Eesti ajalugu 17-18 saj (Põhjasõda)
Linnal tekkis raskusi kooli rahastamisega ja 1699 aastal kolis ülikool Pärnusse e.
sadamalinna. Sellega loodeti, et inimesi tuleb ülikooli juurde õppima. Rootsi ajal puhkeb õige
Tallinn, Narva ja Tartu. Kuid Pärnus ei saa see kool kaua tegutseda, sest 1700 puhkeb
Põhjasüda. Lõplikult suletakse ülikoolis 1710 aastal, sest Venemaa võtab Pärnu oma kätte ja
ülikool läheb ligi 100ks aastaks kinni. Taasavati see 1802.aastal
*RAHVA HARIDUS
Talurahva koolide võrk, kes talurahva hariduse edenemiseletueva hariduse andis, oli Begt
Gottfried Forselius. (1660-1688). Ta oli rootslane, kes 1684 avas Piiskopi mõisas
koolmeistrite seminari, mille eesmärk oli koolitada välja külakoolidele õpetajaid. See
eksisteeris 4 aastat. Sealt kais läbi 160 õpilast.
Ignatsi Jaak ja Pakri Hansu Jüri- nemad olid selle kooli kaks parimat õpilast. Forselius oli
nad viinud Stockholmi, näitamaks, et eestlased on võimelised õppima. Forseliuse tegevus
katkeb äkiliseks, sest ta hukub laevaõnnetuses.