesid välja mõisted loomuõigus (kõigile ühine õigus), mis eristus kohalikest seadustest ja tavadest. Viimaste põhjal arenes välja tavaõigus, kuninga õigus. Domineerivaks valitsusvormiks sai monarhia (nt Makedoonias, Egiptuses, Pärsias). Kuningavõimule lisandus jumalik aura, seda nii Aasias, Egiptuses, kui ka Kreekas, kus Aleksander Suurest alates lisati ka kuningad Kreeka linnade jumalate hulka. Jumalikustatud kuningast sai universaalne institutsioon kõigepealt idas ja hiljem ka Roomas. Selline kuningas sümboliseeris riigi ühtsust

Õiguse filosoofia
38 allalaadimist
thumbnail
32
docx

10. kl ajaloo üleminekueksam

Pilet 1 1.Inimese kujunemine ja esiajalooline ühiskond Homo sapiens ­ nüüdisinimene, kuulub esikloomade seltsi, inimlaste sugukonda ja inimese perekonda. Lõplik lahknemine lähimatest nüüdisliikidest toimus enam kui 5 miljonit aastat tagasi Aafrikas. Australopiteekused ­ elasid 5-2 miljonit aastat tagasi ja olid ühed varasemad teada olevad hominiidid. Alla 1,5 meetri pikad, aju rohkem arenenud kui ahvidel, liikusid ka kahel jalal, peale taimetoidu sõid ka liha ja olid tõenäoliselt raipesööjad. Kahejalgsus oli ülimalt oluline, se vabastas käed muudeks tähtsateks asjadeks. Umbes 2,5 miljonit aastat tagasi õppisid kivist tööriistu valmistama. Kiviaeg ­ ajaloo pikim periood. Arenes australopiteekuste liigist välja inimese bioloogilisse perekonda kuuluv Homo Erectus - oskas valmistada kivist tööriiste. Raipesöömise kõrval oli ta ka kütt ja korilane. Oli tänapäeva inimese pikkune, tumeda ja pigmendirikka nahaga mis kaitses päikese ultravioletkiirguse eest. He

Ajalugu
66 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Loengud

Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul. · Sotsiaalne roll ­ harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" · Isiksus teatud kogus sotsiaalseid rolle? EKSAMI KÜSIMUS!?!?!?!!!

Sissejuhatus filosoofiasse
193 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Semiootika ajalugu

Kõige mugavamad on artikuleeritud helid -- sõnad. Igasugune tähendus tekib ajus aistingute baasil, mis on saadud ümbritsevast maailmast meeleorganite abil. Omadused/kvaliteedid Primaarsed arv, liikumine, vorm absoluutsed, on objektis endas Sekundaarsed värv, temperatuur subjektiivsed, sõltuvad vaatlejast Sekundaarsete omaduste ideed vastavad jõududele (powers), mida omavad meist väljaspool asuvate kehade atomaarsed struktuurid. essence (olemus) -- substance Reaalsed olemused -- asjade sisemine ehitus, millest sõltuvad nende omadused, sisestruktuur Nominaalsed olemused -- inimhinges eksisteerivad kompleksideed või nende omaduste kombinatsioonid. Omistatakse tavaliselt spetsiifilised nimetused või klasside (sood, liigid) nimetused. Põhimõtteliselt annavad ainult esmaste omaduste ideed meile tõelise teadmise reaalsetest olemustest Sõnad ei ole midagi muud, kui meie ideede sümbolid

Filosoofia
102 allalaadimist
thumbnail
31
doc

Ideede ajaloo kotspekst

Valitsusvormid: Monarhia, aristokraatia, demokraatia 1. Demokraatiakriitikute põhilised argumendid läbi ajaloo Demokraatia probleemid ja kriitika · Moodne kriitika: demokraatia on ideaal, aga tegelikult tõelist "demokraatiat" ei eksisteeri. Kattevari · V.I.Lenin (1870-1924): proletariaadi ekspluateerimine kapitalistide poolt · Vilfredo Pareto (1848-1923): majandusliku eliidi (oligarhide) valitsemine · Hierarhilised struktuurid igapäevaelus (töökohal) Klassikaline kriitika: monarhistlikud ideoloogiad · Legitiimsus: monarhia on ainus õiguspärane vorm o teoloogiline argument. Kuningad on Aadama otsesed järeltulijad ning seega tema poliitilise võimu pärijad o ajalooline argument. Kuningad on hõimupealike võimu legitiimsed pärijad · Efektiivsus: demokraatia instrumentaalses mõttes viletsam · Argumente demokraatia vastu

Filosoofia
39 allalaadimist
thumbnail
56
doc

Sissejuhatus sotsioloogiasse - KONSPEKT

Nende kahe telje lõikumisega tuleneb müüdi olulisus. Müüt muudab loo osad strukturaalselt maailma korrastavateks printsiipidest. Binaarsed opositsioonid (ülal-all, söödav-mittesöödav, oma-võõras). · Ohverdamine (parole) -> sotsiaalne struktuur (langue) ,,Metsik mõtlemine" - ülitihe, täppisteaduslikule skemaatilisusele lõivu maksev ja kohati täiesti loetamatu traktaat, mille puhul on isegi Lévi-Straussi ustav inglise õpilane Edmund Leach kurtnud, et mõned laused selles on lihtsalt arusaamatud. ,,Nukker troopika" - melanhoolne reisiessee antropoloogi tööst, lääne kultuuri hälbelisusest ning metslaskultuuride imelikkusest ja nende väärikusest. Levi-Straussi mõju - lääne üldkehtivate normide ja nende eelispositsiooni murendamine. Ülejäänud kultuurid seni kui madalam arenguaste - nüüd kas mitte Lääne kultuur pole hälve (vohav kasvaja)?

Sissejuhatus sotsioloogiasse
178 allalaadimist
thumbnail
34
doc

Uusaeg

UUSAEG II Marten Seppel 1/4 Referaat 5-10 lk. Eesti keeles pole midagi väga soovitada. ,,Maailmaajaloo atlas" head skeemid ja kaardid. Sakslaste ajalooatlase tõlge. Enn Tarvel ,,Kas ajalugu saab kirjutada objektiivselt?" Tuna 2005 nr 3 (soovituslik) H. Kinder, W. Hilgermann. Maailma ajalugu esiajast tänapäevani. Maailma ajaloo käsiraamat. Tln, 2001 Lord Acton (1834-1902) ,,The Cambridge Modern History" Sajandid tulid käibele alles 16. sajandil kui orientiiviks olev pidepunkt. Pikk 19. saj (1789-1914) Eric J. Hobsbawn: 1) revolutsiooniajastu (1789-1848) 2) kapitaliajastu (1848-1875) 3) impeeriumiajastu (1875-1914) Hobsbawn marksistlik ajaloolane, üks kuulsamaid ajaloolasi. Elab siiamaani. Kirjutab natsionalismist, industraliseerimisest, pr revolutsioonist jne. Ta pole siiamaani öelnud lahti oma kommunistlikust minevikust. Tänapäevani veendunud, et stalini klassirepres

Ajalugu
287 allalaadimist
thumbnail
9
docx

Euroopa poliitiline ajalugu 20. sajandil

19.saj konservatism kui see, mille vastu on vasakpoolsed (nt rahvuslus). Kui liberalismi poliitilise partnerina ­ üldlevinud parem-vasakskaala kasutamise tulem. 19.sajandi lõpus konservatismi taassünd, järk-järguline areng pärast I ms. Oluline kõrvutada neokonservatismi ja neoliberalismi kui ühe asja eri variatsioone. II ms järgsel ajal konservatiivid ja liberaalid moodustanud koalitsioone ehk oskus koos eksisteerida. Kui liberalismi edasiareng ­ Edmund Burke'i esseed ja mõtisklused 1790.a Prantsuse revolutsioonist, nende järgi Burke kui konservatiivse ideoloogia alusepanija. Keskne sõnum ­ revolutsioon kui mõttetus, hea poliitika aluseks traditsioonid, pikaajalised protsessid ja mõõdukus (nagu Inglismaal ja seda isegi poliitiliste kataklüsmide ajastul, vt 17.saj kodusõda). Briti konservatism ­ demokraatlikud vabadused peavad olema allutatud valitsusele, et mitte takistada majanduse arengut

20. sajandi euroopa ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Filosoofia eksami vastused

vastata, et siin polegi midagi seletada - me lihtsalt oskame seda vastavust kindlaks teha, siis tarvilik)? Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus, aga pole teadmist? tekiks omakorda näiteks küsimus: kuidas me teeme kindlaks mineviku kohta käiva väite 10.Milles seisneb Gettieri argumentide peamine idee? tõesuse? Edmund L. Gettier väitis, et ÕTU ei ole teadmiseks piisav! Isik saab omada õigustatud tõest Midagi on tõene siis, kui ta vastab reaalsele olukorrale või faktile maailmas, KUID: uskumust , ilma et see oleks teadmine. 1) on olemas palju nn üldteada moraalitõdesid, millel aga puudub ,,moraali-fakt". ÕIGE JA VÄÄR 2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole. 1

Filosoofia
67 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Poliitiline ajalugu Euroopas

Poliitiline ajalugu Suur rahvasterändamine, selle põhjused ja käik; See oli intensiivse rände periood Euroopas umbes aastatel 400 kuni 800 pKr. See periood tähistab üleminekut hilisantiikajalt varakeskajale. 2 faasi: esimene faas, mis toimus aastatel 300 kuni 500 pKr, teine faas leidis aset aastatel 500 kuni 700. Hunnid purustasid gootide väe, mis omakorda panid Läänegoodid liikuma. Goodid võeti Rooma teenistusse. Läänegoodid rüüstasid aastal 410 Roomat, frangid tulid Rooma maadele, slaavi hõimud asusid Kesk- ja Ida-Euroopasse. Edasi liikudes murdsid hunnid Kesk-Euroopasse, mõjutades liikuma teisi rahvaid. Rooma riigi põhjapiir lakkas toimimast. Olulisemad rahvad, kes rändasid olid: vandaalid, ida- ja läänegoodid, hunnid, germaanlased. Miks?Barbarite rahvaarvu kasv ja sellest tulenev maapuudus (tuli leida uusi elupaiku), üleüldine kliima jahenemine (sundis inimesi liikuma lõunapoole). Adrianopoli lahing 378. Adrianoopoli lahing oli osa 376. kuni 382. aastani kest

Ajalugu
7 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun